Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund 6. Riigi mõiste (lk.31) Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad
Sõltuvalt meetodist kuidas subjektiivseid õigusi kaitstakse võime eristada kolme kaitse meetodit : 1. vabatahtlik 2. sunniviisiline (kohtuotsuse alusel kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt; sundtäitmine ilma kohtuotsuseta - juhul kui lepingus on nii kokkulepitud;) 3. enesekaitse Hädakaitse / hädaseisund / oma abi Enesekaitse väljendub hädakaitse, hädaseisundi ja omaabi kaudu. Enesekaitse tähendab õigust oma õigusi kaitsta ise füüsilise jõu abil, või teatud juhtudel teiste isikute õigusi. Hädakaitse Tsüs §140. hädakaitsest tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ole ületatud hädakaitse piire. Häda seisund TsÜS §141 ohu tõrjumine enda, teise isiku või vara suhtes; tingimusel et ohu
viisil kasu saada, ilma et talle oleks seatud mingeid majandusliku mõistlikkuse piire. 8/67 o Väline/negatiivne: määrab kindlaks omandiku seisundi teiste isikute suhtes. Absoluutne õigus - (105) See, kes tugineb omandi piiramisele, peab seda tõestama; omanikul ei ole tarvis tõestada, et tegutsemine jääb omandi piiresse - (106) Hädaseisund (TsÜS § 141, KarS § 29) omanik ei tohi keelata oma asja mõjustamist teise isiku poolt, kui see on hädavajalik olemasoleva ohu tõrjumiseks ja kui ähvardav kahju on ebaproportsionaalselt suur võrreldes selle kahjuga, mis tekib omanikule mõjutuste tagajärjel. - TsÜS § 141 lg 2: kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
piire. Omanikul on õiguslik toimimisvabadus asja käsutamise kujul, nt võõrandamine või koormamine. Võimalus tõrjuda teiste isikute poolseid mõjutusi iseloomustab omandit kui absoluutset õigust, mille tähtsaim tüüp omand on. Eraõiguslikud piirid: 1. Mitte piiramatu õigus 2. Omandi ruumilised piirid 3. Pahatahtliku kahjustamise keeld 4. Hädaseisund 5. Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus, ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis- ja rendivõlad), üigused vallasasjadele kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00
Hädakaitse - vajalik kaitse olemasolekva õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire (TsÜS 140). (ründja süü pole vajalik - ründaja võib ise olla ka deliktivõimetu). KarS: isik ületab hädakaitse piire, kui ta teostab seda vahenditega, mis ilmselgelt ei vasta ründe oht- likkusele või tekitab kannatanule ülemäärast kahju. 63. Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist? Hädaseisundiga seonduvaid küsimusi reguleerib TsÜS 141. Lg 1 kohaselt ei tegutse õigusvastaselt isik, kes tekitab kahju teda ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks. Lisatingimused: kahju tekitamine on ohu tõrjumiseks vajalik kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
). Kriminaalseadusi struktureeritakse traditsiooniliselt üld- ja eriosa normideks. Üldosa normides reguleeritakse kriminaalvastutuse alused (sh vanus ehk iga); seaduste ajaline ja ruumiline kehtivus ning kehtivus üld- ja erisubjektide ringi osas; kuriteo mõiste ning raskuseastmed; kuriteo toimepanemise vormid (tahtlus ning ettevaatamatus; tegevus ning tegevusetus); deliktivõime (teovõime) alused; vastutust kergendavad ning raskendavad asjaolud; eriseisundid: hädaseisund ning afektiseisund ja selle tagajärjed; vastutuse alused lõpuleviidud teo või katse eest; vabatahtlik loobumine teo toimepanemisest; osavõtt (organisaator; kihutaja; kaasaaitaja; täideviija); kuriteo varjamine või kuriteost mitteteatamine; karistuse mõiste, eesmärk, liigid (põhi- ning lisakaristus ja nende konkreetsed liigid: surmanuhtlus, vabadusekaotus, kohustuslik töölerakendamine tingimisi vabadusekaotuse
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Tema ülesandeks on ka koostöös teiste kaasatud osapooltega (nt politsei) hinnata erinevaid ohtusid ja tagada brigaadide ohutus ning seetõttu tuleb vastutava meediku juhiseid järgida. VÕTMESÕNAD äkkrünnak demonstratsioon erinevate ohtude hindamine pantvangisituatsioon hädakaitse, ohuanalüüs vägivaldne rahutus, hädaseisund spordivõistlus 178 Teadmiste kontrolli küsimused 1. Häirekeskus saadab teid väljakutsele juba tuttavale aadressile. Kolleegide juttudest teate, et patsient, alkohoolik, ründab füüsiliselt regulaarselt ka kiirabitöötajaid. Milliseid meetmeid rakendate? 2. Miks patsiendi päästmisel vägivaldsetes olukordades ei uurita ega ravita teda vahetult sündmuskohal? 179 11. Stress ja läbipõlemine Õpieesmärgid