2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l.101) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädaseisund – on tegevus, millel o küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine seda ohtu antud asjaoluldel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kuis põjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Kuritegu või väärtegu on karistuseadustikus või
..............................................................................14 4. Õigusvastasus.....................................................................................................................14 4.1. Mida tähendab õigusvastasus?............................................................................14 4.2. Õigustavate asjaolude süsteem............................................................................15 4.3. Hädaseisund.........................................................................................................15 4.4. Kohustuste kollisioon...........................................................................................15 4.5. Hädakaitse.......................................................................................................15 4.6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16
Tegevusetus on juhul kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema (valvur peab kaitsma oma objekti), kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ametiseisundist (arst peab andma esmaabi, kui vajadus). Teo õigusvastasust välistavad asjaolud on: 1) Hädakaitse on ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire. 2) Hädaseisund on tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või tema õigusi. Eeldab aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suurem kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine on mõnikord seotud tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisega võib kaasneda talle tervisekahju või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ta kaotada isegi elu.
vabatahtlikult. Riikliku sunniga- sunnivahendite kohaldamine kohtuotsusega, sundtäitmine ilma kohtuotsuseta Omaabi korras- enesekaitse Kaitse viisid näitavad, milliseid õiguskaitsevahendeid võib kasutada. Võivad olla suunatud sellele, et rikkumine kõrvaldada ja õiguste edasine teostamine või kompensatsioon. Enesekaitse Ennast või teist ise kaitsta- füüsilise kaitse tähenduses. Enesekaitse võib väljenduda kolmel viisil: hädakaitse, hädaseisund, omaabi. Hädakaitse- hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui ei ületata hädakaitse piire (rünnaku tõrjumine) Hädaseisund- sel puhul on tegemist ohuga elule, tervisele või varale, kuid siin ei ole tegemist rünnakuga. Hädaseisund on ohu tõrjumiseks- oht enda või teise varale või kui rünnatakse kedagi teist. Hädaseisundis tekitatakse alati teisele kahju (kui see on suurema kahju ära hoidmiseks). Sellisel juhul kahju hüvitamisele ei kuulu
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. 32. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 33. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4. tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; 5. ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; 6. hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. 34. Mida tähendab süüdimatus
**terminoloogia täpsus- täpne ja ühene tähendus. **ühtsus igat aktis kasutatavat mõistet tuleb tähistada alati sama terminiga. Oluline vältida sünonüümide kasutamist jne. Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena. ** terminoloogia püsivuse printsiip - eelnõu koostamisel tuleb kasutada juba kasutusel olevaid ja ennast õigustanud termineid ning hoiduda pidevatest tehnoloogi-
102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Õigusrikkumise objektiivne külg teo õigusvastasus, kahjuliku tagajärjega tegu, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. · hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, 27 mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi, või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult
kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (sõidukijuht ületab kiirust ja sõidab inimesele otsa). Õigusrikkumise objektiivsed tunnused Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo motaliteedid. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse 2) Hädaseisund 3) Kurjategija kinnipidamine 4) Kuritegude matkimine 5) Kohustuste kollisioon 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7) Kannatanu nõusolek 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud kuritegu 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine.
Tegu puu kylge sidumine, peksmine + Põhjuslik seos + piinav viis-( kestvat suurt valu põhjustamine) + Julm viis- ( näitab erilist lugupidamis inimelu kui selle suhtes, nt momentaalselt tapab aga on brutaalne nt teerulliga inimesest yle sõitmine, koht- nt laste juures olekul, igasugused rituaalsed tapmised ) - SK: Kas mõistlik inimene peaks võimalikuks . Kas lootis tagajärje mittesaabumisele. Kui pole vastust on alati kaudne tahtlus. Õigust välistavad asjaolud: Kas oli väidetav hädaseisund. Vahetu oht- ei ole Väike õppetund K ja R tülitsesid. K otsustas R-i õpetuseks jalga tulistada. K võttiski püstoli ning lasi R-le umbes meetri kauguselt jalga põlve piirkonda. Nähes, et R haaras jalast ja hakkas karjuma, arvas K, et eesmärk on saavutatud ning läks minema. Variant 1: Kuul tabas arterit ning kuna R abi ei saanud, suri ta mõne aja pärast sündmuskohal verekaotusesse.
