SUURRIIKIDE KRIISID JA SUURRIIGID HUVID KOKKULEPPED Saksamaa püüsid Venemaad Venemaa püüdis laiendada oma VENEMAA- eraldada teistest riikidest,et mõju Balkani poolsaarel ja esineda SAKSAMAA vältida oma riigi jäämist n-ö serblaste kui slaavlaste õiguste piiratuks kahelt poolt. kaitsjana. Venemaa arenev tööstus vajas
Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis
tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises edendab ühist ja individuaalset heaolu tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund
Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka igal valijal on kaks häält: ühe annab tamajoritaarsuse põhimõttel ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema regioonis, teise aga proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Selle peamiseks eeliseks teiste valimissüsteemide ees peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja
· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 ...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Kas farmaatsiatööstus teenib inimeste huve või iseenda omi? Ravimitööstus on üks tulusamaid tööstusharusid. Väidetakse, et ravimifirmad tahavad, et inimesed muutuksid retseptita ravimitest sõltuvateks, kuna nad soovivad oma sissetuleku kindlana hoida. Farmaatsiaettevõtted mõjutavad poliitikuid, tarbijaid ja arste ning nende sõnum on ühene: Te saate seda, mille eest olete valmis maksma. On ju igaüks meist näinud hallides toonides ravimireklaame, kus haigestunud inimene terveneb ravimit tarvitades välkkiirelt ja kõik värvid muutuvad elavaks. Igaüks mõistab, et selline tervenemine pole tegelikult võimalik, aga ometi tahab inimene uskuda seda mida reklaam räägib, kuna on raske uskuda, et eetrisse on lastud sulaselge vale. Ent kas farmaatsiatööstus on puhtalt omakasu peal väljas või mõtlevad ravimitootjad ka tarbijatele? Ravimitööstuse ajalugu räägib arvukatest ülevõtmistest, kuid mitte pankrottidest, sest ravimit...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 3. Võimed. Huvid 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Võimed Võime on isiksuseomadus, mis võimaldab sooritada midagi heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim.............
USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on teada-tuntud suured vaenlasriigid. Mõlemad riigid mõjutavad ülejäänud maailma meeletult. USAl on kõige rohkem mõju maailmamajanduses, mida ta peaaegu et juhib, aga ka kultuuris. Ja Venemaa mõjutab rohkem teiste riikide tegemisi välispoliitikas. Nende vaheline ajalugu pole kiita ning kuigi suhted on läinud viimastel aegadel paremuse poole, siis vaenlasena näevad nad üksteist siiani. Veel hiljuti keskendus Obama administratsioon suhete parandamisele Venemaaga, nüüd on Valge Maja tähelepanu koondunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, eelkõige Hiinale ja tema globaalse mõjuvõimu suurenemise suunamisega, Jaapanile, mõlemale Koreale, Indiale, Austraaliale. Venemaa vist Hiina poole ei trügi oma vaenuliku ajaloo pärast ka Hiinaga, aga eks tema tõhutult kiire mõjuvõimu kasvamise päras muretseb Venemaagi. Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul...
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Teen mrkmeid, vaatlusi, p¸¸an ise midagi teha. 4 - K¸llaltki huvitav. Vahetevahel loen, p¸¸an vaadata telesaateid ja saada informatsiooni selle teema kohta. 3 - M__dukas huvi. Ei ¸tle ra huvitava telesaate vaatamisest selle teema kohta. Spetsiaalselt midagi ei loe. 2 - Vhene huvi. Ajaviiteks vaatan ja kuulan midagi selle teema kohta. 1 - Absoluutselt ei huvita. Ei kavatsegi sellega tegelda. Mis iseloomustab Sinu huvide portreed? Too vlja need huvid, millele andsid 5 punkti. Millise t^^ v_i ameti juures need huvid kasuks tulevad? Huvid Huvid innustavad teatud tegevusele. Oma huvide teadvustamine lubab Sul aimata, missuguse elu ja t^^ga Sa t_enoliselt rahul oled, v_ib-olla isegi _nnelik. Muidugi pole v_imalik k_iki huvisid rahuldada t^ise tegevuse kaudu. Et muuta oma elu mitmekesisemaks, pead leidma oma huvidele koha ka vaba aja tegevustes. Kuidas veedad oma vaba aega? ! Pane kirja vhemalt 10 meelistegevust, st tegevust, mis Sulle
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavaheta...
Eneseanalüüs · Minu huvid Minu kõige olulisem huvi on tantsimine. Minu suureks huviks on ka väikeste lastega tegelemine, nendega mängimine ja nende eest hoolitsemine. Minu ülejäänud huvid on söögi valmistamine, reisimine, sõpradega suhtlemine ning uute inimestega tutvumine. · Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused
suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused.
