Keskkonnaregistri (2014) järgi on Tori alevikus asuvaks kaitstavaks loodusobjektiks lisaks Tori Põrgule ka Kõrvi tamm (Joonis 3). Tamme leiab Pärnu jõe paremalt kaldalt. Objekt jääb eramaale. Puu jääb elumaja hoovi serva (oksad ulatuvad hoovi), lageda rohumaa ja külatee äärde, kuid teelt on ta hästi vaadeldav. (Kõrvi tamm 2010) 9 Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1. Seire Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente (Keskkonnainfo 2012). Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht
infoga varustamist; Kulude juhtimimine on midagi enamat kui toodete ja teenuste kulude mõõtmine ja aruandluse koostamine. See on mõtteviis ja lisandväärtuse loomise võtete valik selleks, et luua suuremat lisandväärtust väiksemate kuludega). Eeltoodut kokkuvõtvalt on kulude juhtimine kui eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga ning mis on vajalik: Strateegiate väljatöötamiseks; Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; Kasumlikkkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste, s.h kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks; Planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks;
Saavutuskonkurentsis konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Siin pole vaatluse all mitte üksnes konkurentide koostegevus, vaid kaasatakse ka need asjaosalised kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool. Siin võisteldakse vahetuspartnerilt loodetava hüvitise nimel. Saavutuskonkurentsi näited : Poliitikud, kes oma programmidega konkureerivad valijate häälte pärast; Vallad, kes oma infrastruktuuri arendamisega võistlevad investeeringute pärast; Huvigrupid, kes parteide toetamisega nii raha kui informatsiooni abil üritavad saavutada endale soodsaid poliitilisi otsuseid; Heategevusorganisatsioonid, kes oma aktsioonidega võistlevad sponsorite raha pärast; Kõrgkoolid, kes soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks võistlevad heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Saavutuskonkurentsi üldreeglid: 1.)Omandiõiguste tagamine. 2.)Vaba turulepääs
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
..........................14 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on analüüsida ravimifirma Merck Shape & Dohme poolt korraldatud koolitust. Töö esimeses osa kirjeldatakse antud juhtumit, kus tuuakse välja olulisemad faktid ja ajaline kulg ning loetletakse võimalikud võtmeisikud ja huvigrupid, kes on otseselt või kaudselt seotud juhtumiga. Töö teises osas püsitakse probleem ning esitatakse küsimused ja eetilisi dilemmad juhtumi osas. Kolmandas osas analüüsitakse juhtumit lähtuvalt juriidilisest poolest ning analüüsitakse kasutades erinevaid eetika printsiipe ja abijuhiseid. Töö viimases osas põhjendatakse eetilist valikut ja tekkinud tagajärgi ja esitatakse antud töö autorite seisukohad. Valitud teema on aktulaane just eelkõige seetõttu, et tegemist on nn
Inimtegevuse eesmärkidest lähtuvalt saab ühiselu jaotada mittemajanduslikuks ja majanduslikuks sfääriks. Mõlemad kategooriad jaotuvad omakorda ühistasandiks ja eratasandiks. Mittemajanduslik on ühistasand ehk valitsemine. See hõlmab riigiasutusi, julgeolukut, kohtusüsteemi, politseid, seadusandlust ja majanduse korraldatust. Liikmed on õpilased, valijad, diplomaadid, kohtunikud, politseinikud, ametnikud, õpetajad. Eratasand ehk eraeluline tegevus pere ja sõpruskond, huvigrupid, organisatsioonid, vabatahtlikkus. Ühiskonna liikmed on pere, sõbrad, abikaasad, doonorid, lapsed. Majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt on ka kaks tasandit. Ühistasand täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad ettevõtted. Liikmed on töötajad, riigiettevõtete juhid, tarbijad. Eratasand on ettevõtlus erakapitalil põhinevad ettevõtted teeninduses, tootmises. Ühiskonna liikmed on teenindajad, omanikud kliendid, aktsionärid, investorid, võlgnikud, palgatöötajad.
väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik
toodete toetamiseks vajalik pidev rahavoog, õigel ajal kõrvaldada Mikrokeskkond moodustavad detailsed moodulid nt ettevõtet vananenud kaupu ning:valida sobiv turundus strateegia igale tootele. vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. hankijad, Igale positsioonile on antud maatriksis sümboolne nimetus: täht, vahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised rahalehm, koer ja küsimärk. Järgnevalt iseloomustame neid huvigrupid. sümboleid vastavalt maatriksi positsioonile. Sisene keskkond: Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab Moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist eesmärkide saavutamiseks. strateegilises turunduses ja juhtimises. Finantsressursid, inimressursid, füüsilised ressursid, 1
probleem ei ole üles kerkinud üksnes Eestis, vaid praktilises kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud. "Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja kriminaliseerimist selles küsimuses, aga on omaette ooper, kuidas seda mõjusalt teha," sõnas ta. Riigiprokurör Norman Aas rääkis, et demokraatliku riigikorralduse puhul soovitakse, et võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud, võib olla mõningatel juhtudel keeruline. Riigikohtu nüüdsest lahendist saab Aasa sõnul teha selge järelduse. "Pooleliolevad
huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused õigusmõistmise äriettevõtted ning finantsasutused ja huvigrupid korraldamine valija, õpilane, omanik, klient, lapsevanem, vend, sõber, tarbija, riigiettevõtte ametnik, sõdur, aktsionär, investor, abikaasa, klubikaaslane juht või töötaja arst, õpetaja palgatööline 5
kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on liiga väike, et panustada ressursse protsessi mõjutamisse ja samas on osaliste suure hulga tõttu organiseerumine keeruline ja kulukas priisõitja probleem. Valijate teadmatus (infokulud suured), valitsejate infopuudus (kulud, info asümmeetria) huvigrupid jagavad enda huvidest lähtuvat infot. RIIGI SEKKUMISE ÕIGUSTATUS NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE KORRAL: Riigi sekkumine võib võimaldada saavutada efektiivsuse, aga ebaefektiivsuse olemasolu üksi ei õigusta riigi sekkumist. Iga sekkumisega kaasnevad transaktsioonikulud kui need on suuremad kui ebaefektiivsusega kaasnevad kulud, tuleks sekkumisest loobuda. Ei piisa sellest, et sekkumismeede võimaldab teoreetiliselt efektiivsuse taastada, see peab olema ka praktikas jõustatav
sotsiaalseks struktuuriks Huvigrupid Sotsiaalse grupi liikmeid iseloomustab sageli ühesugune hoiak mitmesugustesse ühiskondlikesse probleemidesse. Selle põhjuseks on ühesugune ühiskondlik positsioon ja ühised või lähedased tööalased, eölukondlikud jm probleemid. Kui sellised grupid tegutsevad organiseeritult, siis nimetatakse neid huvigruppideks. Gruppe siduvad huvid võivad olla mitmesugused: majanduslikud, poliitilised, religioossed jne. Seetõttu sotsiaalsed jahuvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sots gruppide v klasside liikmeid. Ametiühingud, laulukoorid, spordiseltsid jne. Maksumaksjate Liit, Eesti Üürnike Liit. Huvigrupid erinevad poliitilistest parteidest. Kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist, ilma võimu ise haaramata. Survegrupid tegutsevad huvigruppidest kitsamal alusel. Nad püüavad avaldada survet riiklikele ja omavalitsustele
ja kõigi organisatsiooniga seotud huvigruppide vajaduste arvestamisest. Carroll (1993) defineerib huvigruppidena: inimeste grupid või indiviidid, kellest organisatsioon sõltub või kellega suhtleb. Ning lisaks täiendab: iga indiviid või grupp, kes mõjutab või on mõjutatud organisatsiooni tegevustest, otsustest, strateegiast, taktikast või eesmärkidest. Tuues selle teooria projektijuhtimise konteksti, siis on projekti huvigrupid, need inimesed ja nende grupid, kes huvituvad projektist ning võivad mõjutada projekti tulemust. Huvitatud osapool võib olla projekti innukas toetaja ja selle muudatuse propageerija või keegi, kes ei ole projektist teadlik, kuid mõjutatud selle lõpptulemusest. Projektijuht peab olema teadlik huvitatud osapooltest ning teostama nende välja selgitamiseks analüüsi, sest need on peamised isikud (ja nende grupid), keda projektijuht peab mõjutama projekti edu saavutamiseks
Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine, mis tähendab lisaks legitiimsusele ka efektiivset valitsemist (tulemuslik), läbipaistvust ja kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Huvigrupid tuleb kaasata poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujundamise algstaadiumis. Heaolu kasv Mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Näiteks sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Kokkuhoid sotsiaalmaksu
Peaministriks on Konstantinos Karamanlis. Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. Surve- ja huvigrupid mängivad riigi sisepoliitikas olulist rolli. Kreeka ühiskonna omapäraks on sagedaste protestide ja oma huvide eest välja-astumiste organiseerimine ja toimumine. Ametiühingud kasutavad arvukaid streike sundimaks valitsust läbirääkimisi pidama, et seaduste koostamisel nende soovide ja tahtmistega arvestataks. Harvad pole riigis näiteks ka 24 tunnised ühistranspordi seisakud. Suurimad ja aktiivsemad survegrupid ühiskonnas on Töötajate ametiühing, Tööandjate ametiliit ja
Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid Kõige enam leidub soid nendes piirkondades, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust: Liigse vee kogunemise kestus. Kliima. Vee keemiline koostis. Mulla lähtekivim. Maapinna ja aluskihtide reljeef. Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine. 5. Soodega seotud huvigrupid ja nende suhted turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad puhta vee kasutajad looduskaitsjad sooteadlased 6. Raba kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus
keskkond jne 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mojutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mojutada. Mida labimoeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida pohjalikumalt organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid
Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad. Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb. Rahvastikutihedus. Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne. Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees. Klientalistlikud maakohad- äärealad, kus dom põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest).
täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel. Demokraatiat tõlgendab ja mõistab aga iga inimene ning poliitik eri moodi ning vastavalt ka suhtub erinevalt kõigesse, mida selle sõnaga tähistatakse. Selline ebamäärane ettekujutus ja mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse
võrdsesse seisundisse. Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond. Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest. 10. Turunduse mikrokeskkond. Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs
2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks · Planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima
mõistlikele tarbimisharjumustele, mõtlemine pikemas perspektiivis ja ühiskonna heaolu parandamine. Ohud ja probleemid rakendamisel: ettevõtte kasum väheneb. 2. Turunduskeskkond Väliskeskkond (mikro- ja makrokeskkond) Mikrokeskkonna tegurid: Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Konkurendid Konkurentsisituatsioon Huvigrupid – aitavad kirjeldada organisatsiooni (sisesed ja välised huvigrupid) Makrokeskkond: Sotsiaal-kultuuriline, demograafiline keskkond - Rahvastiku areng ja vanuseline struktuur, rahvastiku paiknemine - Hariduslik ja tööhõiveline struktuur - Väärtused, väärtushinnangud - Rollid - Rahvuslik koosseis - Varanduslik seis, sissetulekud - Elustiil, tarbimisharjumused - Perekonna roll ühiskonnas Poliitiline-õiguslik keskkond
kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Toimub jooksev kontroll eelarveaasta jooksul. 3.Iga eelarveaasta lõpul koostab aastaaruande. Võib teha igal ajal märkusi ja esitada arvamusi. 1.3.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee See on konsultatiivne organ, kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. 344 liiget, neljaks aastaks. Liikmed jagunevad 3 gruppi: 1.Tööandjate esindajad 2.Töövõtjate esindajad 3.Teised huvigrupid. 3 peamist ülesannet: 1.konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni nõustamisel 2.kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustetegemisse 3.kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool ELi 1.4. Regioonide Komitee 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt nagu MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Neljaks aastaks. Valdkonnad, kus tuleb regioonide komitee arvamust küsida: Haridus; kultuur; rahvatervis; üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika;
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE..........................................................