4. Kas lapse vanemad ja nende laps on õigussubjektsed? Vanemad on õigussubjektsed, aga laps ei ole. 5. Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki? (Väärtegu, kuritegu, tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine, tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga. 6. Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud? (hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu) Ei, miski ei õigusta nende käitumist. Välislähetusse saadetud Toomas ei saanud õigeaegselt tagasi tulla, sest lennujaama töötajad streikisid 2 päeva. Kas tegemist on juriidilise faktiga? Põhjenda oma otsust.
Tegu puu kylge sidumine, peksmine + Põhjuslik seos + piinav viis-( kestvat suurt valu põhjustamine) + Julm viis- ( näitab erilist lugupidamis inimelu kui selle suhtes, nt momentaalselt tapab aga on brutaalne nt teerulliga inimesest yle sõitmine, koht- nt laste juures olekul, igasugused rituaalsed tapmised ) - SK: Kas mõistlik inimene peaks võimalikuks . Kas lootis tagajärje mittesaabumisele. Kui pole vastust on alati kaudne tahtlus. Õigust välistavad asjaolud: Kas oli väidetav hädaseisund. Vahetu oht- ei ole Väike õppetund K ja R tülitsesid. K otsustas R-i õpetuseks jalga tulistada. K võttiski püstoli ning lasi R-le umbes meetri kauguselt jalga põlve piirkonda. Nähes, et R haaras jalast ja hakkas karjuma, arvas K, et eesmärk on saavutatud ning läks minema. Variant 1: Kuul tabas arterit ning kuna R abi ei saanud, suri ta mõne aja pärast sündmuskohal verekaotusesse.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. (3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle
Õigusvastane pole tegu, mille paneb toime isik talle pandud teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel. Kui see käsk on aga kuritegeliku iseloomuga või antud ülemuse poolt oma volituse piire ületades või kui käsk on antud vorminõude rikkumisega, siis kannab vastutust selle käsu täitmise eest käsu täitja. Õigusvastane pole ka tegu, mis pannakse toime omandiõiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele. Teo õigusvastasuse välistab hädaseisund ja hädakaitseseisund. Hädakaitse Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele
ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli süüvõimeline ja süüdiv oma vanuse ja vaimse seisundi tõttu, situatsioonist tingitud hingelist seisundit e afektiseisundiseisundit, kas isikut on taolise teo eest juba varem karistatud jne).
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Kui tehing on seaduses sätestatud korras tühistatud, on see kehtetu algusest peale. Eksimus on ebaõige ettekujutlus tegelikust asjaolust. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temle ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. 8. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, seaduslikkusest. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ja tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. 9. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises
1) vabatahtlik realiseerimine 2) sunniviisiline (sund) a) kohtuotsuse alusel kohtuotsuse alusel saab kohaldada. Kõigepealt hagi, kui ei ole nõus, siis kohtutäituri poole. b) sundtäitmine e.vahetu sundtäitmine lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool ei täida, siis teine pool saab kohe kohtutäituri poole pöörduda (lepingus nii kirjas) 3) enesekaitse saab iseennast kaitsta. Hädakaitse ja hädaseisund Enesekaitse saab väljenduda 3 viisil 1) hädakaitse lubatud, kui pole ületatud hädakaitse piire (vajalik kaitse). Inimese poolt toime pandud ründe tõrjumine. Ei pea kahju hüvitama. Küsimus selles, kas hädakaitse oli vajalik rünnaku tõrjeks ? 2) hädaseisund tõrjutakse inimest või vara ähvardavat ohtu, pole tegemist inimese poolt tuleneva ohuga vaid mujalt tuleneva ohuga. Nt koer ründab last. Hädaseisundis tekitatud kahju ei hüvitata!
a) kohtuotsuse alusel kohtuotsuse alusel saab kohaldada. Kõigepealt hagi, kui ei ole nõus, siis kohtutäituri poole. 40 b) sundtäitmine e.vahetu sundtäitmine lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool ei täida, siis teine pool saab kohe kohtutäituri poole pöörduda (lepingus nii kirjas) 3) enesekaitse saab iseennast kaitsta. Hädakaitse ja hädaseisund Enesekaitse saab väljenduda 3 viisil 1) hädakaitse lubatud, kui pole ületatud hädakaitse piire (vajalik kaitse). Inimese poolt toime pandud ründe tõrjumine. Ei pea kahju hüvitama. Küsimus selles, kas hädakaitse oli vajalik rünnaku tõrjeks ? 2) hädaseisund tõrjutakse inimest või vara ähvardavat ohtu, pole tegemist inimese poolt tuleneva ohuga vaid mujalt tuleneva ohuga. Nt koer ründab last. Hädaseisundis tekitatud kahju ei hüvitata!