Ära raiska oma noorust Nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka inimesed selles. Kindel on aga see, et noored olid noored nii 15.sajandil kui ka praegu, nautides elu ja uskudes, et keegi meist ei saa kunagi vanaks. Igal ajastul on leidunud neid, kes väidavad, et noorus on hukas. Ühiskonna muutus seisnebki selles, et need noored, kes olid vanema generatsiooni arvates hukas paarsada aastat tagasi, on 21.sajandi mõistes illikukud. Samamoodi on asjad ka tulevikus, et praegused elupõletajad oleksid juba mõnekümne aasta möödudes väga positiivse mainega noorukid. Ei saa väita, et kõik noored on passiived ning veedaksid oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud kahte sorti noori need, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks ning need, kes proovivad end igal moel ühiskonnale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobi...
See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde. Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu on oluline, et õpetaja teeks tunni huvitavaks. Õpilaste oskused on ka erinevad mõni on matemaatikas helge pea, mõnel jälle on annet kirjutamise peale. Kindlasti mõjutab see ka seda, mis kellegi
3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks 4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul 5)Trahvid 6)Kingitused 7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine 3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3
Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta
Õnnelik lapsepõlv Igal lapsel peaks olema õnnelik lapsepõlv - aeg, mida hiljem mäletada kui mängulist ja lõbusat. Oma pojale või tütrele õnneliku lapsepõlve tagamine on suuresti vanemate teha, kuna seda mõjutavad asjad nagu keskkond, kus laps üles kasvab, inimesed, kelle ta endale sõbraks saab ning muidugi ka lapse enda huvid. Kuid kuidas lapsevanemana teada, kas sinu laps on väiksena õnnelik või mitte? Selleks, et laps oleks õnnelik, tuleb lasta kõigepealt lapsel end avastada. Laps peab teada saama, mis talle tõeliselt teha meeldib. See eeldab muidugi seda, et vanemad lasevad lapsel tegeleda paljude erinevate tegevustega ning samas ise ka uusi tegevusi lapsele tutvustades. See ei tähenda seda, et vanemad peaksid oma last üle koormama teda liiga paljudesse huviringidesse ja trennidesse paigutades
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
meedia ja reklaamidisaini õppekaval Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval Tallinna Polütehnikumis, vt multimeedia spetsilisti õppekava Olles õppinud Veebidisaineriks on võimalik töödates ka edasi areneda nii veebiarendajaks kui ka IT- projektijuhiks ning tarkvaraarendajaks. Veebidisaineri huvid pole kuidagi piiratud ning tihti peale on veebidisainerid tegemas ka muid kujundustöid nagu näiteks plakatid, bännerid ja visiitkaardid. Eestis võib seda töökohta vaja olla igasugustes E- poodides.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Essee VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Mõdriku 2014 ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,, Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja
Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega.
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
FAKTID, MIS PUUDUTAVAD JUHTUMIT: Põhilised asjaosalised: riiklike organisatsioonide M ja V juhid. Organisatsiooni V juht süüdistab Organisatsiooni M juhti ebaeetilisuses. Organisatsiooni M juht on korduvalt ühildanud puhkust komandeeringuga. Puhkuse olemust lähetuse asemel ei püüta varjata. Organisatsioonis V pole sarnast juhtumit aset leidnud. Organisatsioon V ja M on struktuurselt ühtivad riiklikud organisatsioonid. 2 HUVID Ühelt poolt on mängus riigi(ministeeriumi) huvid, sest probleem tekkis riiklikus organisatsioonis. Konkreetse organisatsiooni M huvid on mängus, sest selle juht tekitas kõnealuse probleemi. Samuti on organisatsiooni V, kes tõid juhtumi päevavalgele, huvid mängus, sest ka org V on riiklik ning org M juhtum kahjustab org V mainet. Isikud, kelle huvid on mängus: org V juht ja org M juht, kes ebaeetiliselt käitus. HUVIDE KONFLIKT 2
kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud. Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Ajaloos võib eristada 4 olulisemat kultuuri tüüpi.Neist igaühel on oma arusaamad võimust, selle kasutamise meetoditest ja eesmärkidest
