poliitika. ·Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) alustas tegevust 1872. tahtsid edastada hariduse tähtsust laiema rahva seas. Pooldasid uut kirjaviisi ning nede esimees oli J.Hurt. Unistus Aleksandrikoolist ·1870. aastal sai see endale peakomitee, mille etteotsa valiti J.Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel
- 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada. Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870
GIVE GAVE GIVEN ANDMA GO WENT GONE MINEMA GROW GREW GROWN KASVAMA, KASVATAMA HANG HUNG HUNG RIPUTAMA, RIPPUMA HAVE HAD HAD OMAMA HEAR HEARD HEARD KUULMA HIDE HID HIDDEN PEITMA HOLD HELD HELD HOIDMA, PIDAMA HURT HURT HURT HAIGET TEGEMA, VIGASTAMA KEEP KEPT KEPT HOIDMA, PIDAMA KNOW KNEW KNOWN TEADMA, TUNDMA LAY LAID LAID PANEMA, ASETAMA LEAD LED LED JUHTIMA, VIIMA LEAVE LEFT LEFT LAHKUMA, JÄTMA LEND LENT LENT LAENUKS ANDMA LET LET LET LASKMA, LUBAMA
have had had swear swore sworn hear heard heard sweep swept swept hide hid hidden swim swam swum hit hit hit take took taken hold held held teach taught taught hurt hurt hurt tear tore torn keep kept kept tell told told know knew known think thought thought lay laid laid throw threw thrown lead led led understand understood understood
Olema BE-WAS/WERE-BEEN kuulma HEAR/HEARD/HEARD Saama k/m BECOME-BECAME-BECOME peitma HIDE/HID/HIDDEN Alustama BEGIN/BEGAN/BEGUN lööma HIT/HIT/HIY Hammustama BITE/BIT/BITTEN hoidma HOLD/HELD/HELD Puhkama BLOW/BLEW/BLOWN haiget tegema HURT/HURT/HURT Katki BREAK/BROKE/BROKEN jätma KEEP/KEPT/KEPT Tooma BRING/BROUGHT/BROUGHT teadma KNOW/KNEW/KNOWN Ehitama BUILD/BULIT/BUILT juhtima LEAD/LED/LED Ostma BUY/BOUGHT/BOUGHT õppima LEARN/LEARNT/LEARNT Püüdma CATCH/CAUGHT/CAUGHT jätma LEAVE/LEFT/LEFT Valikud CHOOSE7CHOSE/CHOSEN välja laenutama LEND/LENT/LENT Tulema COME/CAME/COME laskma LET/LET/LET Maksma COST/COST/COST kaotama LOSE/LOST/LOST Lõikama CUT/CUT/CUT tegema MAKE/MADE/MADE Tegema DO/DID/DONE tähendama MEAN/MEANT/MEANT Joonistama DRAW/DREW/DRAWN kohtama MEET/MET/MET Jooma DRINK/DRANK/DRUNK maksma PAY/PAID/PAID Sõitma DRIVE/DROVE/DRIVEN panema PUT/PUT/PUT Sööma EAT/ATE/EATEN lugema READ/READ/READ Kukkuma FALL/FELL/FALLEN sõitma RIDE/RODE/RID...