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund 6. Riigi mõiste (lk.31) Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad
toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud Objektiivne koosseis - aktiivne tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · Hädakaitse ründe tõrjumine, hädaseisund tekitatakse väiksem kahju, et ära hoida suurem kahju, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine ainult kohtu loal, kohutuste kollisioon tuleb teha valik?. · Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - ma saan asjadest ise valesti aru. · Kannatanu nõusolek · Oma õiguste teostamisele suunatud tegu · Teenistus- või kutssealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu. Õigusrikkumiste liigid
Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena. 43. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Teo objektiivne külg kujutab endas faktiliselt toimepandud tegu, mis on vastuolus õigusega. Tegu kujutab endas mingi muutuse toimepanekut tegelikkuses. 44. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1) hädakaitse õigusvastase ründe tõrjumine 2) hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks 3) kurjategija kinnipidamine 4) kuritegude matkimine kohtu luba ainult pädeval organil 5) kohustuse kollisioon rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt. 45. Õigusrikkumise subjekt
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane
3) Juhul, kui esindaja ületab volituse piire, on tehing tühine Vastutus teise isiku eest Tööandja vastutab töötaja eest Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg - ajavahemik. Hakkab kulgema järgmisel päeval Tähtpäev - tähtaja viimane päev Kui tähtpäev satub riigipühale, loetakse tähtpäevaks esimest järgnevat tööpäeva. Tsiviilõiguste teostamine 1) Hädakaitse, kui pole ületatud hädakaitse piiri 2) Hädaseisund ehk kahju tekitamine on vajalik suurema kahju ärahoidmiseks 3) Hea usu põhimõte - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus Hea usu põhimõte - KOHTULAHEND. TULEB EKSAMISSE Aegumine - pärast teatud aega võib kohustatud isik kohustuste täitmisest keelduda. Nõudeõigus ei aegu. Aegumist peab taotlema Põhikohustuse aegumisega (laen), aeguvad ka kõrvalkohustused (intress) Tehingust tuleneva nõude aegumine
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
Kehtib ainult abielu puhul ning seda saab tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14) Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
1. Hädakaitse. Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ole ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. 2. Hädaseisund. Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikul või nende õigusi, või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisund on olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja
seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädakaitset ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased. Erinevus nende
Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 41. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Nende huvid, eesmärgid, motiivid. (Tahtlus ja hooletus) 42. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Tegu või tegemata jätmine. 43. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1) Hädakaitse 2) Hädaseisund – ohu kõrvaldamiseks(tuletõrjujad, politseinikud) 3) Kurjategija kinnipidamine – kui kurjategija osutab vastupanu politseile 4) Kuritegude matkimine 5) Kohustuste kollisioon – kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustutst, aga füüsiliselt ei ole võimalik 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – ekslik arusaam (keegi ronib sõbra majja) 7) Kannatanu nõusolek
· Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel · Muu seaduses õigusvastasust välistav asjaolu 16. Nimetage kuritegude raskusastmed. 1. Esimese astme kuritegu rahaline karistus, vangistus 5 aastat või enam, eluaegne vangistus 2. Teise astme kuritegu rahaline karistus, vangistus, vangistus alla 5 aasta 17. Millised on süüteost osavõtu normid? 18. Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu · Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem p...
Objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 7.Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse - kaitsjat ennast, teist isikut või nende hüvesid või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire. Ohu allikaks inimene. 2) Hädaseisund - tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem 3) Kurjategija kinnipidamine - isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu.
kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hädakaitse hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib
o Teo õigusvastasus o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel 15. TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD 1) Hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. 2) Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et kahju oleks väiksem kui ärahoitud kahju, kusjuures ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne.
