Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks. Raha teeniti korjanduse abil ja see pidi olema kõrgeim eesti õppekeelega olevaks kooliks. 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusestOlulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes. . Tähtsamad aastaarvud:
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leedu peaminister Andrius Kubilius...
The same goes for working out. It's not healthy, when you start working out, out of the blue, Like an olympic gymnist. You should start by short workouts. Start jogging for shorter distances and after a short amount of time start builing up your speed and lenghtening your distances. But nevertheless you shouldn't start working out without previous experiences. It would be a smart move to consult with a professional trainer, so you can learn how to warm up, how to do everything so you won't hurt yourself, and how to stretch after a workout. For instance many people without previous training experience start their "healthy" life by running long distances fast. Out of ignorance they believe, that if they run faster and longer, they will get better results. Needless to say, that kind of working out damages your body more than it helps. And can also cause you to have an cardiac arrest or a serious longterm heart problems.
Õpingute ajal töötas eesti Jaani-koguduse orelimängija ja koorijuhina 1908 kolis saksamaale oratooriumireform: oratoorium - pikk ja mitmeosaline, vaimulik teos tahtis viia asja sisukamaks, mitte ainult piiblisüzeede ümberjutustus, vaid sisuline tõlgendamine oratoorium "Joonase lähetamine" (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid)
1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning
Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine). (Venestusperioodil oli suurim rahvuslik aktsioon Hurda algatatud) 1888a. rahvaluule suurkogumine säilitas Eesti pärandit. 3. Carl Robert Jakobson:
v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. v Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. v
ei tahtnud enam oma rahvusest loobuda. ❏ Esimene neist oli ainult 21.aastaseks elanud Kristjan Jaak Peterson. ❏ Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - olid rahvuseepose “Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862). Rahvusliku liikumise kõrgaeg ja lõppjärk ❏ Jansen kutsus oma ajalehes eestlasi üles ostma talusid päriseks, omandama haridust ja pidama kalliks oma rahvast. ❏ Jakob Hurt alustas võitlust eestikeelse kooli asutamise eest. ❏ 1864.a. kolis Jannsen Tartusse ja hakkas välja andma “Eesti Postimeest” ❏ Lydia Koidula (Jannsen) avaldas trükis oma esimesed isamaalaulud. ❏ 1869.a toimus Tartus I Üldlaulupidu. Tartu sai rahvusliku liikumise keskuseks. ❏ Saksasõbralik Jannsen läks konflikti väga eestimeelse koolmeistri Carl Robert Jakobsoniga. Jakobson andis Viljandis välja ajalehte “Sakala”, pidas Kurgjal
Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Järgneb pikk tagasivaade ajaloole ning esimesele feodaalorjuse kaotamise reformile, mis ei toonud kaasa lõplikku vabanemist. Neis lauludes sisaldub juba selgesti teadvustatud rahvuslik ning ühtlasi sotsiaalne identiteet. Oli tekkinud uus nähtus eesti kultuuris - käsikirjaline poliitiline rahvaluule. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt rahvusliku ärkamisaja kõrgperioodil ja tema üleskutsele rahvaluule kogumiseks vastati üle kogu maa. Selline vabatahtlik kollektiivne folkloorikogumise aktsioon rahva enese osalusel on maailmas ainulaadne ja kuulub eesti rahvusliku liikumise tähelepanuväärsemate nähtuste hulka. Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. Üldrahvalikuks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine. See oli
Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J
Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878
külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 1905 aasta revolutsioon Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti ka Baltikumis Korraldati streike ja miitinguid Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
· valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus · 1838 Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi · 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti · konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) · Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus
pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus. 2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused. Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana
valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi 1857 – Kalevipoeg 1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson)
10. 1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri. 11. 1871- Lydia Koidula lavastas esimese eestikeelse täispika näidendi Vanemuise Seltsis. 12. 1871- luuakse Estonia Selts 13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18. 1878- Carl Robert Jakobson hakkab välja andma ajalehte ,,Sakala". Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale
Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas
keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=1889:2008-a&catid=1038:siseveekogude- seire-2008&Itemid=3949 (viimati külastatud 26.03.2014). Estbirding. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/linnualad/tamula-ja-vagula-jarv (viimati külastatud 25.03.2014) Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13302798 (viimati külastatud 25.03.2014). Hurt, M, 2004. Jõevähi katsepüügid Võrumaa veekogudes 2003. a. Võru. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994. Koha kudevõimaluste parandamine Vagula ja Tamula järves kunstkoelmute paigaldamise teel 2004. a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo
Koore juhatas 1871. aastani Jannsen ise. Laule olevat aidanud selgeks õppida ka Koidula. Õpitud laule esitati iga kuu esimesel pühapäeval peetud kuuõhtul, kuhu pidid ilmuma kõik seltsi liikmed. Kuuõhtul peeti ka kõnesid, mis omandasid eriti suure haridus- ja kultuuriloolise tähtsuse. Kõnedes räägiti näiteks eestlusest, rahvaharidusest, ajaloolistest sündmustest ning tunnustatud inimestest. Teisel kuuõhtul valiti Jakob Hurt auliikmeks. Kiriku-koorilaulu kõrval lubas seltsi põhikiri igale mõistlikule inimesele ka muid meeldivaid koorilaule õppida ja laulda. Eelistatule kohale tulid peagi ilmalikud laulud. Lisaks kuuõhtutele hakati iga kuu korraldama ka muusikaõhtuid, milleks palgati esinema linnakapell. Kuuõhtud ja muusikaõhtud olid kõigile osavõtjatele tasulised (Kaarlep 2007:50). 1903. aastal hävines tules Vanemuise seltsi maja (Vanemuine, 2000). Vanemuise seltsi tegevus taastati 28
Seda omistatakse väärtuste kaitsmise eest. Mart pälvis autasu selle eest, et on peaministrina aidanud Eesti välja tuua postkommunilikust poliitilisest ja majanduslikust madalseisust nong reformide kaudu muutnud Eesti üheks maailma dünaamiliseima majandusega riigiks. AVALDATUD KIRJANDUS Mart Laar on kirjutanud palju raamatuid nagu näiteks: Country Study Wan in the Woods: Estonia's struggle for survival. The Challenge of Europe Book about Jakub Hurt Second Estonia:Rebirth of Estonian Inbependece History of Estonia in Biographies:101 Important Estonians Protecting the Beauty og Fatherland Estonian war on Inbependece and Great Britain Back to the Future: 10 years of freedom in Central Europe Das estnische Wintschaftswunder Estonia: Little Country that Coluld Estonia's New Beginning Awakening Emajõgi Sinimäed Four short pieces on Estonian history Otto Tief's Government Neid raamatuid on tõlgitud paljudesse teistesse keeltesse
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse ärkamis ajaks ehk rahvuslikuks liikumiseks. Tegijad oli sel ajal Hurt, Jakobson, jansen, koidula, Kreutsvald, Herman, Kööler. Loodi rahvuslikku kirjandust ja poeesiat, isamaaluulet, rahvuslikku maalikunsti, koguti rahvaluulet ja laule, mida segas uus rahvalaul, mille võtsid kohe omaks just noored. Loodi erinevaid tantsu ja mänguseltse- 1865 vanemuine ja Estonia. Richard Wagner (1813-1883) Tegutses Verdiga üheaegselt ja oli suurkuju Euroopas. Tõi ooperisse väga palju uut. Tema looming =>romantilise ajastu kõrgpunkt. Ta oli ka muusikakriitik ja dirigent
märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole. Rahvustunde tõusule aitas kaasa ka isamaaliste laulude levik ja esimene laulupidu. Loodi palju erinevaid seltse, kus uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama. Jakob Hurt uskus, et eestlane peab eelkõige saama suureks vaimult. Tõepoolest pidi väike rahvas olema uhke oma päritolu üle ja alles siis sai hakata mõtlema riigi loomise peale. Esimese maailmasõja aegu oli eestlaste rahvustunnetus kõrgeim. Laialdaselt levis patriotism ja nii noored kui vanad olid valmis võitlema isamaa ja rahva eest. Esmakordselt nähti võimalust omariikluseks ja võõra võimu alt pääsemiseks. Usuti endasse ja rahvasse. Rahvusriigi loomise ideest olid innustunud paljud
ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks. · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse olulisele traditsioonile. Tähtis oli ka seetõttu, et oli rahvusliku liikumise hoogustajaks, suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku preztiisi, saab alguse muusikakultuuri areng. Jakob Hurt esines 1888. aastal 22. veebruaril haarava üleskutsega, kutsudes koguma ,,vanavara" ehk vanasõnu, muistendeid, pärimusi ja muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali. · Seltsitegevuse aktiviseerumine Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Asutati uued
Like in real life it's quite impossible that all the machines in the kitchen break at the same time or in real life, noone goes to a stranger and starts talking about her life. All the characters are quite interesting. Holly is this teenage girl, who is very shy and doesn't let anyone close. Adam is a very talented young artist, who is very handsome and sometimes doesn't know, what he's doing. Jean is this interesting mom, who has got hurt so many times, that she's afraid of men. She is a really bad rolemodel to her daughters at first, but when she pulls herself together and learns from her mistakes, then she is wonderful. And Zoe is a very smart and funny young lady. Ben is this handsome man, who owns a restaurant. He ois a complete romantic and knows about women a lot. My final comment is that it's one of the best films these days. I recommend it to all of you. I could watch it over and over again without getting bored.
Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas. Johann Voldemar Jannsen Seisukoht Tahtis teha koostööd sakslastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine Carl Robert Jakobson Seisukoht Tahtis teha koostööd venelastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Andis välja ajalehe Sakala Jakob Hurt Seisukoht Leidis, et läbi eestlaste kokkuhoiu ja koostöö on võimalik saavutada ühiseid eesmärke Ettevõtmised Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli Aastaarvud 1866 tehti uus vallaseadus, mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest 1869 Jannsen korraldas Tartus Eesti esimese üldlaulupeo 1870 Rajati Eesti Üliõpilaste Selts
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
kalevipoeg 20.Johann Voldemar Jannsen - Rahvusliku ärkamise üks suur kujusid, pärnu postimehe asutaja 21.Lydia Koidula isamaa lüürika 22.Jakob Hurt rahvusliku ärkamise üks liidreid 23.Carl Robert Jakobson Sakala, rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri
Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal.Kuigi skulptor elas kodumaal suhteliselt vähe aega, oli tema looming siin siiski tuntud ja hinnatud. Tuntuse andis talle eesti rahvajuttude ainetel loodud mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Koit" ja ,,Hämarik", ,,Kalevipoeg" ning ,, Linda" .Tuntud olid ka portreebüstid tolleaegsetest tuntud kultuuritegelastest nagu Koidula, Jansen, Kretzwald ning Hurt. Peale skulptuuri teoste loomiste olid tal muudki harrastused nagu muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit näidendeid, luuletusi, jutte, meeleolupilte kui ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. Weizenberg on siiani suureks eeskujuks praegustele ja tulevastele skulptoristidele. Kõik kolm kunstnikku J.Köler , A.Adamson ja A.Weizenberg kujutasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud. Tänu nendele meestele sai alguse Eesti professionaalne kunst
rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-
1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse 1867 aabitsaraamat 1868 ja 1870 kolm isamaa kõnet 1869 „Teadus ja seadus põllul“ 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige 1871 asus elama Tallinnasse 1872-1874 Vaja- ja Uue-Vändra valla kirjutaja 1874 ostis Kurgja talu 1878 „Sakala“ 1881 valiti J. Hurda asemel EKS-i presidendiks 1882 suri Kurgjas JAKOB HURT 1839 sündis Põlva lähedal õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis 1853- 1855 Tartu kreiskool ja gümnaasium 1859- 1864 õppis usuteadust Tartu Ülikoolis 1864 „Lühike õetus kirjutamisest parandatud viisil“, tõusis ÕES-i etteotsa 1886 sai Helsingi Ülikoolis doktorikraadi 1865- 1866 töötas Hellenurmes Middendorffi perekonna koduõpetajana 1870 „Vaimult suureks“ kõne
nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule
important in family relationship. Tenderness, warm-heartedness and respect must always be present in the family to make it friendly. A lot of activities help members of the family to be on friendly terms: discussing all the family plans together, going on trips hikes together, visiting museums, theaters, exhibitions and exchanging opinions about them, sharing the same joys and sorrows. If you think of the others in the family you show your love and attention in everyday life, you can hurt them if you are selfish, not sincere and rude. Some people think that parents should be patient, kind and understanding. And others believe that children ought always to obey the parents and if they won't they should be punished. Our family is small. We are the family of three: my mother, my father and I. We don't have such problems as misunderstanding between the members of the family. We are a very good family. We love each other very much
I was carefully picking up the snake when it bit me. ( Ma olin ettevaatlikult just ussi üles võtmas, kui ta mind hammustas. See tähendab, et ma ei saanudki ussi üles võtta) Conditional Sentence Type 1 (Kasutad siis, kui esitad tingimuslause (kui-lause) olevikus) If + olevik, will + tegusõna NB! will ei käi kunagi koos IF'iga!!!) Examples: IF you don't hurry up, you will be late for school. (KUI sa kiiremini ei tea, jääd sa kooli hiljaks) IF you eat so much candy, your teeth will hurt (KUI sa sööd nii palju komme, su hakbad hakkavad valutama) IF I find her address, I'll send her an invitation (Kui ma leian ta aadressi, saadan ma talle kutse) She will call you, if she doesn´t forget you. (Ta helistab sulle, KUI ta sind ära ei unusta) Myself Itself Yourself Ourselves (we asemel) Herself Themselves (they asemel) Himself
