Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 12. Orgaanilise aine vormid mullas. · Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused
võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained. Tekib: Ea- hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja tumenevad: Bh, Bs, Bhs. Gleistumine- liigniisketes tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt. Väljendub sinaks-rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises mullas. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas- Vaja: liigniiskus, Wmax suurem kui 70%
Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades Mulla bioloogilisest aktiivsusest 13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must
Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...
ning ülejäägi suruvad uruavast maapinnale. Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne grammi raskused. Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva ning saviga. Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured. Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad. Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele
maatüki ulatuses. Põllul esinevate muldade iseloomustus Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld. Savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal.
söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed(autotroofid) ning taim-ja loomtoidulised loomad (heterotroofid). Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*)
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2018 Sisukord 1. Mullakaardi analüüs...............................................................................................3 2. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele....................................................................................9 5. Põllumassiivi metsastamine...........................................................
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks
kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Mullastik: Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras:
väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18. Mulla potensiaalne viljakus 19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud
põõsastikud(parbariss,bitstaatsia). LIGI POOL maakera metsadest paikneb 4 riigis:1)Venemaa,2)Brasiilia(vääris)3)Kanada(okas,leht),4)USA(rohkem lehtmetsad) METSADE TÄHTSUS: 1)metsad moodustavad umbes 80% maismaast ja sellega reguleerivad atmosfääri koostise ja puhastavad ohku. 2)mets peab kinni sademeid,pidurdab äravoolu,vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet. 3)puude juured kobestavad mulda ja muudavad mulla struktuuri. 4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus,mis sisaldab toitaineid. 5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega TERRITORIAALVEED-on määratud laiusega(12 miili e.20 km)merevöönd,mis kuulub rannikuriigile.
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Kuum täpp alalise vulkaanilise aktiivsusega piirkond laama keskosas. Muutumatu punkt. Tüüpiline kuum punkt on Hawaiil. Islandi saare tekkepõhjusteks on laamade lahknemine. Kuum täpp: Hawaiil, Islandil, Galapagos Pedosfäär e. Mullastik mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. -10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Tekkeringe on aeglane. 1cm huumus tekib sajakonna aastaga. Samamoodi ka mets. Mulla tähtsus: paljude organismide elukeskkond, loodusvara saab erinevaid taimesaadusi kasvatada, taimed saavad mulda kinnituda, ökosüsteemi oluline filter, puhastab vett ja õhku. Murenemine kivimi peenestumine, kivimi mineroloogilise koostise muutus temperatuuri, õhu, vee ja organismide kaudu. 1. Füüsikaline e. Rabenemine 2. Keemiline e. Korsumine 3. Bioloogiline
Põldhein ei vaja mineraalväetisi. Ov= Üld N * sõnnikut t/ha * otsemõju %-des 11 Tabel 5 Palandiku talu lämmastikväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil t/haOrg. väetist Huumus % X (St*Km- Loodetav
JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga. kõrrelised , piisonid, antiloobid, pinnases, Igal aastal Päevalilli, maisi, haritatud ja tehtud L-Am ampa Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks,
Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad. Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, kus asub ka Lääne-Eesti kõrgeim koht Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid. Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane, mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike. Taimestik Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein.
muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1
Näiteks männimetsas. 2) Must muld- ainult huumuskiht terve meetri ulatuses (kõrrelised annavad palju huumust). Näiteks rohtlas. 3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse. Mullaprofiil: huumus, väljauhtekiht, ja allpool on lähtekivimis savilaigud. 4) Ferraliitmuld- esineb porsunud piirkondades, vihmametsades. Need on puna- ja kollamullad. Seal on hästi kiire ainevahetus, soe niiske, kiire lagundamine.
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala
ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda. Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus. Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid. slaididelt: Mullahorisont- erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Horisontide tekkimise järjekord: lähtekivim, huumus, sisseuhte horisont, leethorisont Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mulla tähtsus: Tänu mullaviljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele, inimestele Elukoht paljudele organismidele Muld aitab taimedel kinnituda Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku Asendamatu loodusvara põllumajanduses
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine....................................................................
