Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse
"Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"-Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller; "Mis on kuulda mägedelt" ja "Mazeppa"- V. Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil. Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. KENTSAKAS KONTSERT. Kuulus klaverikunstnik Liszt oli 1835. aastal ühel kontserd- reisil, kus ta ka põhjapoolsel Prantsusmaal väikesesse Douai linna puutus. Temast kuulutatud kontserdile oli aga üksnes seitse kuuljat ilmunud. Ilma, et Liszt kuidagi viisi nukrat nägu oleks näidanud, astus ta ette
saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svelased(?), saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis? Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades
htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/india_kadry.htm 5 2. India ajalugu Vanaaja lõpul oli India põhjaosa suur ühendatud ning võimas riik. Selle pealinn oli Pataliputra ja see asus Gangese jõe ääres. India lagunemine algas 5. sajandi teisel poolel, kui Indiasse tungisid valged hunnid. Lõpuks suudeti valgete hunnide vallutustele vastu hakata ja piir panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit mõningad tähtteosed ja siis kirjutati ka esimene raamat algebrast (matemaatika haru, mis
Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks
kaubandus ja pangandus. Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. [redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu Viini lahing (1683) Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis Põhja- Aafrikas; toob kaasa kultuuride segunemise; Vahemeremaades ja uutes riikides- ladina keel. Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S. need goodid jne ongi germaanlaste hõimud.
oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat ,
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused.
Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu")...
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu
Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele. 8. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise probleem. · Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale mistõttu ta kannatas nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki. · Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid tublid maksumaksijad
146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund mõjutas hilisemat rooma usundit (uskusid ka surmajärgsesse ellu ja oluline oli ennustuskunst).
Hallist graniidistlõigatud plokkidest ehitised on arhitektuuriliselt ning esteetiliselt geniaalsed, kuigi üksiki plokk pole sama kuju ega mõõduga. Mõni on mitmekümne nurgaga ja mõni kaalub kümneid tonne on need kõik kokku pandud ilma mingigi ühendusmaterjalita. Kivilinnal olevat imeline maagia, laupa vastu Intihuatana kivi toetades pidavat kivi avama vaimude maailma. Suur Hiina müür Suur Hiina müür on rajatud 3.sajandil tuulte ja sõjakate hunnide rändvõimude vastu. See on 6700km pikkune ja 8m kõrgune ning seda olevad näha lausa kosmosest. Müür kulgeb gigantse traakonina üles-alla mööda kõrbeid, mägesid, platoosid ja rohumaid läbi Hiina idast läände. Iga poole kilomeetri tagant on vahitornid. Müüril olevale teele peaks mahtuma korraga 10 meest. 15-17 sajand rajati ühe dünastia esindajaile umbes 40 km2 suurusele maa- alale mausoleume, mille juurde viib 7km pikkune Püha tee, mis on ääristatud 36 looma ja inimfiguuriga.