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja
1.4 ride rode ridden 1.5 hide hid hidden, hid 1.6 give gave given 1.7 forget forgot forgotten 3 111 (3 similar) 10 1.8 fall fell fallen 3.1 cost cost cost 1.9 eat ate eaten 3.2 cut cut cut 1.10 drive drove driven 3.3 hit hit hit 1.11 do did done 3.4 hurt hurt hurt 1.12 choose chose chosen 3.5 let let let 1.13 break broke broken 3.6 put put put 1.14 beat beat beaten, beat 3.7 read read read 1.15 steal stole stolen 3.8 say said said 3.9 shine shone shone 3.10 split split split 2 122 (2 similar) 36 2
Maaparandus tööd, Eutrofeerumine Veekvaliteedi langemine Vähikatk endiselt Tänapäev Viimased 10-15 aastat seisund stabiilne, kuid madal. Vähki leidub u 250 veekogus Kohati esineb seisundi paranemist, kohati halvenemist, olenevalt veekogust. Harrastajate poolt püütakse umbes 10000 vähki aastas. Siia lisandub röövpüük, mis on ilmselt suurem. Kasutatud materjal Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia. Medar, K., Paaver, T., Hurt, M., Kukk, L., Recent trends in the status of the stock of the noble crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium. Paaver, T., Hurt, M., Status and management of noble crayfish Astacus astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Paaver, T., Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis, 2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalakasvatuse osakond
pidamisele. Peale esimest üldlaulupidu hakati rajama hulgaliselt laulukoore ja orkestreid üle kogu Eesti. Üldine haridustase oli tõusujoones, aina rohkem oli võimalus panna lapsi kooli ja üha rohkem oli võimalus koolist saada. Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu. Esmakordselt kerkisid esile haritud rahvusliku liikumise juhid: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakobson oli sündinud Tartus, lõpetanud kooliõpetajate seminari asus tööle õpetajana, kuid sealt sunniti ta lahkuma, hiljem rajas ta näidis talu Kurgjale, tegi kaasa Eesti Postimehes, pidas esimes isamaalise kõne Vanemuise seltsis, asutas 1878. aastal ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Jakob Hurt oli saanud kodust kaasa tugeva usulise
Probleemide tõttu tahtis asutada Jakobson oma ajalehe, aga selleks ei saanud algul luba. Lõpuks 1878.aastal õnnestus tal see, nimega ,,Sakala,, . Võrreldes Postimehega oli Sakala poliitilisem ja avaldas soovi siduda eestlaste tulevik Vene keisriga. Jakobsonist sai liider ja Sakalast meelsuse kujundaja. 1882.aastal haigestus ta kopsupõletiku ja suri. Suur tagasilöök Sakalale. Jakob Hurda rahvuslik programm Jakobsoni kõrval tõusis eesti rahvusliku vaimseks juhiks kooliõpetaja Jakob Hurt. Hurt pööras tähelepanu vaimsetele väärtustele. Eestlased ei saa suureks oma arvult vaid vaimult ja kultuurilt. 1870.aastatelhakkas Hurt vedama Aleksandrikooli liikumist, mis oli pühendatud Aleksander I-le, rajada eesti keelne rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet
eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega pärisorjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. sajandi keskel. Üritati tagada see, et Eesti riik jääks püsima ja oleks võimeline edasi arenema. Rahvuslikule liikumisele andis ka tõuke estofiilide tegutsemine. Estofiilid on teisest rahvusest inimesed, kes olid huvitatud Eesti ajaloost. Kõige enam võtsid osa liikumisest haritlased. Nendeks olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Olulist rolli mängis ka Kreutzwald, kes lõpetas Faehlmanni teose nimega "Kalevipoeg". Rahvuslikku liikumist aitas laiendada Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine ja vabadusliikumised. See viis sellele, et eestlased tahtsid pärisorjuse kaotamist, talude päriseks ostmist, kõrgema hariduse omandamist, mõisnike võimu alt vabanemist ja kommunikatsioonivõrgu avardumist. Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.
Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. -
Irregular Verbs simple past be was/were become became begin began blow blew break broke build built buy bought catch caught come came cost cost cut cut do did drink drank drive drove eat ate feel felt find found fly flew forget forgot freeze froze get got give gave go went have had hear heard hit hit hold held hurt hurt keep kept know knew lay laid lead led leave left lend lent let let lie lied lose lost make made meet met pay paid put put read read ride rode ring rang run ran say said see saw sell sold send sent show showed sit sat sleep slept speak spoke spend spent stand stood swim swam
Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. JAKOB HURT Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis (cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja
kooliõpetajad. Seltsis peeti ka kogumisega. Rõhku õpikute ilmumisele kaasa Seltsi esimeseks üldkoosolekuid, kus pandi ka eesti keele aitamises, eesti keelde presidendiks valiti kuulati ettekandeid uurimisele ja uue uurimises ja korraldamises Jakob Hurt. keele, kirjanduse, kirjaviisi ning rahvaluule kogumises. kultuuri, rahvaluule, juurutamisele. Arendati Eestikeelse haritlaskonna pedagoogika jms. kirjandust ja luulet. kujundamine. alalt.
