,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema majaperemees, kuna just tema tekitas kehavigastusi, millesse üks suri ja teised haiglaravi vajasid.
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust.
Õiguse alused Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule
Fariza Imanova MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab
kaitsed. Kui teine tuleb kaikaga/relvaga võid minna samaga vastu muidugi tuleb kaaluda ründeohtlikkust (muidu ei tohiks teist maha nottida) Hädakaitse (§ 28) (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Hädaseisund (§ 29) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku
Oht Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi. Eristatakse kolme ohuastet: a) Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas. b) Kestev oht -- pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida. c) Tulevikus ähvardav oht saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus. d) Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne. e) Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine. Erinevused
Hädakaitse Seaduslik või mitte Hädakaitses kui kaitsend ennast võid päästa enda elu kui ka saada kriminaalkaristuse. Kui ennast kaitsed rünnakul pead valima kaitsevahendi mis on vastase omast vähem ohtlikum või sama ohtlik. Kui vaadata hädakaitse seaduste järgi siis ma ei tohi ründajale midagi teha enne kui ta mind ründab, isegi siis kui ma näen selgelt et ta tahad mind rünnata või füüsiliselt liiga teha. Kuid samas on erinevaid olukordi kus inimene võib välja näha nagu ta tahaks mind rünnata või näeb ohtlik välja jõlitab vms. Siis mul jääb mulje et ta sahab mind rünnata või mulle liiga teha, kuid tegelikult inimene jäi näitseks täiesti niisama vaatama jäänud minu tagi, või
3) kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus Tegu, mis on toime pandud ... ...füüsilise sunni mõjul ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna selle eest vastutust ...psüühilise sunni mõjul on alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõjutuste vahendusel ja tal oli otsus ise valida. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse (KarS § 28) - õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Hädakaitse seisund kestab seni kui kestab reaalse ründe oht. Putatiivne ehk näiline hädakaitse nt. klassivend lollitas mängurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hädakaitse eest. Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest. 2) Hädaseisund (KarS § 29) tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid
vaid tahtlik tegu • Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb selle eest ette vastutuse • Väärtegude toimepanemisel ei eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28 • (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks
tema puhul saab rääkida funktsionaalsest teovalitsemisest. Vastavalt kokkuleppele oli B rolliks olla asja hõivamise ajal sündmuse vahetus läheduses, et nii tagada varguse edukas lõpuleviimine juhuks, kui A-d võidakse hakata jälitama ja teda võidakse kinni pidada. Järeldus: B vastutab KarS § 25 - § 199 § lg 2 p 5 ja 7 järgi (2 punkti) 3. D tegevus D tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on hädakaitse piiride ületamisega. a) Hädakaitse võimaliku esinemise puhul tuleb alustada koosseisu tuvastamistest. Hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, seega on selle võimaliku esinemise küsimus teise struktuuriastme kontrolltasemes. D tegevus võiks vastata KarS §-le 117 - surma põhjustamine ettevaatamatusest. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest peab olema tuvastatud ettevaatamatus (KarS § 18).
motiive. Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane. 18. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39 Hädakaitse isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis.
eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. HÄDAKAITSE JA HÄDASEISUND Õigusvastasuse välistamine Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku (KarS), muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasus on välistatud kui isik tegutseb hädakaitses või hädaseisundis. Hädakaitse Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused
(1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Ei kohaldu automaatselt vaid eeldab vastavat konkreetset viidet! Seaduse dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Hädakaitse · Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik selleks, et tõrjuda endalt või teiselt olemaslolevat õigusvastast rünnet · Kui hädakaitse on kellegi teise kaitseks, siis nimetatakse ka hädaabiks · Hädakaitse eeldab, et eksisteeriks hädakaitseseisund · Hädakaitseseisund tähendab seda, et eksisteerib õigusvastane rünne · Ründe olemasolu on obligatoorne (st rünnak peab juba ja veel eksisteerima) · Rünnakus peab osalema inimene, sest ainult inimene saab rünnata
asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt. Tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund- hädakaitse on kaitsjat ennast, teist isikut või nende õigusi, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis
tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ületatud hädakaitse piire. 2. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid
arvestades keskmise inimese teadmisi · Eristatakse kolme ohuastet: · Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas · Kestev oht -- pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida · Tulevikus ähvardav oht saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus Erinevused · Hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne · Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud Päästetoiming · Päästetoimingu teeb vajalikuks oht · Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim · Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on