3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine majandusse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud; USA-s alla vaesuspiiri elab 15-18%, Skandinaavias 2-3% elanikest. Kõikjal Euroopas leiavad aset sotsiaalpoliitikareformid, mis suurendavad inimese enda panust ja vastutust, st kohustuslik kogumispension, lühendatud abiraha maksmise kestvus jne. KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA (Õ. LK 61-94) 1. Demokraatia. Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud ehk liberaalne demokraatia- avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Rahva osavõtt valitsemisest piirdub teatud aja järel toimuvatel valimistel
3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. I Maailmasõja puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng. *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari huvid Kolmikliidus (Oli rahvuslikult killustatud): # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria- Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada
1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA sõda. 4)Toimusid väiksemad rahvusvahelised konfliktid üle kogu maailma: Inglise- Buuri sõda Venemaa - Jaapani sõda Maroko kriisid 5)Toimus 2 Balkani sõda
Kirjelda keskkonda kus Sa üles kasvasid. Kirjelda naabruskonda. Mis poodides te käisite? Kui kaugel need poed olid ja kuidas te sinna saite? Mis oli suurim linn, milles käimist Sa mäletad lapsena? Kui mäletad, siis kirjelda oma tundeid. C. Varane kool Kuidas kool Sulle tundus? Mis Sulle meeldis selle osas? Mis oli raske? Kes olid Su sõbrad koolis? Kes olid Su lemmikõpetajad? Kas Sa mäletad koolikiusamist? D. Sõbrad ja huvid Mida Sa tegid vabal ajal? Kes olid Su sõbrad ja mida te kokku saades tegite? Kas sul olid hobid? Mis need olid? Lemmik jutud? Lemmik mängud? Lemmik mänguasjad? Kes Sa tahtsid olla suureks saades? II. Murdeiga A. Muutused peres Kuidas muutus Sinu vanemate suhe kui sa jõudsid murdeikka? Kui Sul oli nendega tüli, siis mille üle see oli? Kas Sul olid majapidamistöid? Mis need olid? B. Kool
Telefon +372 555 96621 E-post [email protected] Haridustee 2000.2009 Püünsi Kool Töökogemus Juuli- September 2006 Õpilasmalev Keeled Eesti keel- emakeel Inglise keel- hea Vene keel rahuldav Arvutioskus Microsoft Word, Excel, Internet Explorer, Outlook Express, Photofiltre Isiklikud huvid Vabal ajal meeldib tegeleda pildistamisega, rulluisutamisega ja joogaga. Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 25 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Rohuneeme tee 42, 74001 Harjumaa, Eesti Telefon +372 555 96621 E-post [email protected] Haridustee 2000.2009 Püünsi Kool
põhiliseks sissetulekuallikaks. Riik kui tervik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine). Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele. Riigi huvid on: majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus, seadusandlus. Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele ning just see on võimaldanud ettevõtjate erahuvide(kasum) edendamise kaudu üldist hüve (elatustase) kasvatada. Kõige tugevamaks riskide maandajaks on olnud ja on tänaseni riik läbi avaliku poliitika.
Näiteks, arvuti abil võib kursustel osaleda. Lisaks sellele Internet on kõige kiirem info hankimise viis, mis säästab meie aega ja kergendab elu. Iga hetkel me oleme suuteline otsima vajalikku infot isegi mitte tulles välja kodust. Peale selle puuetega inimesel, kes ei saa käia väljas, on võimalus õppida ja täiendada end tänu arvutile. Nende jaoks see on päästmine, sest enam nad pole üksi. Nad võivad leida inimesi, kellel on sarnased probleemid või huvid, ja suhelda nendega. Vaatamata sellele arvutiga liigne suhtlemine rikub tervist. Kui inimene raiskab kõik vaba aega arvutile, inimene võib sattuda arvutisõltuvusse, sest ta kulutab enam ja enam aega, et mõttetult surfida Internetis. Niimoodi ta muutus passiivseks ümbritseva maailma suhtes, seetõttu suhted, huvid ja kohustused jäävad kõrvale. Arvutisõltlasel ilmnevad probleemid nii psüühiga kui ka terve organismiga, näiteks, nägemisega või rühiga.
analüüsida ja seletada riiklike institutsioonide, pol organisatsioonide, pol protsessis osalevate inimeste omavahelisi vahekordi, poliitilisi valikuid ning käitumist, pol muutuste sots põhjuseid. Huvitutakse võimusuhete mehhanismidest ja võimuvahekordade arengust pikaajalises perpektiivis. Neid probleeme käsitletakse mitmes valdkonnas: poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised ja sotsiaalsed huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid; riiklik ja omavalitsuslik administratsioon; pol reziimid, protsessid. Poliitikateadust võib pidada ka teadust võimust. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele. Poliitika liikumapanevad jõud Inimese tegevuse liikumapanevad jõud: põhimõtted ja ideed(ideoloogia, teooria); sotsiaalsed ja poliitilised huvid(inimeste mitmesugused vajadused).