kalduma bend bent bent peitma hide hid hidden hammustama bite bit bitten lööma hit hit hit veritsema bleed bled bled hoidma hold held held puhuma blow blew blown vigastama hurt hurt hurt lõhkuma break broke broken hoidma keep kept kept tooma bring brought brought teadma know knew known ehitama build built built asetama lay laid laid plahvatama burst burst burst viima lead led led
See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks olio ma liikmeskonna harimine ja kõlbeline, kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis alustas tegevust 1872.aastal. Seltsi eesmärgiks oli rahvavalgustusliku, teadusliku ja õppekirjanduse väjaandmine, eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas alguset peale uut kirjaviisi ning toimetas trükki hulgaliselt raamatuid. 6.Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest
Be,was,been-olema Bear,bore,born(e)-taluma Beat,beat,beaten-tukslema Become,became,become-saama Begin,began,begun-algama Bite,bit,bitten-hammustama Blow,blew,blown-puhuma Break,broke,broken-lõhkuma Build,built,built-ehitama Burn,burnt(burned),-II- -põlema Burst,burst,burst-lõhkema Buy,bought,bought-ostma Can,could,(been able to)-oskama Catch,caught,caught-püüdma Choose,chose,chosen-valima Come,came,come-tulema Cost,cost,cost-maksma Cut,cut,cut-lõikama Deal,dealt,dealt-nr. valima Dig,dug,dug-kaevama Do,did,done-tegema Dream,dreamt(dreamed),-II- -unistama Drink,drank,drunk-jooma Eat,ate,eaten-sööma Fall,fell,fallen-kukkuma Feed,fed,fed-toitma Feel,felt,felt-tundma Fight,fought,fought-kaklema Find,found,found-leidma Flee,fled,fled-põgenema Fly,flew,flown-lendama Forbid,forbade,forbidden-keelama Forget,forgot,forgotten-unustama Forgive,forgave,forgiven-andestama Freeze,froze,frozen-külmuma Get,got,got-saama Give,gave,given-andma Go,went,gon...
Lääne-Euroopas, mis kandus baltisakslaste kaudu ka EestisseRahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. Alustame Pärnu Postimehest. Hugoga lõp. Kalevipoja ilmumine , Perno Postimehe väljaandmine , Eesti Postimees , Vanemuise loomine , I üldlaulupidu Tartus , Sakala Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad tegelased. Milles seisnesid nende inimeste vastuolud. Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Hugo Treffner. Lõpuks tahtsid nad kõik erinevaid asju, pooldasid erinevaid vaateid ja sõbrunesid inimestega, kellest lugu ei peetud. Jakobson ei pooldanud kirikud ja Hurt pooldas sellest tekkis lahkheli ja Hurt lõpetas kaastööde saatmise Sakalale. Jakobson pööras tülli ka Jansseniga, süüdistades teda sakslastega koostöös ja vanameelsuses. Kui 1881 sai Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks lahkusid sealt Hurda pooldajad. Venestusreformid. Koolireform, inimeste igapäevaelu
fly flew flown forbid forbade forbidden forget forgot forgotten forgive forgave forgiven freeze froze frozen get got got give gave given go went gone grow grew grown have had had hear heard heard hide hid hidden hit hit hit hold held held hurt hurt hurt keep kept kept know knew known lay laid laid lead led led learn learnt learnt leave left left lend lent lent let let let lie lay lain light lit lit lose lost lost make made made mean meant meant meet met met pay paid paid put put put quit quit quit read read read ride rode ridden ring rang rung rise rose risen
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise
Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg. 2.Kes olid ja millega seotud? Johann Voldemar Jannsen oli saksasõbralik, asutas Vanemuise Seltsi, Eesti hümni sõnade autor, andis välja ,,Eesti Postimehe" ja ,,Pärnu Postimehe" Johann Köler oli Eesti kunstnik ja akadeemik, kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata. Jakob Hurt oli kirikuõpetaja, Aleksandrikooli liikumise juht, algatas rahva luule ja vana vara kogumise. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi juht. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, Põllumeeste seltsi juht, kirjutas ,,Sakala" ajalehte. 3.Eestikeelne ajakirjandus, Eesti Aleksandrikooli- liikumine, esimene üldlaulupidu, seltside loomine. Ajakirjandus: ,,Eesti Postimees", ,,Pärnu Postimees", ,,Sakala" Eesti Aleksandrikooli liikumine : liikumise eesmärk oli luua eestikeelne keskkool, selle