ole omistatav riigile Üldise põhimõtte kohaselt vastutab riik enda rahvusvaheliste väärtegude eest. Eksisteerivad mitmed asjaolud mis välistavad rahvusvahelist õigust rikkuva käitumise õigusvastutuse: 1) teise riigi nõusolek käituda tema suhtes vastavalt 2) õiguspärase enesekaitse teostamine ÜRO harta kohaselt 3) mittesõjalise repressaatide kasutamine 4) vääramatu jõud 5) hädaseisund e distress puuduvad alternatiivsed mõistlikud käitumisvõimalused enda või teiste elu päästmiseks 10 6) hädavajadus e necessity selline käitumine on ainus võimalus kaitsta riigi eluliselt olulisi huve tõsise ja ligioleva ohu eest tingimusega, et sellise käitumisega ei kahjustata oluliselt teiste riikide või rahvusvahelise kogukonna samasuguseid huvisid
oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund tegevus millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ei ole õigusrikkumised, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ära hoitud kahjust väiksem. N:tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks
käsu täitmise eest vastutust käsu täitja. 5. Hädakaitseseisund – kaitseb ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toime pandud tegu, sh ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. 6. Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Seisund, mis vajab inimese sekkumist, nt tuletõrjujate tegevus
6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Objektiivse külje elemendid on teo õigusvastutus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik tagajärg nende vahel. 7. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Urjategija kinnipidamine 4. Kuritegude matkimine 5. Kohustuste kollisioon 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7. Kannatanu nõusolek 8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
t. et isik oleks võinud ja pidanud koosseisupärase asjaolu realiseerumist ette nägema. Õigusvastasusdelikti II tasand Iga tegu mis vastab süüteo koosseisule käsitletakse õigusvastasena v.a. juhul kui esineb õigusvastasust välistav asjaolu.Õigusvastasus tuvastatakse negatiivselt s.t. et ei otsita mitte konkreetset käitumist keelavat normi vaid seda lubavat.Kui seda ei leita käsitletakse tegu õigusvastasena.KarS tunneb 3 õigustavat asjaolu: 1) hädakaitse § 28 2) hädaseisund § 29 3)ohustuslik kollisioon § 30 Õigusvastasuse välistamine on sätestatud 2pt.2 jagu Õigusvastasust vähendavad asjaolud ei ole KarS is loetletud ammendavalt,nad võivad tulla ka muudest seadustest,konvensioonidest ja tavadest. Õigustav asjaolu kurjategia kinnipidamisel kurjategiale tekitatud vigastused ei ole õigusvastsed. Kuriteo matkimine jälitustoiming millega kogutakse tõendeid krjategiate paljastamiseks.Formaalselt paneb toime kuriteo,kuid selleks on eelnevalt saadud
Hea usu põhimõttest lähtuva käitumise tunnusteks on ausus, lojaalsus, õiglus, koostöö, teise poole huvidega arvestamine jms. Hea usu põhimõte võib olla oma õiguslikult jõult kõrgem kui seadus, tava või leping. See tuleneb sättest, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). 42. Millised enesekaitse võimalusi tsiviilõigus lubab? Hädakaitse ja hädaseisund 43. Mida mõistetakse hädakaitse all ja milliste eelduste olemasolul võib seda kasutada? Hädakaitse all mõistetakse tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ületamata seejuures hädakaitse piiri (KarS § 28 lg 1).
44. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumine võib seisneda tegevusetuses juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema. Näiteks lapsevanem peab imiku eest aktiivselt hoolitsema. 45. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud hädakaitse – enda kaitseks; tegu on õiguspärane, kui ei ole ületatud hädakaitse piire hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks (teise inimese kaitseks); inimese aktiivne sekkumine ja kahju põhjustamine, et hoida ära suurem kahju kurjategija kinnipidamine – õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, sõltumata sellest, kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite pool kuritegude matkimine – tegevus, mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo
Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule 2) Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. 3) Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. 4) Hädaseisund Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist
põhjuslikust seosest nende kahe vahel. Õigusrikkumise objektiivne koosseis: Õigusvastane tegu OBJEKTIIVNE KOOSSEIS Kahjulik tagajärg Põhjuslik seos Teo õigusvastasust välistavad järgmised asjaolud nagu hädakaitse (KarS § 28; TsÜS § 140) ja hädaseisund (KarS § 29; TsÜS § 141). Iga õigusrikkumisega kaasneb vastutus kui esineb tahtlus ja õigusrikkumise koosseis ning kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastutus on käsitletav juriidilise vastutusena vaid siis, kui on rikutud õigusnormi vastasel juhul on tegemist vastutusega tava rikkumise ja moraali mittejärgimise eest (vt ka pt 1.1.1). Juriidiline vastutuse puhul rakendatakse riiklikku sundi, mis seisneb õigusrikkuja ja
Õigusrikkumise objektiivne koosseis aktiivne tegu või tegevusetus. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1. Hädakaitse hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. 2. Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ette, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. (Hädaseisund on seega olukord, mis vajab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