Teise osapoole probleem on ka teie probleem. Mida teinepool tegelikult tahab ja vajab. Tarku asju tehakse vaikselt, seal kus on lärm – seal on lollid koos. Kahekesi saadaks ikka paremad tulemused, kui üksinda. Kui inimene karjub, siis on võimatu temaga pidada läbirääkimisi. Küsi ja teile antakse Probleemi mõistmine ja lahenduste/vajaduste välja selgitamine, sest üks suur probleem, koosneb väikestst probleemidest. Inimese sügavamd huvid tuleb alati välja uurida, sest neid tavaliselt ei öelda. Partneri huvid on ka teie probleem, mida koos lahendada – peresisesed probleemid tuleb alati lahendada Solvutakse, sest ei seletata täpselt ära, mida teine partner tahab ja ei tohi eeldada, mida teine tahab. Lähedased annavad õiget nõu, sest nemad on elukogenenud. Peavad olema ühised eesmärgid ja siis ühised huvid Endas peab olema usk, et saaksid probleemi lahendda
Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi. Noored on enamasti peamised kurjategijad.
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll
töönarkomaaniks. Näiteks oli selline A. H. Tammsaare romaani ,,Kõrboja peremees" peategelane Katku Villu, kes aina rügas enesesse tõmbunult tööd. Kui elus puuduvad igasugused muud sihid, siis on normaalne, et endale neid otsitakse ning seetõttu töö ka selle koha lihtsalt hõivab. Loomulikult ei ole selline kinnisidee põrmugi hea ning sellisel puhul tuleks endale eesmärke otsida kindlalt teistest valdkondadest. Loomikult mängivad iga inimese elus rolli töövälised hobid ja huvid, millele peaks minu arvates inimene end täielikult pühendama. Hobid on midagi, millest saab unistada tööd tehes ja õppides. See annab lootust ning ka motivatsiooni, et töönädal saab varsti läbi ning lõpuks ometi saabub lõõgastus ning võimalus teha seda, mida tõsiselt teha tahetakse. Näiteks minu puhul on selleks GPS- orineteerumine, mida ma harrastan võimalusel igal vabal hetkel. Iga päev kui ma koju jõuan, olen
Missugused on teie plussid ja miinused teistega võrreldes? IV ISIKU KOHTA Iseloomustage ennast, missugused on teie tugevad ja nõrgad küljed? Missugune on teie ettevalmistuse tase? Kuidas te kavatsete ennast arendada, enda puudustest lahti saada? Kuidas te hoiate ennast füüsiliselt vormis? Kas te olete individualist või koostöö tegija? Missugused on teie karjääri suundumused? Missugused inimesed teile meeldivad, missugused mitte? Mida te teete vabal ajal, missugused on teie pealmised huvid? Kuivõrd te huvitute teid ümbritsevast keskkonnast? Kas te lepite sellega või soovite seda muuta? Missugused on olnud teie suhted firma formaalsete ja informaalsete struktuuridega? Milliseid inimlikke väärtusi te eriti hindate ja millest ise juhindute?
kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted
erinevad väärtused, mis olenevad töökohast, vanusest ja isegi eluetapist. Näiteks õpetaja väärtusteks on teiste õpetamine, abistamine ja töö lastega. Advokaadi väärtusteks on ausus, õiglus, esinemisoskus ja kõrge palk. Minu tugiväärtusteks on saada hea haridus, olla edasipüüdlik, sõltumatu, ning armastav. Seda läheb vaja selleks, et saada enda lõppväärtused, milleks on mugav elu, ning küps armastus. Kolmandaks küsimuseks on - „Mis on minu oskuse ja huvid?“ Kõikidel inimestel on oskused. Osatakse hästi joonistada, laulda või isegi väga hästi matemaatilisi ülessandeid lahendada. Minu oskuseks on ujumine. Käisin ujumistrennis 8 aastat. Alustasin 4 aastaselt, ning lõpetasin 14 aastaselt. Kahjuks ei tegele ma enam ujumisega, kuid võin siiski pidada seda enda oskuseks. Paljude minu vanuste noorte jaoks on huvid rulaga ringisõitmine, muusika kuulamine või õues käimine. Minu suureks huviks on raamatute lugemine. Lugemine väga
Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad. *Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid Caenorhabditis elegans: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a. Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega, 70% inimgeenidest sarnane C.elegansiomadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse. Otsene HGP eelkäija (metodoloogia).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