seas oma eluviisi ja maailmavaadet. Germaanlasi hakati ka võtma Rooma sõjaväetenistusse, kuna nad asusid elama Rooma impeeriumiäärealale ja sealt oleks äärmiselt hea piiri kaitsta. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli,kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörata ja tungida sisemaale. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne-
Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks. Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? (Lääne-Rooma varises kokku 476. a, Ida-Rooma 1453. a) Pärast Suure rahvasterändamist tulid germaanlased terete hunnide kaupa keisririigi territooriumile ning keisrid leppisid sellega. Lääne provintsides oli rohkem germaanlasi ning vallutasid Rooma linna ning rüüstasid selle. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle. 476 . a. Kuulutas üks germaanlastest Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 5. Täida tabel muutuste kohta ühiskonnas ja kultuuris hilise keisririigi perioodil. Ühiskond Linnad Kultuur
(orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat. Jaga ja valitse rooma poliitika provintsides lähtutud põhimõte. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest), raskerelvastusega jalavägi, kergrelvastusega jalavägi, ratsavägi. Maniipul leegioni lahingurivistus (ristkülikukujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Suur rahvasterändamine mitmed germaani rahvad asusid rooma riigi aladele, pagedes sõjakate hunnide eest. Vabakslastud tasu eesti endale elatist teenivad orjad. (kuulus ikka peremehele, aga elas vaba inimese kombel) Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel Triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna Termid avalikud sauad, kus sa tegeleda ka kultuuriga (raamatukogu) Gladiaatorid elukutselised orjadest mõõgavõitlejad Amfiteater ringikujuline gladiaatorite areen (colosseum)
Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb
aiad.Taj Mahal on silmapaistvaim näide 16. ja 17. sajandi indo-islamistlikust arhitektuurist. Aga kindlasti on Taj Mahalil rääkida nii armastusest joovastunutele kui selles pettunutele oma lugu tuletame meelde printsess Dianat, istumas kurvalt üksinda mausoleumi ees pingil ning mõtlmas omi mõtteid. Suurt Hiina müüri peetakse õigustatult üheks maailma suurimaks imeks, mida on väidetavalt näha isegi kosmosest. 3. sajandil e.Kr rõskete tuulte ning sõjakate ja barbaarsete hunnide rändhõimude vastu rajatud 6700 km pikkune ja 8 m kõrgune müür kulgeb gigantse draakonina üles-alla mööda kõrbeid, rohumaid, mägesid ja platoosid läbi Hiina idast läände. Kui teele satub mägi, ei lähe ta ümber, vaid tõuseb tipuni ja laskub siis uuesti alla, läbib kuivi steppe ja palistab linnaservi. Ta on imetletav, uskumatu ja traagiline. Iga poole kilomeetri järel kõrguvad vahitornid. Tee laius pidi olema selline, et korraga mahuks liikuma 5 hobust või 10 meest. 15.-17
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
ähvardasid üle minna vaenlaste leeri. Olukorra päästmiseks kasutati tänapäevalgi tuntud diplomaatilisi võtteid. Vaenlased oli vaja omavahel tülli ajada. Kõige olulisem oli luua vastasrinne kõige ohtlikuma vaenlase vastu. See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt. Kui bulgaarlased said liiga tugevaks, siis ässitas ta nende vastu hunnid. Hunnide juht Attila sai palka kui impeeriumi väejuht. Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta jagu frankide abiga. Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim.
lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Lääne- Rooma keisririigi lõpp IV sajandi lõpupoole alanud suure rahvaste rändamise käigus asusid mitmed germaani rahvad Rooma keisririig aladele. Lääne-Rooma riik lagunes erinevate germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks, seal tekkisid germaanlaste kuningriigid. Ida-Rooma püsis ühtsena. Bütsants Ida-roomanimetus. Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis oma sisekorra ja terviklikkuse säilitada. Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks. Keiser Justinianus asus ka läänepoolseid alasid ka tegelikkuses tagasi vallutama. Tema vägedel õnnestuski alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia, kuid sõjad ja vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. Peagi pidid nad ka loovutama enamuse Itaaliast.
Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid. HUNNID olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kagu-Aasiast ning olid sunnitud liikuma lääne poole klimaatiliste muutuste pärast
/ kesk-lääne protoromaani balkani protoromaani / lääne protoromaani kesk-protoromaani 15. Ühtse Romaania lagunemine: suur rahvaste ränne „Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj
suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli Frangi riigi kuningas aastatel 481- 511. Ta oli Childerich I poeg. Tema valitsusajal asusid frangid Reini jõe ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva Belgias. Enne teda olid nad vähetähtis germaani hõim ning nad pidid taluma paljude teiste germaanide ja hunnide rüüsteretki. Tänu Chlodowech I targale poliitikale ja õigtele otsutele liitlaste suhtes sai Frangi riigist peagi väga suur ja tähtis riik. Samuti oskas ta hästi ladina keelt, mis aitas tal sõlmida suhteid Itaalia eliidi ja katoliku kirikuga. Chlodowechi katse allutada burgunde kukkus 500. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta Lõuna-Gallias läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Ta vallutas 486. aastal viimase Rooma riigile kuulunud Gallia ala. Peale selle saavutas 496. aastal
loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil. Attila- li hunnide hõimuliidu juht Odoaker- li germaani väepealik ja Itaalia kuningas Justinianus I- Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Faalanks algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga.
Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema.
aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted: Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole.
aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted: Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole.
määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne) Konstatiunus suur kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine) Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtsuse) Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise (germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile) Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud ja 476. eKr kuulutas üks neist Lääne-Rooma keisri
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
allikale jooma lähevad, tapab Hagen laulikud reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja- dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib laulud, mõttesalmid Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht)
Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3 1
aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika
germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
Diocletianuse valitsusajal suudeti riigis kord seada. Ta kehtestas nelja keiser koosvalitsemise, millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476. Aastal kuulutas Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja hakkas ise Itaalia üle valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik ja kogu vanaaeg. Impeeriumi idaosas oli siiski veel Konstantinoopolis keiser. Keisril oli piiramatu võim, kelle tiitliks oli dominus. Senatil polnud enam õigust riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida
Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568, sama aeg langobardide kuningriigi tekkega. Germaanlased lõid Lääne-Rooma territooriumile oma kuningriigid (barbarite kuningriigid). Põhjapoolses osas hakkasid välja kujunema germaani keeled. Lõunapoolses osas olid Rooma mõjutused suuremad ning hakkasid välja kujunema romaani keeled ja rahvad. Frangi riik 3
Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on üle 8 miljoni, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. [1. ] Mina valisin oma referaadi teemaks Austria, kuna see tundus üks põnev ja teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide 3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks
ja riigis taas kindla korra jalule seada. Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt. Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest.
Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik
nomaadihõimudele allajäänud paikne hõimuliit, murdis Rooma piiridest läbi. 5. saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused,
Konstatinoopol. 370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle. 732
Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga. Palvetajad(preestrid), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad). · Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi ,,tekste" Suulised suuline pärimus- põlvest põlve Inimesed Periood pani aluse läänemaailmale. 2.SUUR RAHVASTERÄNNE. 1 ALGUSE PÕHJUSED: 1. Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased 2. Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid... 3. Kliima jahenemine u. 13. sajandil - hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma. ROOMA RAHU LÕPP
abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PHispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte.,Niebelungide laulSaksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja. Teda kujutati ideaalse valitsejana, teda ümbritsesid 12 ümarlauarüütlit. Rüütlid käisid retkedel ja tapsid lohesid ja halbu rüütleid. Ümarlaua rüütlite tähtsaim ül. Oli otsida Püha Graali., trubaduuride luule Armastusluule väljendas kõige paremini daamikultust.Lõuna Prants. Nimetati neid nii
korda ühe keisri võimu alla. Alarich läänegootide kuningas; tema juhtimisel vallutasid läänegoodid Rooma ja koos orjadega panid linnas toime kohutava rüüstamise. Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu; võitis Katalaunia lahingus Attila vägesid Attila hunnide kuningas , kutsutud ka Jumala Vitsaks; sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa,oli sunnitud Galliast taganema; rüüstas Põhja-Itaaliat Romulus viimane Lääne-Rooma keiser. Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks, Augustulus samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. kukutati 476. aastal germaanlase
, seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid
Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid * Egiptus – Tekkis Niiluse jõe ääres. Palju jumalaid. Vaaraod ja püramiidid. Palju orje. Maaühiskond * India – Tekkis Induse ja Gangese jõgede ääres. Kastikord, maaharimine. Erinevad jumalad. Aarjalased. * Hiina – Tekkis Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse (sinine jõgi) ääres. Kasvatati siidiusse, kasvatati riisi ja hirssi. Hiina müür Hunnide kaitseks, rauast tööriistad. * Kreeta saar – Ei tekkinud suure jõgede ääres, nagu teised tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri. 17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha Iibis – pika nokaga püha lind Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal. Sfinks – Püramiidi valvur, vaarao, kassi või lõvi näoga
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