o Haigekassa o Tarbijakaitseamet o Konkurentsiamet o Kohalik tasand: o Linna-ja vallavalitsused o Erasektor: o Ametiühingud o Tööandjate ühendused o Teised ühiskondlikud organisatsioonid 4. Majanduspoliitika piiratud vabaduse olemus Majanduspoliitika elluviijad ei ole oma otsustustes piiramatult vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus, kehtiv poliitiline kord ja huvigrupid. Lühidalt, ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Lühiajaliselt tuleb neid institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. 5-6. Otsustussüsteemid ja nende olemus ning probleemid o Turusüsteem (ex-post, avastamisprotseduur) o Demokraatia (logrolling, huvide asümmeetriline jaotus)
juhul alternatiivide kohta on ju neil teada, kuigi on puudulik informatsioon tuleviku kohta. Otsustusmudelilt liigitaksin antud situatsiooni poliitiliseks, sest kaalutakse erinevaid alternatiive, ollakse erimeelsusel lahenduste suhtes, vahetatakse seisukohti ja usun, et lahendused sünnivad vaidluste ja arutluste tulemusena. Juhtum 2. N. linna haigla juhtum Küsimused: 1. Too välja antud situatsiooni sisemised ja välimised huvigrupid (mikrokeskkonna survegrupid) ja nende mõju? Mis võiksid olla nende motiivid? 2. Millist struktuuri tüüpi peaks N. haigla kasutama, juhul kui loodaks haiglate võrk? Joonista võimalik struktuur ja põhjenda seda (miks just selline struktuur?). 3. Mis on loodava struktuuri plussid ja miinused? Põhjenda. Kuidas miinuste negatiivset mõju tasakaalustada? 4. Kas otsus haiglate võrgu loomiseks oleks programmeeritud või programmeerimata otsus ja kas
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Visuaalsed vahendid, jaotusmaterjaalid, rekvisiidid. Tõmbavad tähelepanu, aitavad põhilist meelde jätta, aitavad kõne kulgemist paremini jälgida ja mõista, asendavad kõneleja märkmeid. 5
Struktuuri- ja (vs) protsessiorganisatsioon vertikaalse ja horisontaalse ristumised (ehk konflikt) struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on ...
· Vahendajad: Vahendajateks on: - Edasimüüjad (leiavad tarbijad ja müüvad neile) - Logistikaettevõtted (transpordivad ja ladustavad) - Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad eetevõtted, reklaamiagentuurid, meediaettevõtted jne) - Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad jt) ¤ Turunduslikud vahendajad on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edastada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale. · Huvigrupid: Huvigruppide all mõeldakse rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 1. Huvigr, kelle huvid langevad kokku ettevõtete huvidega ( nt aktsionärid, pangad) 2. Huvigr, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (massikommunikatsioonid, üldsus) 3. Huvigr, kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid etteõvte neist huvitatud ei ole
Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on see kellegi poolt konstrueeritud? Nt noorukite kambad Kas osts probleemid tulevad ise esile v peab keegi nad eile tooma? Kui see keegi on olemas, siis mis on tema motivatsioon selle probleemiga tegelemisel? Kas see probleem siiski on nii tõsine kui meile püütakse näidata? Huvigrupid Kas see, kui teadmine on sotsiaalselt konstrueeritud tähendab, et see on vale? Ebausuldusväärne v vale info- seonduvad protsessid Matemaatiline/stat kirjaoskamatus (innumeracy) Soovimatus numbritega tegeleda Autoriteet Seonduvad küsimused Tulemuste esitamine meedias: kas ja kui palju võib lihtsustada Lugejate varasemad teadmised: kipume uskuma infot, mis seostatakse meie varasema teadmisega (avalik arvamus, jagatud teadmised) Probleemid
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine 1) Preambula avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju täna ja tulevikus. 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid ajalugu 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad 12) esitab käesoleva lõike punktides 111 nimetatud
Aarhusi konventsioon: keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse seadus 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid. 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert. Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad (NATURA 2000). 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu). 1
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
poliitiline eesmärk huvi teatud avalike hüvede jaotamise vastu. Tavaliselt tehakse vahet ka poliitilistel huvigruppidel ja poliitilistel parteidel, kuigi mõlemad sobiksid ülaltoodud definitsiooni alla. Poliitiline grupp eristub teistest gruppidest poliitilise parteina siis, kui grupp ei otsi ainult vahendeid poliitiliste otsuste mõjutamiseks, vaid ka "sokutab" oma liikmeid valitsusse ja teistesse tähtsatesse avaliku võimu asutustesse. POLIITILISED HUVIGRUPID Poliitiliste huvigruppide tegevusalad Kõikidel pol. huvigruppidel on ühine eesmärk mõjutada avalike hüvede jaotamist selle täitmiseks on aga mitmeid erinevaid strateegiaid: 1. Poliitiline tegevus (sekkumine) See on kõige otsesem meetod, mida võib teostada nii kogu grupp kui ka mõni üksik sellest grupist kogu grupi nimel. Grupp võib väljendada oma huve kirjade kirjutamise, isikliku kontakteerumise, petitsioonide , isegi poliitilise vägivalla teel. Samas on levinum siiski
