Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda
parents and especially from her father. In Wilmington she had a good time with her new friend Will, how she met at the beach while he was playing volleyball and run into her by accident, but Will was the last person she thought she'd ever be attracted to, and she found herself falling for him, opening herself up to the greatest happiness that she has ever known. But Ronnie´s father was at the start of the book very careful with that relationship because he didn´t want Ronnie to get hurt. One day Ronnie's father collapsed and he was taken to hospital. It turned out that he had stomach cancer and he didn´t wanted Ronnie and Jonah to know about that and just have a great time with his children. After some things Ronnie realized about Will she was really hurt and wanted to forget him. So when the summer ended Ronnie stayed with his father and Jonah had to go with mother back to NY, when
·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud
· 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine JAKOB HURT · emakeelne haridus · usult saab abi · ei soovinud koostööd venelastega · arvas, et eestlased peaksid vaimult suureks saama C.R. JAKOBSON · propageeris karskust · liigse usuõpetuse vastu · nõudis haridusolude parandamist · baltisakslaste vastu, avatud venelastele
Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas
Põhja-Eestis hakkas talude massiline päriseksmüümine 1860.-1870. aastatel, Saaremaal aga hiljem, kusagil 20. sajandi algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas Seoses uue eneseteadvusega ja mõjutustega Euroopast, hakkas muutuma ka kultuuri pilt Esile hakkasid kerkima tunnustatud juhid: Jakop Hurt, Carl Rober Jakopson ning Johann voldemar Jannsen. Aasta 1870 asutati Eesti Põllumeeste Selts ning Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kõige silmapaistvamaks rahvuskultuuri kogujaks oli Jakob Hurt (18391907), kes algatas 1888. aastal kampaania rahvaluule kogumiseks. Jakobson oli aga esimene, kes mainis oma isamaalises kõnes eestlasi, mitte maarahvast. Oluline oli ka 1866
Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon? Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli
1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. 2. Nende perioodide sarnased ja erinevad jooned 2. Rahvusliku ärkamise elitaarse, haritlaste, seltsiliikumise ja poliitilise liikumise etappide juhid ja põhjendus, miks just
Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid
Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused?
Jannsen oli I üldlaulupeo peaorganisaator 1869. Jannsenil oli leplik loomus, püüdis kõigiga hästi läbi saada. Temast oli väga palju kasu Eesti rahvuslikule liikumisele. Johann Köhler - Elas ja tegutses Peterburis. Ta püüdis õukonnas elamist ära kasutada. Palvekirjadeaktsioon oli lõuna-eesti talupoegade allkirjade kogumine, palvekirja esitamine keisrile, kus taotleti endale suuremaid õigusi, mis olid mõisnike vastu suunatud. Sellest mingit reaalset tulemust ei tulnud. Jakob Hurt - Lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli sügav usklik inimene ja talle ei meeldinud, kui usku halvustati. Hurt pööras suurt tähelepanu rahvaluule kogumisele, tema algatas I suurema rahvalaulude kogumise Eestis. Ta andis ka välja ühe varasematest Eesti ajaloo käsitlustest. "Eestlased peavad vaimult suureks saama" - J. Hurt. Carl Robert Jakobson - Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Torbas. Ta esindas rohkem käremeelset suunda rahvuslikus liikumises.
- 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes) Soovituslik kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse (õpik). Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost). Folkloor – termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. a. Artiklis „Sõnakene luuldest“. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M
Mis on Eesti eesmärk? Tere kallid klassiõed ja vennad, lugupeetud õpetaja. Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: ,,Olgem eestlased ent saagem ka eurooplasteks." Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus
go went gone grind ground ground grow grew grown hamstring hamstrung hamstrung hang hung, hanged hung, hanged have had had hear heard heard heave heaved, hove heaved, hove hew hewed hewed, hewn hide hid hidden, hid hit hit hit hold hold held hurt hurt hurt inlay inlaid inlaid keep kept kept kneel knelt knelt knit knitted, knit knitted, knit know knew known lay laid laid lead led led learn learnt, learned learnt, learned leave left left lend lent lent let let let
1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen hakkas välja andma Postimeest (Perno 1857, eesti 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile 11) RL organisatsioonid ja sündmused Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) Estonia (1865) Endla (1865) Koit (Vilj-1869)
· Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a. postimehe kampaania ~ 1400 kirjasaatjaid · Haridus Aleksandrikooli peakommitee president ~ koguti 10000 rubla. Andis eestlastele esimese tõese ajalookäsitluse · Usk 1872. a läks kirikuõpetajaks Otepääle ~ ärkamisaja keskus
Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning
go went gone Minema grind ground ground Lihvima grow grew grown kasvama hang hung hung Rippuma hear heard heard Kuulma hide hid hidden Varjama, peituma hit hit hit Lööma hold held held hoidma hurt hurt hurt Haavama, valutama keep kept kept hoidma kneel knelt knelt põlvitama knit knit knit kuduma know knew know teadma lay laid laid Panema, asetama lead led led juhtima leap leaped/leapt leaped/leapt hüppama
Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala"
Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jannsen asutas ajalehe ,,Perno Postimees" (1857), asutas Tartus ajalehe ,,Eesti Postimees". Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi. Tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869 Tartus).
· kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal kõrghariduse). J. V
One day a man took him with him to the Birtwick Park. There lived other horses and the Beauty became friends with the others. The Black Beauty was a good horse and everyone loved him. One morning a master Gordon had to go to the city with Beauty. When they arrived to the hotel the master put the horse to the stable and went to bed. But suddenly the Black Beauty woke up and smelt smoke. The stable was on fire. Luckily everything went good and nobody got hurt. When they arrived to the Birtwick then everything went like always. The Black Beauty did work and got groomed. Then one day the master led him to Earls Hall where were many stables. It was a new place. There were very kind grooms and good food. But then one day Rauben Smith took him and rode to the city with him and when they rode back that man was drunk. Smith was very angry and he whipped the horse and then his iron shoe came off. Beauty was very hurt and he fell. That man died
2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola ülestõus 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politse loomine. Surve tekitas suuremat rahvustunnet. 9. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 10
1992 December: Diana has used her popularity and celebrity status to keep herself afloat and in a position of power. She also mocked me and disrespected The Royal Family. The Queen has had enough and decided that Diana will be nothing, but a burden therefore demanding a divorce. Finally I can pursue my relationship with Camilla. 1997 August: Diana has died and I am together with Camille. The whole world is shook and devastated after hearing of her passing. Before Diana passed she had hurt the reputation of The Royal Family, due to the relationship between The Royal Family and Diana, emotions are mixed after her death, but i think they’ll get by. Me, I’m sad and incredibly hurt as a father and an ex-husband, may she rest in peace.
repertuaari kuulusid kirikukoraalid, vaimulikud laulud, ilmalikud laulud ja Vene riigihümn. Kava koosnes 25st laulust. Esimesel üldlaulupeol lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!", millest sai hiljem Eesti hümn. Sõnade autoriks oli J.V.Jannsen. 24. juunil 1870. a sündis Tartus Eesti Rahvusteater. Vanemuise Seltsi eestvõttel etendati Lydia Koidula näidendit „Saaremaa onupoeg“. Pandi alus eesti rahvuslikule teatrile. 1872. a asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Veske; kõik, kes tahtsid eestlust luua ja arendada). Tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning rahvaluule kogumine. 1878. a andis C.R.Jakobson välja Sakala esimese numbri. Oli omal ajal kõige loetavam leht. Radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA JUHID: Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse
Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge Jakob Hurt kogutud rahvaluulet 1839-1907 Johann Köler "Ketraja" 1863 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed
et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus
Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu. Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi 1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886; Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus 1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk, majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul. Faktid ja väited: 1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine. 2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3)
4 Tom pushed Alan away and asked if he was picking a fight. (push; ashk; pick) 5 I opened the door, took off my shoes, and ran into the kitchen after i had heard a strange noise. (open; take off; run; hear) 6 Tom and Jake were arguing loudly when I entered the room. They stopped after they had noticed me. (argue; enter; stop; notice) 3 Write in reported speech 1 Jim says, "Jack is calling me names." Jim says that Jack is calling him names. 2 Ryan says, "I'm not a bully. I didn't want to hurt my brother." Ryan says that he is not a bully. He didn't want to hurt his brother. 3 Jane says, "My sister keeps pushing me around. I hate it." Jane says that her sister keeps pushing her around. She hates it. 4 Alice says, "I'm in real trouble and I need my friends' help." Alice sas that she is in real trouble and she needs her friends' help. 5 Mary says, "These are not my pencils. Mine are in the green box on the table." Mary says that these are not her pencils
*love is like a glass doorsometimes you dont see it and it smacks you right in the face. *No matter what you do, No matter where you go, I just want you to no, I will alway love you *Are you lost maam? Because heaven is a long way from here. *Let make it short and simple, I love you. *Every night I go home crying because Ill have to wait until tomorrow to see you again. *You may be out of my sight but never out of my mind *Work like you dont need the money. Love like youve never been hurt. Dance like nobodys watching. *Love means never having to say you are sorry. *When I first saw you I was afraid to talk to you, When I first talked to you I was afraid to like you, When I first liked you I was afraid to love you, Now that I love you I m afraid to lose you! *If a rose represents love, then why does it always die? *Time goes by a lot slower when you miss the one you love. *If i have. to choose between loving you, and breathing. I would use my last breath to say I LOVE YOU.
Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a
Roll rahvuslikus liikumises Johann Voldemar Jannsen oli eesti koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Rahvusliku liikumise valmistas ette estofiilide tegevus 18. sajandi lõpul 19. sajandi I poolel. 1860. aastail hakkasid esimesed eestlastest rahvuslased (Johann Voldemar Jannsen ajalehtedega Perno Postimees ja Eesti Postimees, Lydia Koidula oma isamaaliste värssidega, noored pedagoogid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson jt) ajalehekirjutiste ja seltsikõnedega õhutama rahvusteadvust. Algas ärkamisaeg. See on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu.
She was pregnant. One night in the hospital a man came and took her with him he told to be her husbnd and that she was in real danger. He was a CSI agent, his nemae ws Bram.They stayd in some mountain house, he told her about her past.. she felt that everything wasnt okey with them in the past althou he danayd it. Mendez was the man who wanted to kill her, because He wanted to hurt Bram and thougt thet if he kill sb very clouse to him it would hurt the most. Now Bram had to protect her. Mendez found them and they had big fight and happily one of Brams friends came to help them. After that they hadnt haid anymore.. that evening she gave birth. Then they went to her sisters place, were everyone were very suprised that their sister was marryied and got a baby whithout telling them
have changed. They we probably be hanging out in his garage and there would be no vampires in Forks. Jacob then tells Bella that Sam is upset with her because after everything that happened Sam felt Bella would be the one person who had enough reason to hate the Cullens as much as he did. Bella is angry by this statement and with Jacob. Bella and Jacob start to discuss why Bella loves Edward. At first Jacob feels it is because of looks or money and feels hurt. Jacob tells Bella to look with in her own species to which she replies then she is stuck with Mike Newton. Jacob is again hurt by the comment. Bella is too angry to care and pushes Jacob about being a werewolf. Jacob places Bella's hand on his heart to prove that he is human. Bella realizes how much pain Jacob is in and the anger subsides.
tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu. Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks. Jakob Hurt (1839 1907) oli pärit Põlvamaa koolmeistri perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli eestvõitleja ja haritlasi koondava Eesti Kirjameeste Seltsi president. Eesti Kirjameeste Selts tegi ära suure töö eesti keele ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma
What are the advatanges and disadvantages of using Facebook? Today in our world is the Internet very popular way to spend time. One of the people favorite site is clearly Facebook. Only the fact that Facebook has over 845 million active users is sign that it is part of our generation. In all of the good things are advantanges and disadvantages, so does Facebook. Facebook in our lifes is very natural. We use it every day, but we do not think how it affects our lifes. It plays very big role in our communication. Some of the advantages are that you can contact with people in every time and you are always informed about latest news and activities. It is easy and takes only few seconds. People who use Facebook messenger, do not have big telephone bills anymore. Messenger is the same like sms, but it is free. ...
rahvuslik liikumine. Faehlmann: arstiks õppinud; mõte kirjutada eesti rahvale eepos Kreutzwald: arstiks õppinud; viis faehlmanni mõtte ellu; avaldas 1857.-1861. aastal ‘’Kalevipoja’’ eesti ja saksa keeles. Köler: kuntsnik Jannsen: eesti soost köster ja kirjamees; alustas nädalalehe ’’Perno postimees’’. Koidula: Jakobson: vastandas eestlasi sakslastele ning ründas ägedalt saksameelset kirikut; andis välja ajalehe ’’Sakala’’. Jakob Hurt: kooliõpetaja ja vaimulik Jakobson oli sakslaste võimu vastu ning seadis esiplaanile eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Hurt arvas et eestlased peaksid suureks saama vaimult ja kultuurilt. 1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale. - vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus.
Always keep moving fowards no matter what happens in life! There is never such thing as “I can’t move on, I am hurt, I am feeling depressed”, there just isn’t. Motivation isn’t something what just comes by a random chance. It is something what needs to be understood and observed with feelings and emotions. Motivation comes from the past incidents what I have had and have been through with. I know what I have been thorugh with and how hard the times can get in life but then I can’t just give up my life, I can’t surrender my body to drugs or alcohol in order to forget or ignore the problems
pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J.
