Tema siiski vabaneb üldjuhul vastutusest, kuna tal ei saa olla süüd. Õigusvastasuse tuvastamine toimub üldjuhul kahes etapis: Selgitatakse, kas esinevad õigusvastasuse eeldused Proovitakse õigusvastasust kõrvaldada õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui o Kahju tekitati kooskõlas seadusega o Kannatanu oli nõus kahju tekitamisega o Kahju tekitati hädakaitse või hädaseisundis o Kahju tekitati õigustatud omaabi kasutamisel, oma õiguste teostamiseks või kaitseks See on lahtine loetelu, see ei ole suletud. Võlaõigusseaduse mitmed kohad sisaldavad teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. c. Süü viimane element, mida tuleb kontrollida. Süü puhul eristatakse kahte tasandit: Objektiivne süü vorm eristatakse süü eri vorme. Süü vormid iseloomustavad õiguslikkumise
Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. VALDUSE KAITSE Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Omaabi. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Otsimisõigus. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse kohtulik kaitse. Kui valdust on omavoliliselt rikutud (§ 40 lg 3) või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. Valduse rikkumisest tulenev nõue
6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Objektiivse külje elemendid on teo õigusvastutus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik tagajärg nende vahel. 7. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Urjategija kinnipidamine 4. Kuritegude matkimine 5. Kohustuste kollisioon 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7. Kannatanu nõusolek 8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused
sidumine karistustega. Süüteo koosseisud (hädakaitseseisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus, kaudne tahtlus, süüteo toimepanija) Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrumisega. KarS kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigustvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaitsepiire ületamata, ei ole õigusvastane. Hädaseisund tekib mitte nimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel (näiteks loodusstiihia või mingitel asjaoludel tekkinud ohtlik situatsioon, mis ähvardab isiku õigushüvesid), selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute
teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Isikul on õigus käituda formaalselt, aga ta kuritarvitab oma õigusi Nt võlausaldaja viivitab võla sissenõudmisega, sp et viivis tiksuks..tal on õigus nõuda pms viivist- pahauskne käitumine. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund-ohuseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht
Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. Mis on õigusrikkumise objekt? Õigushüve, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Aktiivne tegu või tegevusetus. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese
Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. Mis on õigusrikkumise objekt? Õigushüve, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Aktiivne tegu või tegevusetus. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse – Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund – Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine
Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88- 451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad koossseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Hädakaitse seisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus ,kaudne tahtus, süüteo toimepanija. Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib ärahoidva vahendina., et ei pandaks seda süütegu tulevikus või tulevikus piirata. Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30 500 päevamäära. Päevamäär on suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise sissetuleku päeva alusel
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
1. Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. 2. Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. 3. Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud 4. Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse · Hädaseisund · Kurjategija kinnipidamine · Kuritegude matkimine · Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) Neid meie loengus ei esitletud. a) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus b) Kannatanu nõusolek c) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu d) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Õigusrikkumiste liigid.- 1
Siis tuli 4 %. Märgistamisteoorial pakutakse välja 9 põhiteesi: 1. Ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi. Kus on lubatud tapmise piir? Osad tapmised loeme õiguspärasteks. On kohti, kus võime öelda, et meie kultuur on teistsugune. Ajaloos on olnud selliseid kultuure, kus teatud east peale toidupuudusel pidid lapsed oma vanemad ära tapma. Õigustatud tapmist vaatame hädakaitse juures. Öelda, et piir on selge ja olemuslik, on keeruline. Selle piiri defineerivad erinevad õiguskorradki erinevalt. Mõnes riigis on hädakaitse piiratud, mõnedes kohtades lubatud rohkem. Märgistamisteooria mõtleb selle kohapeal, et meie suhtumine teosse muutub, kui tegu seaduse järgi kriminaliseeritakse. 2. Kuritegelikuks käitumiseks tunnistavate tegude piirid määratakse politsei poolt selle aktiivse
sältuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. VALDUSE KAITSE seadusega kaitstud omavoli vastu s.o. seaduse vastaselt asja valduse rikkumine või ära võtmine. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole täendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, s.t. valduse rikkumise või selle äravätmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi väetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära vätta. Kui kinnisasja valdus väetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi vätta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja
Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund Riigi mõiste - Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid. Kuna tegemist on KarS'iga, siis eeldab antud määruse norm, et on kasutatud karistusõiguslikke termineid. Antud õigustloovas aktis on näha, et seadusandja on kasutanud karistusõiguslikke termineid, näidetena võib KarS'ist välja tuua paragrahve, kus kasutatakse korduvaid mõisteid, mis käsitlevaid näiteks õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nendeks on: § 28. Hädakaitse, § 29. Hädaseisund, § 30. Kohustuste kollisioon, § 31. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Oluline on tähelepanu pöörata kõnealuse Vabariigi Valitsuse määruse § 18. Terminite määratlemise lõige ühele, mis sätestab, et ühest või mitmest sõnast koosneva termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Peamise erinevusena võiks siiski välja tuua võimalused ja õigused vahetu sunni kohaldamisel, samuti erinevad oluliselt ka kasutada lubatud erivahendid. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigus kasutada eriotstarbelisi seadeldisi, teenistuslooma või sõiduki sundpeatamise vahendeid. Oluliselt on piiratud tulirelva kasutamise õigust - abipolitseinik tohib tööülesannete täitmisel tulirelva kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Oluline on siinkohal ka märkida, et abipolitseinikule laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduses toodud Ametnikueetika nõukogu poolt kinnitatud eetikakoodeksit. Kuigi abipolitseinik ei ole otseselt teenistussuhtes, siis on talle avaliku korra tagamisel antud politseiga võrreldavad volitused ja seetõttu abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid (alus: APolS § 2 lg 4). 2
Objektiivse koosseisu tunnusteks on: seadus sätestatud tegevus või tegevusetus, tagajärg ja põhjuslik seos. Subjektiivse koosseisu tunnusteks on tahtlus või ettevaatamatus ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivseks eritunnuseks on nn koosseisu eksimus. Millal on süütegu õigusvastane? Õigusvastane on süütegu siis kui see vastab süüteo koosseisule ja teiseks õigusvastasus ei ole välistatud. Välistavad asjaolud on hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konvensiooni või rahvusvahelises tavas ette nähtud õigustav asjaolu ja samuti eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane kui seda toime pannud isik kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistavad õigusvastasuse. Süüliseks loetakse süütegu siis kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu
Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on
Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu · Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende
Süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4. Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5. Süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6. Süüteo toimepanemine õigustvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul 7. Süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8. Süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Vastutust raskendavad asjaolud: 1) Omaksu või muu madal motiiv 2) Süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades 3) Süüteo toimepanek teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) Süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses
Nt kahju kandja pöördub kahju tekitaja juurde, nõudes kahju hüvitamist. 2) kohaldamine sunni abil see võib omakorda toimuda kahel viisil: - kohtuotsuse alusel - otsene sundtäitmine (vähem levinud; võib olla nt lepingus kokku lepitud) 3) enesekaitse 5.6.3 Enesekaitse See tähendab ise mingisuguste kaitsevõtete rakendamist. Võib eristada kolme liiki enesekaitset: 1) omaabi AÕS § 41 see on õigus valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata hädakaitse piire. 2) hädakaitse TsÜS § 140 (vt ka KarS § 28) enesekaitse rünnaku vastu. Siin tähendab, et rünnak on inimese vastu inimene ründab inimest. 3) hädaseisund TsÜS § 141 (vt ka KarS § 29) hädaseisundiga on tegemist siis, kui on kas oht inimesele või varale (kas endale, enda varale või kellelegi teisele või kellegi teise varale). Hädaseisund tähendab, et oht ei tulene inimesest, vaid millestki muust (nt tulekahju või kui koer ründab)
Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel võib see olla ka tegevusetus. Näiteks, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on: õigusvastane tegu, selle kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu. Kui ei ole ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund, olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. Hädaseisundi toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem kui ärahoitud kahju, kuid ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne. Kurjategija kinnipidamine, mõnikord osutab kurjategija kinnipidamisel vastupanu, sellisel juhul võib kaasneda kurjategijale füüsilise kahjustuse või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ka
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise
* õigusi ja kohustusi lõpetavad nt surmanuhtluse tühistamine seadusega, kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine. Faktide kogumi järgi * lihtfaktid nõutav vaid üks juriidiline fakt, nt rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele vaid see toiming kui fakt; * liitfaktid nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus (nt üliraske kehavigastuse/ tekitamise eest/ hädakaitse piirideületamisel/ ... - nõutav kahe juriidilise fakti esinemine, et tekiks õigussuhe, mis käivitaks järgneva. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidilise fakti tähendus on antud seadusega nii inimeste õiguspärastele kui õigusvastastele tegudele (õigusrikkumised). Juriidilised teod: 1.Õiguspärased teod 1) juriidilised toimingud 2) haldusaktid 3) juriidilised tehingud: * ühepoolsed
toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15- aastaselt. 14-18- aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud – vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund. 2) Eesti iseseisvuse kaotamine 1940. (Tabel 12) Algas 1939. aastal MRP-ga. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1
täitmine. Ilmselt kuritegeliku iseloomuga või ülemuse poolt tema volitusi ületamisel kannab käsu täitmise eest vastutust käsu täitja. 5. Hädakaitseseisund – kaitseb ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toime pandud tegu, sh ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. 6. Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Seisund, mis vajab inimese sekkumist, nt tuletõrjujate tegevus
valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja –valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise
Vastumeede e repressaal, mis kuj endast rv-se õ-se vastast reakts rv-se õ-se vastasele teole. Vastumeetme eesmärgiks rv-st õ-st rikkuva poole mõj, taastamaks õiguspärast käit- st. Vääramatu jõud, kus ületamatu ja ettenähtamatu juhtumi tõttu on riik võimetu oma rv-si koh-si täitma. Riik ei ole oma käit-ga sellist olukorda põhjustanud. Hädaseisund, kus tegutsetakse enda või teiste in-te elude päästmise vajadusest. Hädakaitse olukorras, kus tegutsemine on ainus võimalus, kaitsmaks riigi olulisi huve. Ius cogens’ist kinnipidamine Retorsioon, mis on küll ebasõbralik, aga mitte õigusvastane. Eesmärgiks õiguspärasuse taast. Ei pea olema proportsionaalne ja ei vaja etteteatamist (nt sadamate sulgem teistele). Repressaal, mis on rv-se õ-se vastane tegu, mis järgneb I-le õigusvastasele teole. Enne vaja teavit kohustusi rikkunud osapoolt e anda võimalus ns lõpet. Proportsionaalne
3. Kausaalne e. põhjuslik seos nende vahel. 70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud 8 · Hädakaitse on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu · Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus 78. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon,eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine 1) Hädakaitse Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine
ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on:1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase,
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA Isiksus: Järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes ning püsivates seadumusted väljenduv individuaalsete erisuste kogum: · Tunnusjoonte komplekt peame teadma, mis on põhilised tunnused, ja mida peame arvestama. · Mõõdetav ja/või tüpologiseeriv
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
Motiiv- igal õigusvastasel tahtlikul teol on motiivid, millest õigusrikkuja juhindub ja on eesmärk, mida ta silmas peab. Kui mõni neist komponentidest puudub, siis süüteokoosseisu pole, mis tähendab, et õigusrikkumist pole. Õigusvastatus: KS §27 See on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastasus on välistatud, kui koosseisu pärases teos esineb mõni õigustav asjaolu. Nt hädakaitse (§28,29) Süü- isikut võib vastutusele võtta õigusvastase teo eest, kui selle teo pani toime 1) süüvõimeline isik 2) see pandi toime süüliselt Süüvõimeline on isik, kes õigusvastaseteo toimepanemise ajal on seaduses ettenähtud vanuses ning oli võimeline endale oma teost aruandma ja seda juhtima. (14-aastane) Süüdivus §34- isik ei ole võimeline oma teost aruandma või seda juhtima, kui ta on
Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund 6. Riigi mõiste (lk.31) Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad
Märkus: Tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras (üldiselt). Enamus seadusi annab ainult nõudeõigusi, erand on AÕS § 41 lg 2. Kas O saab AÕS paragrafhv 41 lg 2 tugineses V-lt ratta ära võtta? 1. Kas tegemist on vallasasjaga Tsüs 49 lg 1 ning 50 lg 2? (+) 2. Kas O on valdaja 33 lg 1 ja 39 lg 2? (+) 3. Omavoliline äravõtmine paragrahv 40 lg 2? (+) - äravõtmine (+) - ilma valdaja nõusolekuta (+) - seadusevastaselt (+) 4. Tarvitaja (+) 5.Teolt tabatud või kohene reageering? (+) 6. Hädakaitse? Hädakaitsepiiride ületamine ei ole toimunud. (+) Tulemus: O võis kasutada AÕS § 41 lg-st 2 tulenevat omaabi V vastu. Kaasus nr 2 Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Hüpotees: Ü võiks AÕS § 41 lg 1 alusel N-i auto ära vedada? 1
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
nagu tugitoolid, vaasid, kahvlid jne). Kui patsient on relvastatud, kohe taanduda, teavitada politseid. Raske verbaalse agressiooni, füüsilise rünnaku või ähvarduse korral teavitada politseid (enesekaitseks), kiirabibrigaadil pole kohustust patsienti füüsiliselt ohjeldada. 163 Ainult harvadel juhtudel, kui agressiivne patsient enne politsei kohalejõudmist ründab meeskonda ja taanduda pole võimalik, on mõeldav hädakaitse. Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku toimetavad haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedased või muud isikud, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtumäärust ei ole võimalik piisavalt kiiresti saada (psühhiaatrilise abi seadus). Vajaduse korral medikamentoosne rahustamine. NB! Patsiendid, kes tuleb fikseerida kõhuliasendisse, ei saa enam oma hingamist toetavaid
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