mitmekesisust sellisel määral, mis oleks piisav tema säilitamiseks. Seetõttu peab hävimisohus liike võtma otsese kaitse alla, tähtis on ka säilitada haruldaste liikide elupaiku, rajada kaitsealasid jms. Konventsiooniga võetevad kohustused Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud riigid on kohustatud oma looduskaitsetegevust põhjalikult palneerima. Et bioloogiliste ressursside ja nenede kasutamisega on seotud vägad paljud ametkonnad ja huvigrupid, siis peab selline planeering hõlmama kõiki eluslooduse ressursse kasutavaid või mõjutavaid eluvaldkondi. Nende valdkondade esindajatel tuleb seetõttu paratamatult ka osa võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise protsessist ning see osalus tuleb täpselt ette näha ja planeerida. Konventsiooni sätted on siiski väga üldsõnalised-riikidele ei kirjutata ette täpsemaid tegevuse eesmärke ega tegevuskavasid. Iga konventsiooni peab selle ellurakendamise
Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt Majandus ja sotsiaalkomitee Koosseis Majandus- ja sotsiaalkomitee on Rooma lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmeriikide majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad eriti tootjate, talupidajate, vedajate, töötajate, vahendajate, käsitööliste, vabakutseliste ning üldiste huvide esindajatest. Seega võib MSK liikmeskonna jagada laias laastus 3-ks: tööandjad, töötajad, muud huvigrupid. Majandus ja sotsiaalkomitee Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Komitee koosseisu määramisel võetakse arvesse vajadust tagada majandus ja ühiskonnaelu eri alade piisav esindatus. Komitee liikmete arv ei ole suurem kui 350 ja see jaguneb liikmesriikide vahel järgnevalt: Majandus ja sotsiaalkomitee
1. Mis on Täideviimine? Täideviimine on tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Täideviimine on süstemaatiline tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Suurepärane täideviimine on KÕIGE oluliste eesmärkide saavutamine. 2. Mis on JURAN-i trioloogia? 1) Selgita välja klientide vajadused, et saaksid neid rahuldada. 2) Loo protsessid, et luuga klientide vajadusetele vastavaid tooteid 3) Täiusta seda protsessi pidevalt. 3.Mis on huvigrupid? Grupp, kellele on toode või teenus suunatud. 4.Milline on täideviimise tsükkel? Eesmärgistamine tegevused ja mõõdikud kontroll ja punktitablood aruandlusrütm 5.Mis on tulemusmõõdik ja tegevusmõõdik? Tulemusmõõdik - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste mõõtmiseks. Tegevusmõõdik 1.Juhtimise kolm vertikaalset tegevust Otsustamine koordineerimine suhtlemine vastutamine 2. Mis on dilemma
rahvastikumuutuste põhisuunad (kasv või vähenemine) piirkonnatüüpide järgi Rahvastikutihedus äärelise asnediga maakohtades (suurusjärgud ja muutuste põhisuunad) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade kaitsele suunatud MAAKOHAD suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIV Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse AD ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne MAAKOHAD PATERNALIST Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik LIKUD suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees MAAKOHAD
- et hinnata taotluse vajadust ja põhjendust - et hinnata keskkonna mõjusid (kaod/muutused) • Ressursside kättesaadavus • Juurdepääs vajalikule infole • Üldsuse huvi ja MTÜ-de kaasamine KSH tagab, et: • On loodud otsustuseks jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja kaasatud võtmeotsuste protsessi • On loodud selged jätkusuutlikkuse eesmärgid, mis arvestavad jätkusuutlikkuse kriteeriumeid • Paindlikud mehhanismid tagamaks tegevuskavade koostajad ja teised huvigrupid kohandavad oma kava jätkusuutlikkuse eesmärgid ja kriteeriumid vastavalt otsustuse tasandile (kohalik, regionaalne, riiklik) enne planeerimist ja otsustamist • On loodud mehhanismid situatsioonide esiletõstmiseks ja tutvustamiseks , mis on määratletud vastavalt jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ja eesmärkidele KSH võimalikud kasud • Julgustab arvestama keskkonna ülesandeid ja eesmärke tegevuskavade, planeeringute ja programmide koostamise protsessis koos
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
● Psühholoogilised - maarahvas ei olnud psühholoogiliselt valmis nii kiireks muutuseks. Ühe ööga ei saa palgatöölisest omanikku. ● Nostalgilised - paljude eestlaste meeles ja mõttes oli säilinud 1940. aasta Eesti Vabariigi korraldus ja sooviti, et taastuks samasugune kord. ● Õiguslik-juriidilised - tugevasti polariseerunud ühiskond mõjutas 1990. aastatel tugevasti ka seadusloomet. mitmed huvigrupid ei olnud omakasu tõttu huvitatud ühistegevuse arengust ning mõjutasid erakondade ja parteide kaudu seaduste sisu. ● Majanduslikud ja materiaal-tehnilised - raske majanduslik olukord ja turu ebastabiilsus ei võimaldanud suunata maapiirkondadesse küllaldaselt raha, et talude kui ühistegevuse alglülil oleks tekkinud võimalusi areneda. Milline märgiline tähendus oli Eesti ühistegevuskongressil 1997. a ja teaduslik-praktilistel konverentsidel?
