Leemet väitis Hiiele koopas, et armastab teda. 25.Paadis oli tohutult kolpasi. Kodukaldal märgati esimesena täid. Inimahvid olid neid tulnud tervitama. Hiietark oli väga jubedaks välimusest läinud. Salme mõmmi oli saanud haavata. Tambet tõukas mõmmit koldesse ja ta põletas taguotsa ära. Leemeti ema sattus oma isa kuulmisest põnevaks. Leemeti ema oli õnnelik kui kuulis, et nad Hiiega tahavad abielluda. 26.Leemet tappis hundi enesekaitseks kuid tulid kaks uut hunti. Kaks ussikuningat salvasid hunte kõrri-Ints ja tema isa. Hiie kodus hundilauda uks oli lahti, kõik hundid olid läinud. Mall oli endiselt elus ja oli õnnelik, et nad Hiiega abielluvad. Ema oli kohkunud sellest, kuidas lapsed püha hiie põletamisest rääkisid.Leemet proovis esimest korda Meeme veini. 27.Ööbiti rästiku juures. Pulmapeaoks hangiti veini, samuti suurel hulgal küpsetatud liha. Mõmmi oli veinist purju jäänud. Hunt lõi hambad Hiiele kaela,
aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed
kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd - peale isa surma mindi tagasi metsa elama ema venna ehk onu Vootele juurde, kes neil oma onni üles aitas ehitada ja alustuseks 2 hunti piima saamiseks andis, tol ajal oli veel metsas rohkem elanikke, nüüd olid aga kõik linna põgenenud, Leemet käis ka metsaservalt küla piilumas, see tundus talle uhke ja valgusrohke, majad ilusad, kuid ta pelgas seda - metsas mängis Leemet peamiselt Pärtliga, Salme temast välja ei teinud ja Hiie oli liiga noor ja kohmakas, pealegi ei sallinud Leemetit Hiie isa Tambet, kes teda külainimeseks pidas ega suutnud nende pere kunagist ära kolimist andestada
· Prerafaeliite, nagu juba nimigi seda vihjab, inspireeris kunst, mis eelnes Raffaelile (1483 1520). · Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid, pöördusid renessansi-eelse ja keskaegse kunsti poole. · Nende liidrid olid Dante Gabriel Rossetti, John Everett Millais, Ford Madox Brown. · 1848 rajas Dante Gabriel Rossetti (1828 1882) koos kahe teise Kuningliku Kunstiakadeemia tudengiga, William Holman Hunti (1827 1910) ja John Everett Millais`ga (1829 1896), prerafaeliitide vennaskonna (Pre-Raphaelite Brotherhood PRB). · Prerafaeliite, nagu juba nimigi seda vihjab, inspireeris kunst, mis eelnes Raffaelile (1483 1520). · Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid ning pöördusid kõrgrenessansi-eelse ja keskaegse maali poole. Prerafaeliidid · Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu
FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõtte...
lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav
Näiteks korralda elukutse tutvustamise kuu (ühe kuu jooksul paluge mõnel vanemal ja/või vanavanemal tulla rühmale tutvustama oma elukutset). Oluline on siinjuures tutvustada naisi ja mehi võimalikult erinevatest ja mitmekesistest ametivaldkondadest, jälgides, et ametite tutvustamisel ei kaldutaks soostereotüüpsusesse. Ebatavalised tegevused: Väga teistsugune on mõte ,,Punamütsike ja kuri hunt" näidendist, kus poiss mängib Punamütsikest ja tüdruk siis Kurja Hunti. See laseks lastel katsetada teistsuguseid piire, looks teise maailmapildi, mis võib olla väga tore ja mänguline. Veel võib tüdrukud panna puutööd tegema ja poisid küpsetama või õmblema. Tüdrukuid toetatakse eelkõige: · oma soovide ja vajaduste kindlameelses ja oskuslikus väljaütlemises (,,ei, ma ei taha", ,,ma oskan ise" ) · liikuvate, füüsiliste ja loovate tegevuste tegemisel (nt. jalgpallimäng, torni ehitamine)
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU
See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Dancairo-Sõbralik ja ustav inimene. Oli ustav oma jõugu liikmetele. Teadlane/välismaalane/rändur-Arvatavasti kujutab nende tegelastena autor iseennast. 5. Tsitaadid. ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ,,Ma kannan küll villa, aga lammas ma ei ole." ,,Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!" ,,Endast rääkides, satud hoogu." ,,Jões, mis kohiseb, leidub kas palju vett või palju kive." "Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi." "Reisil tuleb kõik ära proovida."
ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära ka tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend : " Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." 7. Miks tapab don Jose Carmeni? III Ühine suuline arutlus 1. Tooge näiteid salapära kohta teoses 2. Iseloomustage teose ülesehitust IV Kuulata CD-lt katkendit Bizet`ooperist "Carmen" V Loe läbi Mart Kivastiku artikkel Internetist aadressil www.arhiiv.postimees.ee/leht/96/11/23/kultuur.htm Mida arvab Mart Kivastik "Carmeni" lavastustest Eestis?
läheb peretuttava Jacob Black'i juurde, et too ta mootorrattad ära parandaks. Nad saavad headeks sõpradeks ja Jacob teeb esimest korda Bella rõõmsaks pärast Edwardi lahkumist. Mootorratastega sõites kuuleb Bella jällegi Edwardi häält oma peas. Ta mõistab, et kuuleb Edwardi häält, kui ta ohus on. Bella kuuleb Edwardi häält ka siis kui ta välul Laurenti kohtab ütleb ta , et Victoria tahab Bellale kättemaksta. Laurent valmistub Bellat tapma kui viis suurt hunti hakkavad teda taga ajama. Bella saab teada , et Sam Uley tegeleb mingisuguse kultusega.Jacob kardab, et Sam teeb midagi noortega reservaadis ja , et tema on järgmine.Kui Jacob ühel päeval oma sõpruse Bellaga lihtsalt katksetab, siis arvab Bella, et sellel on midagi pistmist Sami ja tema kambaga.Kui Jacob näeb, kui endast väljas Bella on, siis palub ta tütrukul ära arvata, et kes ta on. Lõpuks mõitstatab Bella selle välja -Jacob on libahunt
rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles, Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed. maailma piire. Kui me räägiks hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk hunt. kultuurist. Nii on erinevusi ka sime mõnevõrra teistsugust
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne.
kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar. Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007: 14,15) Mille järgi on paik oma nime saanud
väiksem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata on öösiti kella 3 ja 6 vahel ning päeval, kella 12 ja 16 paiku (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). 2. ÕNNETUSTE STATISTIKA ,,2007. aastal laekus Keskkonnainspektsiooni ligi 2400 teadet liiklusõnnetuste kohta, milles hukkus või sai vigastada metsloom. Põtradega juhtus 208 õnnetust,metskitsedega 1940, metssigadega 144 ning hirvedega 3. Suurkiskjatest jäi auto ette 4 karu, 3 hunti ning 6 ilvest. Põtradega juhtus õnnetusi kõige rohkem juunis (27), mais ja oktoobris (24); metskitsedega oktoobris (255), samuti novembris(240) ja mais (243); metssigadega oktoobris (35) ja detsembris (20). 2007.aasta viimane kvartal (oktoober, november, detsember) oli väga õnnetusterohke 875 teadet (tegelikkuses oli õnnetuste arv ilmselt veelgi suurem, kuna väiksemate loomadega juhtunud õnnetustest sageli ei teatata)." (Loomaõnnetused 2007, 2008) Joonis 4
Ainus aeg, mil pulmad olid keelatud, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Selle aja jooksul koguti valmistatud näputööd riidekirstu, mis pidi pulmade ajaks kaasavara täis olema. Kaasavara näitas pruudi virkust ja näpuosavust, aga ka jõukust. Pulmas avaldati pruudile avalikult kiitust või laitust vastavalt sellele, kuidas asjad meeldisid. Kuigi veimevaka jaoks oli vaeva nähtud kaua, läks enne pulmi kiireks. Siis käis pruut sugulaste ja tuttavate juurde nii öelda hunti jooksma. Tal olid viinad kaasas ja siis vastutasuks sai ta kindaid, sukki, villu jms, mida siis pulmas külalistele kingitustena jagada. Tihti tulid asjade valmistamisel appi ka ümberkaudsed tüdrukud ja õhtul, kui töö läbi, tulid nende juurde ka poisid, kaasa arvatud tulevane peigmees ise. Eesti pulm ennemuiste Pruut pidi ka kosjade ja pulmade vahel külastama peiukodu, kus ta igapäevaste töödega