TO GO go went going gone TO GROW grow grew growing grown TO HANG (suspend) hang hung hanging hung TO HANG (execute) hang hanged hanging hanged TO HEAR hear heard hearing heard TO HIDE hide hid hiding hidden TO HOLD hold held holding held TO HURT hurt hurt hurting hurt TO KEEP keep kept keeping kept TO KNEEL kneel kneeled/knelt kneeling kneeled/knelt TO KNOW know knew knowing known TO LAY (put) lay laid laying laid TO LEAD lead led leading led TO LEAVE leave left leaving left TO LEND lend lent lending lent
1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870
Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu: Johan Voldemar Janseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus (1869a) I üldlaulupidu. See kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks. I Laulupeol lauldi Eesti hümni:"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Laulu viis oli saadud soomlaste käest. Sõnad oli laulule kirjutanud J.V.Jannsen 6. Ärkamisaja liidrid: Ärkamisaja liidrid olid Jannsen ja Jakobson, Jakob Hurt 6.1. Vastuolud nende vahel: Jannsen oli baltisakslaste meele järgi. Jakobsoni arust pidi Eestile kasu olema Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud selle tüli tõttu oma mõtteid Perno Postimehes enam avaldada, hakka ta välja andma oma lehte Sakala. See oli Rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne. Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi:
Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31. detsember 1906 või siis 13. jaanuar 1907 Peterburis. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–64 usuteadust Tartu Ülikoolis(cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja,1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872–
lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel.
special · It doesn't matter where, when, or how did we met. What matters is the fact that we did. · Loving someone so much doesn't always mean they're right one for us. · Wishes are for lazy people who can't get up and make their dreams come true on their own. Make it happen! · It's easy to say something, but it's harder to mean it. · Distance isn't a big factor in a relationship. Communication is. But most of all, commitment is the biggest. · A broken heart can hurt but it's the memories that kill you. · Every girl deserves to be treated with respect and not to be lied to or cheated on. · Remember, you need to open your eyes before opening your mouth! · When people start telling you you've changed, it's actually because you've just stopped living life THEIR way. · In life, shit happens, so forget about the past, and make the best of the future! · If you don't understand my silence, how do you understand my words?
65 nägema see saw seen 66 näitama show showed shown 67 võtma/viima take took taken 68 viskama throw threw thrown 69 ärkama wake woke woken 70 maksam cost cost cost 71 lõikama cut cut cut 72 lööma hit hit hit 73 vigastama hurt hurt hurt 74 laskma/lubama let let let 75 lugema read read read 76 asetama set set set 77 sulgema shut shut shut 78 panema put put put 79 jooma drink drank drunk 80 algama begin began begun 81 jooma drink drank drunk 82 laulma sing sang sung 83 vajuma sink sank sunk
sunnitud ennast minust avalikult lahutama. Teie tundsite väga hästi ära, et sellega muud ei tahetud, kui meid meie töös, mis rahva kasuks tegime, koost ära kiskuda ja meid teineteisega vaenlaseks teha. Nüüd kõnnin mina oma teed ja teie oma teed. Nii kaua kui need teed üte ja sama eesmärgi meie rahva ja kodumaa õnne poole viivad, saame selles töös sõbrad olema. Kes on need kirjad kirjutanud? C.R. Jakobson ja Jakob Hurt Mis nime kandis ajaleht, millest kirjades on kirjutatud? 'Sakala' Kirjad kirjutati 1878.a. suvel. Mis sai autoritest viie aasta pärast? 1880 Jakob Hurt lahkub Eestist ning suundub tööle Peterburi Jaani kirikusse pastorina, C.R. Jakobson suri 1882 2.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele. Pimedus ja valgus ning nendega ühes pimeduse ja valguse teod, need on nii kaua üksteisega võitlemas, kuni maailm seisab..