32 good hea + 32 proud of sth. 33 growing kasvav + 33 raise their eyebrows 34 happy õnnelik + 34 rude to sb. 35 healthy tervislik + 35 sensitive to sth. 36 heart broken südant murdev + 36 upset about sth. 37 heating kuumenev + 37 wind down 38 huge hiigelsuur + 38 winkle their nose 39 hungry näljane + 40 hurt valutama + 41 injured vigastatud + 42 irritable äritunud + 43 joyful lustlik - 44 lazy laisk + 45 like meeldima + 46 lonely üksildane + 47 lose kaotama + 48 miss igatsus + 49 modest tagasihoidlik - 50 nervous närvis + 51 noisy lärmakas +
I chose two main topics, what I find important and relevant. I'm sure that I'm not the onl one who thinks like that. The first thing I would do, is forbid bullying. What is bullying? Bullying is the use of force, threat or duress to abuse, terrorize or aggressively dominate others. There are different types of victims. One of those is the one that ignores all the hate and insulting what comes at him/her. The other one takes it all by heart and seriously. Words can hurt, a lot. Most of the people don't realize what are they causing the victim, when bullying him/her. The worse cause that bullying can cause, is suicide. There is 7% of young people who attempt suicide every year. Nearly 30% of students don't go to school, because they don't want to get bullied. Also one of the worse causes is self-harming. Those, who do self-harm, find it releasing. How do I recognize a bullying victim
neid mõlemat kirjeldatud kui mitte väga tänapäevast rännata minevikku ja elada sisse ilusaid inimesi, siis aja jooksul tunduvad nad aega kui polnud veel autosid, telefone ega mõlemad väga sümpaatsed ja huvitavad. elektrit. "Jane Eyre" ekraanil Raamatu ainetel on tehtud hulganisti filme, teleseriaale, kuuldemänge ja teatrilavastusi. Kaasaegsemad filmid: 1996: Jane Eyre, Reshissöör: Franco Zeffirelli, näitlejad: William Hurt (Mr. Rochester), Charlotte Gainsbourg (Jane) 1997: Jane Eyre, Reshissöör: Robert Young, näitlejad: Ciarán Hinds (Mr. Rochester) ja Samantha Morton (Jane) 2011: Jane Eyre, Reshissöör: Cary Fukunaga, näitlejad: Mia Wasikowska (Jane), Michael Fassbender (mr. Rochester) Treiler Tänan !!!
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; o rahvaluule – eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal Sakala lisalehes; o folklooor = rahvaluule – omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel;
t�iendada Tartu �likooli looduskabineti kogusid. �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. 6. Kirjuta iga nime j�rele, millise teadusalaga teadlane tegeles. Hermann Asmuss � paleontoloogia/geoloogia Karl Ernst von Baer � embr�oloogia Wilhelm Struve � astronoomia Iga �ige teadusala nimetamine annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 3 punkti. 7. Kes oli eesti rahvaluule kogumise algataja? Eesti rahvaluule kogumise algataja oli Jakob Hurt / Hurt. �ige vastus 2 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. 8. Mis teadusharu on muutnud arusaamu rahvaste ja keelte ajaloolistest r�nnuteedest? Arusaamu rahvaste ja keelte r�nnuteedest on muutnud arheogeneetika. �ige vastus 2 punkti, vale v�i poolik v�i vigane vastus 0 punkti. 1.2 Loe tekstid l�bi ja lahenda nende p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.2 �lesande eest saada 12 punkti. 1. Nimeta Keskkonnaagentuuri korraldatud 2016. aasta loodusvaatluste kampaania kaks
(=I remember somebody taking me to the zoo) Steve hates being kept waiting. (=he hates people keeping him waiting) We managed to climb over the wall without being seen. (=without anybody seeing us) I was born... Me ütleme I was born..., mitte I am born: I was born in Chicago. (minevik) Where were you born? (minevik) How many babies are born every day? (olevik) Get Passiivis võid kasutada sõna be asemel sõna get: There was a fight at the party, but nobody got hurt. (=nobody was hurt) I'm surprised Liz didn't get offered the job. (=Liz wasn't offered the job) Sõna get saab kasutada ainult siis, kui midagi toimub. Näiteks ei saa kasutada sõna get järgnevates lausetes: Jill is liked by everybody. (Mitte gets liked see ei ole sündmus) He was a mystery man. Very little was known about him. (Mitte got known) Sõna get kasutatakse tavaliselt mitteametlikus kõnekeeles. Sõna be saab kasutada kõikides situatsioonides.