Alternatiivide erinevused võivad seisneda asukohas, suuruses, tehnoloogias jms. 2.4.4. Huvigruppide määratlemine Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid mõjutavad nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka materiaalsetest teguritest, (nt elukeskkonna halvenemine müra tagajärjel, maakasutuse piirangud jne). Huvigrupid, eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 2.4.5. KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest
Erinevad sotsiaal ja humanitaarteadused, fookus tööle ja organisatsioonile 5. Käitumisteadused, mis on seotud organisatsioonikäitumise kujunemisega Antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia 6. Nüüdisaegsed juhtimisteooriad, mille rakendamine mõjutab organisatsioonikäitumist SüsteemikoolkondSituatsioonilinekoolkondÕppiv organisatsioonTQM ja TulemusjuhtimineVäärtusjuhtimineCoacingja supetvisioon 7. Organisatsioonikeskkond, ülesande keskkond, üldine keskkond 8. Organisatsiooni huvigrupid Investorid, poliitilised grupid, tarbijad, valitsus, pakkujad, ühiskond, kaubandus-org. 9. Organisatsioonikultuuri mõiste ja olemus Organsiatsioonikultuur kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon oma igapäevases tegevuses lähtub. Määrab Kuidas peab tööd tegemaMis on lubatud ja mis keelatudMilline on õige või vale käitumine Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab
igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD o Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade MAAKOHAD kaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIVAD o Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus MAAKOHAD valitsevad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne PATERNALISTLIK o Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib UD MAAKOHAD põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad
käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? Investeerijad (aktsionärid) - peamiselt ettevõtte tulevikuperspektiivid, kasum, käive ning seega ka aktsiate hinna võimalikud liikumised, aktsiate tootlus, võimalikud riskid. Laenuandjad, võlakirjade omanikud - võimalikud riskid ning võlakirjade tootlus, ettevõtte rahavood, maksevõimelisus Riigiorganid (MTA) - ettevõtte maksukohustuste täitmine, käive, kasum, dividendid Avalikkus, analüütikud, ajakirjanikud.
Erandeid selles osas palju ei saa lubada sest siis see ühtne seadustik kaotaks mõtte, ühisturg ei saaks toimida. Eesti sai väikesed erandid ainult.) Valitsemine ilma valitsuseta puudub üks tugev võimukeskus, Komisjon on küll tugev (algatab, ettevalmistamine, järgimine poliitilistelt), aga mitte ainuvõim. Seal on kaasarääkijateks veel ka Nõukogu, Parlament, euroopa kohus. Pole ühepoolne otsustusprotsess, kaasatud on ka huvigrupid. Osapooled on omavahel sõltuvuses. Poliitikavõrgustikud koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega. Pidev muutuv olukord, lõppjaama pole olemas, Euroopastumine kui dünaamiline protsess. Inkrementaalsus sammhaaval liikumine. Suurt muutust korraga ei tule, aga need viivad põhimõttelise muutuseni välja lõpuks. 27. EL-i mõju halduspoliitikatele: valdkonnad ja mõju avaldumise viisid 28
Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