1907.aastal, suöeti 1940.aastal ja taasasutati 1993.aastal. 1860.aastal algatasid Viljandimaa talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte, sest keskja kõrgharidust oli Eestis 19.sajandil võimalik omandada vaid vene või saksa keeles. Et asja Vene riigivõimudele meelepärasemaks teha, esitati kohe alguses kooli nimeks Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt. Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson.
· Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1. emakeelne kool Eestikeelse kirjasõna eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus
37. Get got got- endale saama 38. Give gave given-andma 39. Go went gone-minema, käima 40. Grow grew grown-kasvama, kasvatama 41. Hang hung hung-rippuma, riputama 42. Have had had-omama 43. Hear heard heard-kuulma 44. Hide hid hidden-peitma, varjama 45. Hit hit hit-lööma 46. Hold held held-hoidma, pidama 47. Hurt hurt hurt-haiget tegema, vigastama 48. Keep kept kept-hoidma, pidama 49. Know knew known-teadma, tundma 50. Lay laid laid-asetama, panema 51. Lead led led-juhtima, viima 52. Learn learnt learnt-õppima 53. Leave left left-lahkuma, jätma 54. Lend lent lent-laenuks andma 55. Let let let-lubama, laskma 56. Lie lay lain-lebama, asetsema 57. Light lit lit-valgustama, süütama 58
4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad
saksikuks Toimumiskohaks oli ettevõtmiseks. "Ressource" seltsi aed. Vaatamata Nii Jannsen, kui ka noor tagasilöökidele, toimus eesti soost helilooja Saebelmann-Kunileid "Vanemuise" seltsi hoidsid taktikeppi. aias. Isamaaliseid kõnesid Tartusse oli kogunenud pidas esimest korda ligi paarkümmend laiema avalikkuse ees tuhat inimest Eesti eri noor usuteadlane Jakob paikadest. Laulupidu Hurt. Hurt rõhutas tekitas kõikides hariduse ja isamaa osalejates ustavuse tähtsist. ühtekuuluvustunnet Meeleolu peol oli ülev ning andis julgust ja ja hea, õhtused jõudu ka tulevikuks. pidusöögid olid Eesti Aleksandrikooli algus Meie rahvuse Praeguseks on rajatud rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee. Meie Esimene suurem
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Teine suund (Carl Robert Jakobson, J. Köler, Mihkel Veske, Mart Mitt jt) oli radikaalsem. Selle juht oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees C. R. Jakobson
teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool
Rahvusliku liikumise algus: · 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Fr. R. Kreutzwaldi koostatuna. · 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees", väljaandjaks J. V. Jannsen. 1860.-ndad aastad: · Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865.a Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" · 1868.a C. R. Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne. · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt.
· oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu
....lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15
uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse
R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus baltisaksa ringkondadega, kellega ta otsis pigem lepitust, seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu
Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president, koguti raha kõrgetasemelise eestikeelse keskkooli loomiseks. 16. Jakob Hurda vaated ,,Kui eestlased pole suured arvult, peavad nad saama suureks vaimult".
keelsed näidendid. 1870. aastal algatas ta Eesti Põllumeeste Seltsi, tänu millele hakkasid inimesed veel palju teisigi analoogseid seltse looma. Ta oli ka Aleksandrikooli peakomitee liige. (Viki1) Jannsen kord ütles : ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen 5 2.3.Jakob Hurt (1839-1907) (Foto 3. J.Hurt) Jakob Hurt oli vaese koolmeistri perest pärit. Vaatamata kiusatusele olla saksameelne ning saavutada kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige
III vorm - Hung III vorm - Had Kuulma, kuulama = Hear Peitma = Hide I vorm Hear I vorm Hide II vorm Heard II vorm Hid III vorm - Heard III vorm - Hidden Lööma = Hit Hoidma, Pidama (1) = Hold I vorm Hit I vorm Hold II vorm Hit II vorm Held III vorm - Hit III vorm - Held Haiget tegema/saama = Hurt Hoidma, Pidama (2) = Keep I vorm Hurt I vorm Keep II vorm Hurt II vorm Kept III vorm - Hurt III vorm - Kept Teadma = Know (Lauda) Katma, asetama = Lay I vorm Know I vorm Lay II vorm Knew II vorm Laid III vorm - Known III vorm - Laid Juhtima = Lead Lahkuma = Leave
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