Rein Põder ,,Pardiajaja"] Varanduse tõttu on maetava hing siia ilma kinni jäänud > Inimese päralt teispoolsuses [Mall Hiiemäe tütre raamat katkudest ,,..."] 03.11.2011 Mets (ürgseim Eesti pärimus) 1. Tere!, miks tuldi, and - tõiv, lilleside 2. Ei tohi karta - kui hunti kardad, ära metsa mine 3. Ei tohi vanduda - võib ropendada (seks. asjad) (liialdamine) 4. Metsas ei liiguta vaikselt (loomad on õudsad) 5. Sööd - tükk metsale (soovitatavalt enne annad metsale) 6. Magad - pea põhja 7. Teed tuld - kustutad lahkudes 8. Keegi huikab - ole vait (keegi koputab - lähed avad ukse, mitte ei hüüa sisse) 1956 lõppes teedeorjus Ametid 1. Küttimine (Küttimisest saab ära elada Eesti alal ca 11 000 inimesega - 4 km2 näkku) 2
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mäge...
Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda
Ta on see, mis ta on, ja ta on tervik. · Naise kui hundi metfoori jõuline dekonstruktsioon · Ühiskond normeerib naisi · Kuidas naine, kes keelust üleastumise, keelatud naudingute,järgnenud karistuse paratamatu kadalipule vaatamata ellu jääb, targemaks saab,lunastab patud erilisel viisil (SINIHABE) · Tõestus naise jõu ja vägevuse kohta · VAIST ON NAISE HINGEVARANDUS · Loomusunnilist elu elavates ürgnaistes, kes end ei eita, on alati natuke hunti · Tähtis on järgida nõuandeid, ,,paljude emade"kogemusi/abi · Naiste ihu on võimeline tunnetama,ette aimama 1)La loba-on vana naine, kelle tegelik töö on kontide kogumine, eriti meeldivad talle hundikondid. Kui ta on ühe olendi jaoks kondid kokku saanud, siis lausub ta loitsud ja muudab ta elavaks. · Kodu on paik kus naise mõistus sulaneb vaistudes,naise sisim hingeelu väärtustab ta argielu, koht kus naine hakkab huntidega kaasa jooksma
grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti; Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks C. Võrdused ja võrdlused
Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli
sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
4) Puuk 5) Kratt = tulutoojad; tehakse õlgedest, vanast prahist, vana vigel, kõik see seotakse inimese moodi kokku, nöörides loitsusõlmed ja nööriotsad jäetakse lahti. Tegija väestab verega krati. Tassib vilja ja raha. Puuk võid ja piima. Erilise lõhnaga. 6) Ebajalg – seostatakse nõia hingega. Otsiti ebajalaks käija laip ja keerati teistpidi või visati ebajalga ennast noaga. 7) Võlu – jätab inimestele külma higi, piinamislust. Kõik nad kardavad äikest (v.a. libaloom), hunti, libahunti, neljasilmalist koera, valgust (v.a. libaloom, ebajalg), näidatakse risti. KUJUNÕIDUS - kahjustamiseks – lepast, tehti harva, kuju ise tehti jube; hoidja – sagedasem; petteks – tormiga meremehed viskasid oma kujud petteks merre; armumaagiaks – objekti mingi asi peab kujus olema (küüs, juuksed); väekujud – vahendaja väe ja inimese vahel. Kristluse tulek Eestisse 11.saj
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse:
peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal), kus on piisavalt soodsaid elupaiku ning väiksem inimmõju (Linkrus 1998). Linkrus toob oma käsitluses selle piirkonna iseloomulikumate asukatena välja põdra ja metskitse, kelle arvukus on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad
Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele.3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast
Kuid tervest ja kurnamata täiskasvanud loomast on hundil raske jagu saada. Ameerika ja kanada 8 zooloogide arvates on hunt karibuu elujõulise populatsiooni olemasoluks vajalik ja hunditõrje kogemused on näidanud, et see üritus ei aita säilitada ega taastada ulukpõhjapõtrade arvukust. Teine on lugu kodustatud põhjapõtradega. Nende karju rünnates murravad hundid palju loomi, kümmekond hunti suudab öö jooksul maha murda sadu loomi. Peale selle ajavad nad karja laiali, millega raskendavad selle talvitumist. Põhjapõdravasikate suremus on suur, eriti esimestel elunädalatel. Vasikaid ohustavad nii ahm kui ka polaarrebane, mõnel pool peale selle veel pruunkaru. Paljudes piirkondades on põhjapõtradele ohtlikud naha- ja ninakiinid, kes tungivad nele naha sisse ja ninaneelu. Nende ohtra esinemise korral ei saa loomad
sit tibi terra levis olgu muld sulle kerge terra incognita tundmatu maa per se iseenesest rara avis haruldane lind pecunia non det raha ei haise manus manum lavat käsi peseb kätt homo homini lupus est inimene on inimesele hunt lupus non mordet lupum hunt ei murra hunti lupus in fabula kus hundist juttu in vino veritas veinis on tõde qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled
Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele.3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast
Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. (Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu. E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest. „Pille-Riini lood“ Kutsub lapsi üles küsimusi küsima- Pille- Riin teeb seda pidevalt. Raamat õpetab lapsi märkama igapäeva elu ja seda, et igas päevas on midagi toredat. U. Nilsson „Vanaema raha“ See õpetab lastele humoristlikul viisil, et vanemate inimeste võimed võivad taandareneda. Samuti võib laps
Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest? Ta harjub hernehirmutisega ära. 6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis. 7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas. 8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised. 9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum. 10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust. 11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid
Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused
Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on. Hermine õpetab Harryt elama. 5. Hermine "kingib" Harryle Maria, kellest saab tema (ja ka paljude teiste) armuke. 6. Maskiball. Armub Herminesse. 7. Pablo kutsub Harry hullude teatrisse. Seal etendatakse kõiki Harry hinge osi (mees, kes tahab masinaid hävitada; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes ihkab ellu muutusi). Etenduse käigus suudab Harry sisemist hunti talitseda, aga kui kujutatakse Herminet Pabloga, vallandub taas hunt ja ta tapab Hermine. Etenduse viimases vaatuses kujutatakse Harry karistamist koletu teo eest ta peab naerma õppima, et jõuda oma iidolitega (nt Mozart, Goethe) ühele tasemele. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäevainimesteski on igaühes palju erinevaid külgi, mis ei pruugi omavahel hästi läbi saada ehk üks hingepool domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi
Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on. Hermine õpetab Harryt elama. 5. Hermine "kingib" Harryle Maria, kellest saab tema (ja ka paljude teiste) armuke. 6. Maskiball. Armub Herminesse. 7. Pablo kutsub Harry hullude teatrisse. Seal etendatakse kõiki Harry hinge osi (mees, kes tahab masinaid hävitada; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes ihkab ellu muutusi). Etenduse käigus suudab Harry sisemist hunti talitseda, aga kui kujutatakse Herminet Pabloga, vallandub taas hunt ja ta tapab Hermine. Etenduse viimases vaatuses kujutatakse Harry karistamist koletu teo eest ta peab naerma õppima, et jõuda oma iidolitega (nt Mozart, Goethe) ühele tasemele. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäevainimesteski on igaühes palju erinevaid külgi, mis ei pruugi omavahel hästi läbi saada ehk üks hingepool domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi
pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Indiaani hõimude salajased tseremooniad tänapäeval Kwagu'l'i 735liikmeline Kanadas Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati 1792. aastal. Potlach'i käigus tuleb hõimupealikul oma külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja raha. Nimepanemistseremooniat peetakse lapse kümnenda elukuu järel. Hõimu rahvast hoiavad koos ühised traditsioonid, rituaalsed tantsu ja laulupeod. Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma hõimu lastele indiaani nimed anda ning neile iidseid laule ja tantse õpetada. Lastevahetus hõimude vahel Vaikses ookeanis asuva Vanuatu saareriigi kaks sõjajalal hõimu vahetavad rahu sõlmimise nimel lapsi. Laste vahetamine loovat kahe vaenupoole vahele rahusilla ja muudab nende suhted tugevamaks. Vanuatu saareriigis on see iidne komme. Seda harrastasid ka Euroopa kuninglikud suguvõsad. Kuid neil olid
pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Indiaani hõimude salajased tseremooniad tänapäeval Kwagu’l’i –735-liikmeline Kanadas Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati 1792. aastal. Potlach’i käigus tuleb hõimupealikul oma külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja raha. Nimepanemistseremooniat peetakse lapse kümnenda elukuu järel. Hõimu rahvast hoiavad koos ühised traditsioonid, rituaalsed tantsu- ja laulupeod. Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma hõimu lastele indiaani nimed anda ning neile iidseid laule ja tantse õpetada. Lastevahetus hõimude vahel Vaikses ookeanis asuva Vanuatu saareriigi kaks sõjajalal hõimu vahetavad rahu sõlmimise nimel lapsi. Laste vahetamine loovat kahe vaenupoole vahele rahusilla ja muudab nende suhted tugevamaks. Vanuatu saareriigis on see iidne komme. Seda harrastasid ka Euroopa kuninglikud suguvõsad
avalikult pruudile kiitust või laitust, vastavalt sellele kuidas veimed meeldisid. 6 Kuigi veimesid oli tegema hakatud juba ammu, läks eriti kiireks pärast seda kui kosjad käidud ja pulmad paistmas. Kogu selle suure veimede valmistamisega ei tulnud pruut üksi toime ja samuti ei jätkunud ka materjali. Selle hankimiseks läks pruut sugulaste ja tuttavate juurde viinutama, hunti jooksma või hundihända ajama ehk teisisõnu veimi ja nendeks vajalikku materjali korjama. Pulmadeks valminud veimede hulk sõltus nii pruudi töökusest, abiliste hulgast kui ka üldistest majanduslikest võimalustest. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom. Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid,
Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
maailm), ookean, Niflheim (), Inferno (põrgu)..... Muspeleheim ( tulehiidude kuningriik), Alpheim (haldjate paik), vikerkaar ühendab inimeste maailma allilmaga Asgadr? Naastrond mürk, tekitas valu Odin=Wodan lõuna-germaania, kujutatakse kaheksajalgse hobusena, nimi Sleipnirr (tunnusteks: ühe silmaga, käes oda, sinine mantel, 2 kaarnat (mõte ja mälu; toovad infi igalt poolt); 2 hunti (Keki ja Freki)), oli luule ja nõiakunsti jumal Frigg (Odini abikaasa) = Frigga, kaitses abielunaisi, emalik jumalanna Donar = Thor (Thori loom oli sokk) (äikesejumal) (Thori vasar Mjöllnir), võrdne Indraga (veedade religioonis), oli ka sõjameeste jumal Tiu/Tiwar/Ziu = Tyr algselt taevajumal, teda kujutatakse ühe käega (müüdi järgi ohverdas parema käe hundi lõugade vahele), muistne sõjajumal Skaldid****
Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus. Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja 3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud. Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud
jooksul ümber maa sõidaks. 7.10 Aarded ja talismanid Põhjala kõige tunnustatumad meistrimehed olid targad ja andekad härjapõlvlased, kes nägid vaeva maa-alustes kalliskividega ülekülvatud käikudes. Oma üliinimliku osavuse ja tarkusega lõid nad jumalatele suurepäraseid aardeid ja talismane. Osa nende loomingust oli oivaliselt kaunis, nagu näiteks Brisingrite kee; teine osa jälle üleloomulikult võimas, nagu siidköidik, mis kammitses metsikut hunti Fenriri. Kõige hädavajalikumad olid jumalate imelised relvad Thori bumerangisarnane haamer Mjöllnir ja Odini eksimatu oda Gungnirr. Väsimatud härjapõlvlased olid ka innovaatsed kavandajad, kes meisterdasid Freyle kokkukäiva lendava laeva ja mõõga, mis pärast tupest väljatõmbamist võitles omapäi. Vahest 23
vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel). Levimiskauguse optimum: inbriiding lähedast sugulaste ristumine, autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. 15. Liigisisene konkurents (populatsiooni), sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Populatsiooni kaaslaste võitlus ressurside pärast, mis on kahjulik mõlemale osapoolele. See pidurdab pop. kasvu. Kui kaks hunti kaklevad ühe hiire pärast, üks saab, kuid kaklusele kulus ikkagi energiat. Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju. Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda suurem on isendite vaheline konkurents. Seega kui N=K, siis on konkurents alati max. Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
tegurid, näiteks temperatuur, päikesevalgus, vesi, õhk. Looduse elusosast mõjutavad organismi teised organismid, kes kuuluvad kas samasse või mõnda teise liiki. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Taimede, loomade ja teiste organismide vahel valitsevad mitmesugused suhted: üks võib suuremal või vähemal määral kas soodustada või takistada teise organismi tegevust. Pilt ja alltekst: Organismi mõjutavad looduse eluta ja elusosa tegurid. Selgitus: Hunti mõjutavad looduse eluta osa tegurid: temperatuur, tuul, niiskus, valgus jt tegurid. Hunti mõjutavad looduse elusosa tegurid: teise liigi isendid (nt rebane), sama liigi isendid (nt teine hunt). * Millised on eluslooduse tegurid mõjutavad rebase elu? Iga organism vajab elamiseks ja kasvamiseks sobivat temperatuuri Organismide elu mõjutab temperatuur. Maakera eri paikades on see erinev ja vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Soojalembesed loomad, nt
Susi, säh, silmapaik! Kui sa meie karja tuled, pane see silma ette - susi, säh, silmapaik! TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, teie ju teisti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... Ja arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba -teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.)
Signaal kas on müra hulgas või ei ole. Jaa ja ei. Sealt neli võimalikku sündmus. Õigete vastuste hulgad on ka neid kus me tegelikult ei aistinud signaali aga ühel teisel kolmandal põhjusel ütlesime et jah aistan signaali. Puhas tundlikkus ja kallutused. Tabamuste suhe valehäirega. Kas hunt oli metsas või ei olnd. Üks : jaaaaa muidugi oli hunt. Tegelt oli mingi hall koju ja koer ulgus kaugustes. No mis hunt. Teine ütleb, et ei olnd seal mingit hunti. Tunnistajate ütlusi kuulates tuleb arvestada, et mõni ütleb et jaaa see oli kindlalt see isik. Ja tene tunnistaja on väga kaalutlev ja ei tunne midagi ära või õigemini ei ütle, sest ta ei taha mööda panna. Tihti sõltub see kiirusest. Autotuli, kusagil ilmub laps. Kui kiiresti inimene aistib . esmapilgul lihtne küsimus, et mõõdame ära ja ok. Aga ei ole. Üks on subjektiivne . millal meie teadvusesse jõuab. Aga teine asi on see, millal me jõume reageerida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
