algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks
sissetungijaid välja.) 117 CE Rooma impeerium enam ei laienenud ning võimule tuli Adrianus. ´´Adrianuse müür`` 5. RAHVASTE RÄNDAMINE (seoses Rooma riigi langusega) Algul oli põhjus eelkõige majanduslik, hiljem läks alles poliitiliseks. Erilist ratsaväge ega vibumehi Roomal ei olnud, küll aga olid väga head ja tugevad leegiumid. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile
läänes. Jagunemine jäi püsima. Alarich oli Balkanil asuvate läänegootide pealik, kes 408 tungis Itaaliasse, 410a aga rüüstas Rooma linna. vandaalid Põhja-aafrikas; vandaalis olid tunginud Hispaaniasse, kuju neile järgnesid läänegootid, et keisri korraldusel Hispaania sissetungijast vabastada. Vandaalid tungisid edasi Aafrikasse, vallutasid 439a Kartaago ja lõid iseseisva riigi. Edaspidi kontrollisid Vahemere lääneosa. Attila (430ndad-453): hunnide Ungari hiigelriigi valitseja, loobus Ida-Rooma alade ründamisest (need maksid tribuuti), kuid tungis läände. Aetius ,,viimane roomlane" kaitses Gallias Rooma positsioone. Ässitas 436 võitlusesse hunnid ja burgundid. Seejärel 451 koos läänegootide kuningaga võitis Katalaunia väljadel hunne. Seejärel suundus Attila Rooma, kuid veendi ümber. Keiser lasi Aetiuse 454a tappa, kuid tapeti ise, misjärel vandaalid rüüstasid Roomat 14 päeva.
Ka püssirohi levis meieni sama teed mööda. Araabia keelest pärinevad ka paljud sõnad näiteks sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra ja paljud teised. 2) India keskajal ( 35 ) Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Selle pealinn oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid kesk Aasiast Indiasse nn. valged hunnid Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle tulekuga algas India riigi lagunemine. Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis budism, mis hakkas ka Indiast väljapoole levima. 2
oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära
313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele. Lääne-Rooma impeeriumi langemine Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus
Alles pärast 1989. aasta "revolutsiooni" on ungarlastel võimalik sõita välismaale ja võtta vastu väliskülalisi; üle Rumeenia piiri on lubatud tuua ungarikeelset ajakirjandust. Ungarikeelset kõrgkooli pole aga endiselt. Ajalooliselt on ungarlased ja saksid Transilvaanias ikka olnud härrasrahvas, kuna talupojad ja lambakasvatajad mägedes olid rumeenlased. Transilvaania idaosas asub veel üks huvitav etniline grupp - seekelid (ung. székely), oletatavasti Attila hunnide järeltulijad. Need olid vabad talupojad ja sõjamehed, kes 15. sajandil asustati tollase Ungari keisririigi idapiiri kaitsma. Türklased ei suutnudki Ungarit idast vallutada; Transilvaania säilitas isegi türgi võimu ajal privilegeeritud vürstiriigi staatuse. Székelyföld on suurim ungari asuala Transilvaanias, kus hakkavad silma kaunite nikerdustega massiivsed puuväravad ja väga korralik munakivitee. Vabamehe-seisust meenutavad selle piirkonna hoogsad ja ekstaatilised rahvatantsud.
Ikoonid ehk pühapildid on omased õigeusu kirikule. 8. SLAAVLASED, VANA VENE RIIK Algkodu piirkond oli mustast merest loodes, Karpaatide mäestiku ja Dnepri jõe vahel. Sellest algkodust algas 5. sajandil väljaränne, mida põhjustas: 1. Rahvaarvu kasv ei suudetud ära toita enam 2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus: 1. Lääne, loode suunda siirdusid slaavi hõimud, keda kutsutakse veneedideks ja neist kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks
paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476. Lääne-Rooma keisririigi territooriumile hakkasid kujunema uued riigid: läänegootide riik Hispaaniasse, idagootide riik Itaaliasse, vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, frankide riik tänapäeva Prantsusmaale. Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige
Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad. Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks. Lõpuks ründasid ka hunnid Roomat. Hiljem tulid avaarid, kes rajasid riikliku ühenduse Euroopas. Tulid ka bulgaarid. Leedu arheoloogid on avastanud jälgi, et üks hunnide ränne on olnud ka Leedu kaguosas. 5.-6.sajandil oli slaavi hõimude suur aktiivsusperiood. Slaavi hõimud asustasid osalt germaanlaste alasid, osad olid Rooma territooriumil. Ka tänapäeva Ida-Saksamaal olid slaavlased. Üks osa slaavlasi liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi. Kolmas osa slaavlasi jõudsid Dnepri jõe sisejooksu alale ja hakkasid sealt järk-järgult laiali liikuma.
järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse germaniseerumine ja selle mõju. Õhtumaa üleminek keskaega toimus järk-järgult aastatel 300 pKr kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Suur rahvasteränne jaotatakse kahte perioodi, olulisem oli esimene faas aastatel u 300 500 pKr. Sel ajal kimbutasid nii Ida-Rooma kui Lääne-Rooma keisririiki germaanlaste ja hunnide hõimud. Niigi languses olevale hõredamalt asustatud Lääne-Roomale tähendas see surmahoopi. Hunnid tungisid neljandal sajandil Doni-Dnepri aladele, mis sundis goodi hõime edasi liikuma sügavamale Ida-Rooma aladele. Otsustava tähendusega oli 378. aastal toimunud Adrianoopoli lahing, kus idaroomlaste väed hävitavalt lüüa said. Konfliktid idaroomlaste ja germaanlaste vahel jätkusid kuni 5. sajandi alguseni, mil goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki
50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Rooma Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike valimiseks. kodanike koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada.
50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks.
50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) – roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek – Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks.
läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud suure riigi tsentraliseeritud valitsemist ning kiiret ligipääsu impeeriumi mis tahes regioonile. Lakkas eksisteerimast kõrgeltarenenud kunsti ja kultuurielu, mis pidi andma maad vallutajate mõnikord vägagi barbaarsetele kommetele.Järgnevat karmi
läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud suure riigi tsentraliseeritud valitsemist ning kiiret ligipääsu impeeriumi mis tahes regioonile. Lakkas eksisteerimast kõrgeltarenenud kunsti ja kultuurielu, mis pidi andma maad vallutajate mõnikord vägagi barbaarsetele kommetele.Järgnevat karmi
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
tasuda ainult 8000 denaari. Üldiselt oli vaba frank paremini kaitstud, s.t tema tapmise eest tuli rohkem raha tasuda kui orja tapmise eest. Aga oli ka erand: kui mittevaba inimene juhtus olema kuninga teenistuses, siis võis ta olla isegi paremini kaitstud. 19. Germaani hõimude üldiseloomustus Sugukondlik organisatsioon hakkab asenduma riigiga. 19.1. Suur rahvaste rändamine - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on
Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi. 2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs I osa – tõe otsing, loodusega võitlemine, naabrid, Jumal, pere, Andres-Krõõt-Mari
Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et
Tulemuseks oli tohutu kahju. Meie sõdur tundis end petetuna, ta lakkas uskumast ka kõigesse muusse meie pressis. Talle hakkas tunduma, et ajakirjandus petab teda kõiges. Muidugi ei saanud see kuidagi tugevdada võitlusvaimu ja karastada meie sõdurit. Vastupidi, meie sõdur sattus masendusse. Inglaste ja ameeriklaste propaganda, vastupidi, oli psühholoogilisest vaatepunktist täiesti õige. Inglased ja ameerikla-sed joonistasid sakslasi barbarite ja hunnide kujul; sellega valmistasid nad oma sõdurit ette igasugusteks sõja-koledusteks. Inglise sõdur ei tundnud, tänu sellele, end kunagi olevat petetud oma pressi poolt. Meil oli aga asi just vastupidine. Lõppude lõpuks hakkas meie sõdur arvama, et kogu meie ajakirjandus on "lakkamatu vale". Vaat ´, milline oli selle tulemus, et propaganda-asjandus anti eeslite või lihtsalt "võimekate tegelinskite" 91
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
