Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi.
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi.
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt
õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria
Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks: · Huviteooria lähtub õn huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huve, eraõ erahuve. Rooma juristi Ulpianuse tsitaat av õ lähtub Rooma riigi huvist, eraõ teenib üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel. · Subordinatsiooni teooria av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel
3) nn vahegrupp (Skandinaavia maad). 1) keelelis- grammatiline Era ja avalikuõiguse eristamine: 2) süstemaatiline 1) Huviteooria 3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv 2) Subjektiteooria 4) ajalooline TSÜS § 3
Õigusnormid loodakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 9.Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 341. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest
kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu.
suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, kontstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, menetlus e protsessiõigus ja finantsõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Jaguneb: tsiviilõigus, kaubandusõigus, äriõigus, tööõigus. Avalikku õigust saab eristada eraõigusest 4 teooria kaudu: 1. huviteooria ehk kõik mis on riigi huvides on AÕ ja kõik mis erahuvides on EÕ 2. subjektiteooria ehk kui üks pool õigussuhtes on avalik võim on tegu AÕ 3. subordinatsiooniteooriaga ehk kui pooled on õigussuhtes üksteisele allutatud on tegu AÕ, aga kui pooled on võrdsed on tegu EÕ. 4. modifitseeritud subjekti teooria ehk kui avalik võim esineb suhtes sellise subjektina millena
kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu.
Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õiguse eristamine: 1) huviteooria Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõiguse aga üksikisikute huvidele 2) subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormida, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes. 3) subordinatsiooniteooria Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on
väärtusmastaape, millega õiguskord ennast muutma peab. Selliseid väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaotub kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt
Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma)
2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. Põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. On omane eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Sveits, Itl, Hol. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
saj. I veerandist positivistlikud. I MS eel hakkasid kontinentaalõiguse süsteemi eriti mõjutama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid. (riik on moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo- Ameerika süstemis on eriti pärast I MS valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: era- ja avalik õigus. Nende vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. On olemas ka avalikud õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. 17. Õiguse süsteemi mõiste ja kultuur. Õigussüsteem-ajalooliselt kujunenud õiguse sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavate õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku
2. Normid 3. Toimingud 4. Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. Teooriad a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
ja tema ülesandeks on avaliku võimu volituste põhistamine ning piiramine. See ei tähenda, et riik ei või osaleda eraõiguslikes suhetes. 5 Teadlased ei ole veel jõudnud nii kaugele, et välja töötada kindel kriteerium, millega eristada avalikku ja eraõigust. Selleks on välja töötatud rida doktriine. 1. Huviteooria – lähtub õigusnormi huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem
- kirikuõigus. 4. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. - tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised). Siiski teevad ka nt avalikus õiguses organid koostööd (nt valdade koostööd) ning eraõiguses kehtib subordinatsioon (perekondlikud suhted).
1 Positiivne ja ülipositiivne Õ: positiivset Õt võib määratleda kehtivate Õnormide kaudu. Ülipositiivne Õ põhineb loomuÕel, milles nähakse võrreldes positiivse Õega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivses Ões tuleb silmas pidada ülipositiivset Õt. Era- ja avalik Õ: vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mille kohaselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikkuse Õse. Samas mõned eraÕe normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis (koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
ja eraõiguse liigitust. Siin ei püüta õigust väga süstematiseerida. Õigusnormid ei erine Mandri- Euroopa õigussüsteemi õigusnormidest, lihtsalt süstemaatika ja liigendus on teine. III Skandinaavia süsteem see on midagi vahepealset. On mõjutatud nii Inglise kui ka Saksa õigusest. Seal räägitakse nii era- kui ka avalikust ning ka tsiviilõigusest, kuid siin ei ole tsiviilõigus kodifitseeritud. Kriteeriumid avaliku ja eraõiguse liigitamiseks, normide liigitamist: 1) huviteooria avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist; eraõigus on see, mis puuduttab üksikisiku kasu. 2) Subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, siin on riik oma olemuselt üle. Avalikule õigusele on iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, kus lähteprintsiibiks on privaatautonoomia põhimõte igaüks võib ise oma asju korraldada ja otsustada
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS; Asjaõigus; 3) MENETLUSÕIGUS; 2 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ava...
Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 355. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse. Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: Avalik õigus - Eraõigus Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha? Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: Huviteooria avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju
Avalik õigus - NB! Eraõigus EKSAMIKS Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on ! olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha? Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis
omavalitsuse üksuse volikogu. Vastavalt TsÜS § 25 lg 1 on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Siin on tähelepanuväärsed kaks mõistet: 'erahuvides' ja 'liigi kohta käiva seaduse alusel'. Mõiste 'erahuvides' kasutamine seaduse tekstis ei ole juhuslik, vaid tuleneb avaliku- ja eraõiguse eristamise teooriatest. Üldtuntumad on kolm teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Juriidilise isiku käsitlemisel saab juhinduda veel alljärgnevast: Asutamise korra teooria, mis väljendub seaduse tekstis 'liigi kohta käiva seaduse alusel', tähendab seda, et kehtib õigusakt (seadus), mis sätestab selle, kuidas vastava huvi korral asutada teatud liiki eraõiguslik juriidiline isik. Nii sätestab TsÜS § 25 lg 1 eraõigusliku juriidilise isiku liikidena täisühingu,
); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria – Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega –
Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid: 8 Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi.
ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalikõigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad . Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse. Nüüdisajal on Õigusvaldkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria, mille kohaselt on eraõigusega tegemist siis, kui õiguse subjektid on Õigussuhetes võrdsed, ja avaliku õigusega
kas nad loovad norme, mida traditsiooniliselt era- või mida avalik-õiguslikeks peetakse; 3) tsiviilkoodeksis olevate normide loojaid ei või pidada dispositiiv-normiadressaatideks, sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja
kas nad loovad norme, mida traditsiooniliselt era- või mida avalik-õiguslikeks peetakse; 3) tsiviilkoodeksis olevate normide loojaid ei või pidada dispositiiv-normiadressaatideks, sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja
(lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalik õigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse. Nüüdisajal on Õigusvaldkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria, mille kohaselt on eraõigusega tegemist siis, kui õiguse subjektid on Õigussuhetes võrdsed, ja avaliku õigusega siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes ebavõrdsed - üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