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
kõrgeim. E-Väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsades O- horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. B-Sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid(nt Al ja Fe ühendid). Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on see horisont tumeda värvusega ja tihenenud.
marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp- villpea, jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo- sõnajalg, tarnad jne) 3) kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST lagunenud sootaimed + huumus = turvas RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS kasutusala: brikett põllumajandus värvus: helepruun must lagunenud: halvasti hästi Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas taastada, seal on sood haruldus, Ida-Euroopa on aga soorikas
Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib...
Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981
Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981
6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades lagunemine aeglasem kui kergemates muldades 7)mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Orgaanilise aine vormid mullas. ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse kuumutuskao alusel 2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5% 12. Huumuse omadused ja koostis. mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20
Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv
utamaGAUDEAMUS Autor puudub Gaudeamus ´igitur, ´iuvenes dum sumus, Rõõmustagem siis, kui oleme noored, post iucundam iuventutem, post molestam senectutem, pärast lõbusat noorust, pärast sünget vanadust, nos habebit humus. saab meist huumus. Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? Kus nad on, kes enne meid maailmas olid? Ścandite ad śuperos, ´vadite ad ´inferos, Minge ülespoole ja astuge allapoole, ubi iam fuere! kus nemad juba ammu on! Vita nostra brevis est, brevi finietur. Meie elu on lühike, lühikesena lõpeb. Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter, Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt, nemini parcetur. kellelegi ei halasta. Vivat academia, vivant professóres! Elagu ülikool, elagu õppejõud!
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld...
Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls 0,2 1,7
Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt Happevihma põhjustava H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas. Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid. Lahuahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. 22
ulatub 20-30 cm-ni, mulla reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,8-6,5 piirides). Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi. Reljeef on tasane, väikese kallakuga põhja suunas. Põhjavesi asub 1-3 m sügavusel. Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline. Sisseuhtehorisont moreenil raskesti eristatav lähtekivimist, liivadel esinevad huumuse- ja roostelaigud. Sisaldab nõrgkivikonkretsioone. Huumus 2-2,2%. Kihisemine algab 1-1,5m sügavusel või puudub. Tugev happesus. Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0.
metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük,
kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis
Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. ...
Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus. Kivimi setendile asuvad elama organismid, lagundavad mineraale, rikastavad pinnast toitainetega, tekib surnud orgaanika kiht, millest moodustub huumus. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on
Eesti keele nimetus Ladina keele nimetus + Kõrgus Õitsemis- Värvus Mullastik Valgustin- Foto sordi nimi aeg gimused Aed- leeklill Phlox paniculata ´Peppermint 40-60 cm Juuli- Tumeroosa ja Parasniiske Poolvarjulin Twist®´ september valgete aia muld e kuni triiputega päikseline Aed- mägisibul Sempervivum x hybridum `Lee´ 15 cm juuli-august roosad Kerge, Päikseline kuivem tavaline muld Aed-merikann Armeria maritima `Va...
Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid 3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist 7) Gleistunud leedemuld umbes sama vist ( savikiht on ka seal) 8) kamar-leetmuld sama vist... 9) Gleimuld Sinakas/rohekas gleihorisont, mis koosneb toorhuumusest ning tavaliselt on see mult leetunud 10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets
Sademete hulk: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid. Temperatuur: järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid. 15. Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? Niiskes kliimas on intensiivsem keemiline murenemine = seda paksem murenemiskoorik. 16. Kuidas mõjutavad organismid mullateket? Organismide suremisel kehad kõdunevad ning sellest tekib huumus. Mullas elvad putukad, loomad jt kobestavad mulda. 17. Too näiteid inimeste mõjust muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes. Vihmametsades raiutakse mets maha ning seetõttu mulla viljakus mäheneb. Rohtlates, kus on suured põllud ning neid niisutatakse. Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19
Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega a...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