Valdus on omavoli vastu seadusega kaitstud. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Omavaolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija või muu õigusjärglane, kui ta selle valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoliga ei ole tegemist, kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab. Omavoli on õigustatud näiteks hädakaitse või hädaseisundi korral, samuti täituri tegevus, kui tal tuleb võlgniku vara arestida või järelvalveametniku liikumine võõral maatükil. Valdajal on õigus valdust omavoli eest jõuga kaitsta, hädakaitse piire ületamata. Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on
Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õigusrahu. 5) Omavoli tarvitaja ? + 6) Hädakaitse piiri ei ole ületatud ? AÕS § 41 (1) + VASTUS: O tegevus oli õiguspärane AÕS § 41(2) alusel. Saab nõuda. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Hüpotees: Kas Ü võib auto ära vedada AÕS § 41 (1) ? Eeldused: 1) Kas Ü on asja valdaja
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,
Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge teine liik ja on sõnaselgelt sellest Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema sõnaselgelt seaduses sätestatud olema. Süüline vastutus. Isik, kes pani õigusvastust teo, talle ei ole antud seadusega õigustusi. See isik, kes on selle seas. Võib olla, et ekspert ütleb, et isik ei saa aru oma käitumise keelatusest, kuriteo toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei.... . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo
Süüdi on isik siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõime ja süüdivus Süüvõimeline on iga vähemalt neljateist aastane isik, kelle suhtes ei ole tuvastatud süüdivust välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad Karituste liigid on põhikaristus ja lisakaristus. Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks
vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid
vahendeid, et päästa oma elu. Igaühel peab olema õigus kaitsta ennast ja teisi kuritegeliku ründe eest. Seejuures ei tohi ainult ründajale liigset kahju tekitada. Selline enesekaitse ei ole õigusvastane ja seepärast kehtib põhimõte, et karistatav ei ole süüteokoosseisule 10 vastav tegu, mille õigusvastasus on välistatud. Peamised õigusvastasust välistavad asjaolud on hädakaitse teostamine või tegutsemine hädaseisundis. Väljavõte seadusest § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Väljavõte seadusest § 28. Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast
töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 33. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitseseisund Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Tõrjuda tuleb samamoodi kui rünnatakse, enam-vähem samade vahenditega. Teatavatel juhtudel pole hädakaitse õigus, vaid kohustus, näiteks valvuritel. Hädakaitse tingimused on kõigile võrdsed. Õigus hädakaitsele tekib siis, kui inimene on hädakaitse seisundis, st. peab esinema ühiskonnale kahjulik või ohtlik rünne. Ründe algamise moment on hetk, mil rünne reaalselt ähvardab
ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja
koostöö, teise poole huvidega arvestamine jms. Hea usu põhimõte võib olla oma õiguslikult jõult kõrgem kui seadus, tava või leping. See tuleneb sättest, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). 42. Millised enesekaitse võimalusi tsiviilõigus lubab? Hädakaitse ja hädaseisund 43. Mida mõistetakse hädakaitse all ja milliste eelduste olemasolul võib seda kasutada? Hädakaitse all mõistetakse tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ületamata seejuures hädakaitse piiri (KarS § 28 lg 1). Teisiti öeldes, hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei
suhtes ja kuulub kohaldamisele määramata arv kordi, mis tõttu nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi millest kõige kõrgem on seadus. Seadus on normatiivakt mille on vastu võtnud riigivõimu kõrgeima esindja (parlament) või rahava tahte vahetu väljendusena (rahvahääletus). Seadus liigitatakse omakorda veel juriidilise jõu järgi põhiseaduseks, kondtitutsiooniliseks seaduseks ja lihtseaduseteks. 7. Hädakaitse, õigusvastasust välistava asjaoluna? Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi, või ettevõtet, organisatsiooni, asutuse õigusi või riigi õigushüvesid ähvardava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakitseseisundis toime pandud tegu pole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire. Hädaseisundis toimepandud teo
Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on
Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Hädakaitse - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.) Hädaseisund - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12. Teo täideviijaks loetakse isikut, kes paneb teo toime või kasutab selleks kedagi teist(neid võib olla mitu) 13. Osavõtjaks loetakse kihutajat, kes kallutab teist isikut teadlikult toime panema seaduse vastast tegu ja kaasaaitajat, kes tahtlikult osutab toimepanijale ainelist ja moraalset tuge ja abi. 14. Hädakaitse on tegu, millega tõrjutakse enese suunas toimuvat seaduse rikkumist. Hädakaitsega ei tohi rikkuda seda õigust, mida ei rünnata. 15. Hädaseisund on see kui isik kõrvaldab vahetult eelseisvat rünnet. 16. Kohustuse kollisioon on olukord, kus kaks vastukäivat kohustust vabastavad isiku vastutusest.
aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod(FI füüsaline või rahaline kahjum- rahaline karistus või vangistus)ja väärteod(on kirjeldatud karistusseadustikus-rahatrahv või arrest) Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub
isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vahe on hädakaitsel ja hädaseisundil - hädakaitse on rünnak, hädaseisund on olukord AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikuks osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y-ga kinnistute ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y on õigus nõuda AS X raha? 1) AS X ja OÜ Y 2) Kinnistu, raha 3) mõlemad er.õ. jur. isikud 4) Kohaldub abstarktsiooni printsiip
süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. (2) Kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on täideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavõtjale käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. (3) Seaduses sätestatud vastutust raskendav, kergendav või välistav eriline isikutunnus kehtib üksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. 19. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) 20. Hädakaitse, selle olemus ja olulisimad tunnused Väljavõte seadusest § 28. Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või
(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus § 18 punkt 3, raskete kehavigastuste tekitamine hooletusest. Berni ei tea, et tema tekitab raskeid kehavigastusi, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Õigusvastasus: kuna Ants oli Bernit ähvardanud rünnata, siis Berni võis tegutseda hädakaitsele tuginedes § 28, kuid kaasuses on toodud, et pärast selgub, et Ants ei soovinud Bernit rünnata ning ei käitunud pargis ründaval moel, langeb hädakaitse rakendamine ära. Kuna aga Berni kujutas endale ette, et Ants on tulnud teda sinna ründama, saab rakendada § 31 punkt 1, kuna Berni kujutas endale kivi visates ette, et Ants on tulnud teda ründama, siis tulenes Berni tegu ettevaatamatusest. Lõplik järeldus: Berni vastutab oma teo eest § 119 punkt 1 alusel 2. ähvardamine § 120 objektiivne koosseis: Ants ähvardas suuliselt Bernit, et tekitab ise ja/või kolmandate isikute kaudu tema tervisekahjustuse
Põhikaristus juriidilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv. Vastutust kergendavad asjaolud: · süüdlase poolt süüteo kahjulie tagajärgede ärahoidmine, · kahju vabatahtlik hüvitamine, · süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, · süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, teenistusliku, majandusliku, perekondliku sõltuvuse mõjul, · süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt, · süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel, · leppimine kannatanuga. Vastutust raskendavad asjaolud: · kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv, · süüteo toimepanemisel erilise julmusega või kannatanut alandades, · süüteo toimepanemine sõjaseisukorra või erakorralisel ajal, · süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, · süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil, · süüteoga raske tagajärje põhjustamine,
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane
2) hädaseisund; 3) kohustuste kollisioon; 4) eksimus teo toimepanemisel; 5) muu seaduses ( nt. asjaõigusseadus, advokatuuriseadus jt). ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseadustiku kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses: 1) esineb õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele; 2) sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund; 3) isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel ( hüüda appi, jooksta ära, kaitsta end hea sõnaga jne) , kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele; 4) õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja
Teo õigusvastasuse välistab hädaseisund ja hädakaitseseisund. Hädakaitse Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Tõrjuda tuleb samamoodi kui rünnatakse, enam-vähem samade vahenditega. Teatavatel juhtudel pole hädakaitse õigus, vaid kohustus, näiteks valvuritel. Hädakaitse tingimused on kõigile võrdsed. Õigus hädakaitsele tekib siis, kui inimene on hädakaitse seisundis, st. peab esinema ühiskonnale kahjulik või ohtlik rünne. Ründe algamise moment on hetk, mil rünne reaalselt ähvardab toimuda,
korteriomaniku elu ning selle tulemusena tulistab korteriomanik sissetungijat nii, et viimane kaotab elu. Sellise juhtumi puhul on tegu hädakaitseseisundiga ning mingi tegur on põhjustanud ohu. Isikul on küll võimalik valida erinevate tegutsemisviiside vahel nagu hüüda appi, joosta ära jne aga samas on isikul ka õigus aktiivsele kaitsele. Ründe tõrjumiseks on rünnatul õigus kahjustaja ründaja õigushüvesi aga seda tehes ei tohi ületada hädakaitse piire. Hädakaitse seisundi kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ohu suurust ning kas oli olnud vahetu või ettenähtav oht, kas isik püüdis kaitsa enda või kellegi teise õigushüvesi ning kas tema poolt valitud vahend(id) olid ohu eemale tõrjumiseks ainuõiged ja vajalikud. Lisaks tuleb määrata kurb huvi oli olulisem kas kahjustatud huvi või kaitstav huvi. 9 RT I 2001, 61,364 10 sealsamas 11 (RT I, 26.02.2014, 6) § 27 8
Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis Hädakaitse/Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane
(nt. kõik loodusnähtused) muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tegu on asjaolu, mis sõltub isiku tahtest. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised. Juriidiliste faktide liigid | Õigusliku tagajärje alusel: a) õigusi ja kohustusi tekitavad (nt. lapsesünd, abiellumine) b) õigusi ja Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: hädakaitse, kohustusi muutvad (nt. töölepingu muutus) c) õigusi ja kohustusi hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, lõpetavad (nt. surm) kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele
Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu).
mis ähvardas inimest, ettevõtet, nende õigui või riigi huve. Oht peab olema reaalne, näiteks loodusjõud, seadmed, mehhanismid. Hädakaitseseisund eeldab kas vahetut rünnet või eelseisva ründe vahetu ohu loomist. Rünnatav ei pea ootama reaalse ründeni, see asetaks ta liialt suurde ohtu. Vahetu rünne on ka käitumine, mis küll veel mingit õigust ei riku, kuid võib selleks rikkumiseks koheselt muutuda. Võimaliku hädakaitse situatsiooni tunnustamiseks ei tule vaadelda mitte ainult konkreetselt enne hädakaitsemeetme kasutamist toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku. 13)süüdimatus, psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