Üks itaalia väikeriikideks hakkas iseseisvuma Piemonte e Sardiinia. <- esimene tulemus. Sellest sai Itaalia ühendamise liider (Piemontest siis). Suured liikumised ei jää kunagi ühtseteks (nagu Eestiski). Itaalias kujunes kaks suunda: mõõdukas, liberaalne suund- eesvedaja C. Cavour (Piedmontes peaminister); radikaalne/revolutsioonilis- demokraatlik eesvedaja G. Mazzini, läheb võitluseteed Eestis: mõõdukas ja radikaalne (mõõdukad: Hurt, Jannsen; radikaalid: Jakobson) vahe oli selles, et radikaalid olid kompromissitud, kritiseerisid baltisakslasi ja kirikut (häiris sellega Hurta) [Hurt alustab mõõdukana, jõuab radikaalide hulka] Jakobsonile etteheidetud, et tugines vene tsaarile - valmistas ette tulevat venestamist - kuid ta mõtles praktiliselt, see majanduslikult kasulikum. Prantsusmaa võttis endale Savoia ja Nizza. 8-) tsssiiiisas kraist. enter_text_here_
* Pancakes together with Hannah's mates * Tartu 5b) 1. Was ... marked- märgiti; is includes on lisatud 2. 2. was built- ehitati- heisatakse 3. 3. was ... mentioned- mainiti 4. Was built- ehitati 5. was created- rajati; wa named- nimetati Revision Sample answers 3) 1. Isi t Oki f I read your diary? 2. Isi t all right if I try your crash helmet? 3. Can I have some milk in my coffee? 4) Sample answers. 1. You might get hurt in an accident 2. You might fall into the water 3. You might burn yourself 4. You might get runover 5. You might get sunburned 6. They might get hurt or kiled on the road. U 15 WB 1. The bridge said she was going to wear her mother's dress at the w. 2. The bridegroom told his friend he wanted him to b ehis best man 3. The bridesmaids said they liked their dressed very much. 4. Lucy boyfriend said he'd wait for her after lessons. 5. The traffic warden told us parking wasn't allowed there . 6
C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalevipoeg” looja 6. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi , juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 7. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 8. 1857?- - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe “PernoPostimees” (esimene Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile
What are the responsibilities of and challanges to the Freedom of speech in the 21st century? Our responsibility is to think what we say. Words can make World a better place or even destroy it. By words we can affect the World. Because of that, we have to be very careful by using them. Using words wrong , we can hurt very many people and ourselves too. When we use wrong words at the wrong time, we can hurt somebody very bad. We can insult people or make them suffer. And this can bay back very hard. For example the event what took place in Kauhajaki school, where one young guy named Juhani Saari, who killed very many his fellow pupils and himself too. This disaster took place because other pupils taunted and japed him. Religion is in the 21st century very disunited. This makes society acceptive to every little suasions. At the same point education is very easy to get
õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud,
kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle kogu maa. Siiski on see üpris vastuolulise väärtusega. Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler. Tekkisid teravad vastuolud lepliku Jannseni ja radikaalse Jakobsoni vahel. Ühtlasi eemaldas Jannsen sakslaste nõudel lehe juurest Hurda. Nii sattusid Hurt ja Jakobson ühte leeri " Eesti Postimehest" väljapoole. Nende kahe vahel arenes tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just nii võivad areneda need kõige paremad ideed. Samas esines ka umbusaldust ja lahkhelisid.
b) rahvuslikud ettevõtmised · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine c) rahvusliku liikumise liidrid · J. V. Jannsen (1819-1890) : · asutas "Pärnu Postimehe" (1857), "Eesti Postimehe" (1864) "Vanemuise" seltsi · organiseeris esimest üldlaulupidu · *pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile · J. Hurt ( 1839 1907): · Eesti Aleksandrikooli peakomitees · Eesti Kirjameeste Seltsi president · "Pildid isamaa sündinud asjust" · C.R. Jakobson (1841-1882): · kolm isamaakõnet · asutas ajalehe "Sakala" · oli baltisakslate vastane d)rahvusliku liikumise allakäigu põhjused · revolutsioon 7. Venestusaeg: a) venestusreformid; b) rahvusliku liikumise uus tõus. a)venestusreformid · uus valitsuse poliitika
1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865) Jakob Hurt (eestimeelne suund, oma kesktee, üheõiguslus) püstitas ülesande saada suureks vaimult, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, algatas rahvaluule kogumise Carl Robert Jakobson (venemeelne suund, koostöö venelastega) ,,Sakala" viljandis, mitmete õpikute autor, pidas kolm isamaakõnet 7) Miks rahvuslik liikumine hakkas 19. Sajandi lõpus vaibuma? Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid lahkhelid. Hurt lahkus Peterburi, 1881 algas venestamine ja
a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