"Tom!" I shouted, but there was no answer. He was lying on the floor, bleeding heavily and I didn't know what to do. All my years as a nurse washed out of my mind. What to do? What to do! I kept screaming in my head. "Jess....*cough* I...wanted to t....tell you....." Tom was trying to tell me something, but he was too hurt, too exhausted to get the words out. Our last conversation flashed through my mind. I accused him of not loving me and then he stormed out. Now he was hurt and I was responsible. "Oh, Tom! Don't speak, you need your strength. I love you, Tom!" I told him. He had to know. "No! Jess! I wanted to... tell you... this is not.... real. You are having a dream, my love!" 4 Kirjapraktika Portfoolio 2013 6. Official letters a) letter of application Kuuse 1 Haapsalu Estonia 27 September 2013 Adrian Warren
valgust ka kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Tõstmaks eestlaste rahvuslikku eneseväärikust, moonutas Jakobson ideoloogilistel kaalutlustel üsna tugevasti ajaloosündmusi. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud, teda kuulati meelsasti ning talle eneselegi meeldis esineda, seepärast pidas ta tolleaegsetes seltsides palju kõnesid.( Aava 2003: 36) Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt .1869. aastal toimunud 1üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks.. Ta kutsus üles jääma truuks oma rahvusele ning selle heaks töötama ,õhutas asutama seltse, raamatukogusid ,aga erilist tähelepanu pööras ta Aleksandrikooli loomisele. ( Aava 2003: 36) Hoolega ettevalmistatud kõnest sai Hurt ette kanda küll ainult kolmandiku, kõne põhiteesid. Sest tugeva vihmasaju tõttu oli ta sunnitud kõne katkesta
ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839 1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid
2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg
teisel mitte. I have many hobbies,actually our family and relatives have lots of hobbies. I love sport the most, especially jogging/running , basketball and high-jump. I do athletics in a studio. I like it very much, because I learn always something new there. Also I like to dance and go to the cinema. Sometimes I find myself on a theatre or a circus. In summer I go camping and on biketrips with my family. I don't like volleyball, because always after a game my hands hurt. And I don't like floorball, because many of the players wave with their hockey-sticks. Above all my mom loves drawing and doing herself manicure. If she has some free time/time off , she draws beautiful pictures of nature and animals. Every evening she spends almost 10- 15 minutes to make her manicure. And she doesn't like to play computer games. My dad's hobbies are computers (for they're his job), driving with a jet and techincs. When he returns home from work he goes straight to the computer
maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks saksastumist vaid eeskätt rahvusliku eneseteadvuse kasvu. Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis 1869a Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu 1870a Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
infulenced and wishes to never age. He wishes to always maintain the same looks as he has on the picture that Basil painted of him. By lord Henry's influences, Dorian starts to change his way of life little by little. One day Dorian fells in love with a girl named Sibyl. He immediately becomes enchained by her talent of acting. Rushed, he proposes Sibyl to marrie him. Sibyl's family is not happy about the plans and Sibyl's brother promises to kill Dorian when her sister gets hurt. One night when Dorian invites Basil and lord Henry to theathre to show his extraordinary fiancee to them, he realises that her love has lost her talent. He immediately leaves Sibyl and the poor girl commits suicide. Later that night Dorian discovers that with every sin he makes, the picture of him gets older, but he remains to his gorgeous looks. Dorian lives the next eightteen years gaining knowledge and spending time on useless things.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
