Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil
HUNNID JA UNGARLASED Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest
veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.
Otustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist caracalla edikt 212. aastast. Tagades kõigile impeeriumi territoorimil elavatele vabadele inimestele rooma kodaniku õigused. Kuid ühtlasi avas carcalla edikt rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja piguti lausa vastuvõtmatut maailmavaadet. See tähendas edaspidist vastastikust mõjutamist. Impeeriumi langus ja barbarite kuningriigid. Alates 4. saj. saavutas barbarite sisseränne seoses hunnide lände liikumisega senisest suurema ulatuse. Kuigi oli barbareid vähem, siis oli juba pikk aega rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud juurutasid seal enda eluviisi ja maailmavaadet. 5. saj. alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal rooma linna ning rajas 418 aastal rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi.
aastat tungisid Lääne-Roomasse ja rüüstasid seda üksteise järel germaani hõimude gootide, sakside ja frankide lained. 395. aastal pKr jaotas keiser Theodosius riigi lõplikult kaheks: Ida-rooma Keisririik (Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4. sajandist suurenes barbarite sisseränne seoses hunnide läände liikumisega. Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid koos alaanidega tungides Rooma Aafrika-provintsi ja pannes seal aluse oma kuningriigile. Järgmisena rajasid Rhone-i ja Saone-i ülem- ja keskjooksule kuningriigi burgundid. 451. aastal
impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks. Barbariteks nimetasid kreeklased ja roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda. Rahvasterändamise põhjused Rahvasterändamise põhjused on: - klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; - Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. Hunnid on Sise- Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Rassilt arvatakse, et nad olid mongoloidid. Hunne on esimest korda mainitud Hiina allikais 3. sajandil eKr. Algne asuala praeguses Põhja- Hiinas. Rahvaarvult ei ületatud 300 tuhande piiri. Hunnide kõige tuntum liider oli Attila (406-453, valitses 434-453). Germaanlaste riikide tekkimine ehk barbarite kuningriigid Rahvasteränne kiirendas Lääne-Rooma riigi langust. Läänegootide riik
käigus tuli välja, et ta oli kuningat tüssanud. Kuningas koos oma vendade ja sugulastega otsustas Siegfriedi tappa. Nad korraldasid jahilkäigu, millel Hagen, kes oli kuninga sugulane tappis Siegfriedi. Siegfriedi õnnestus ainult tänu sllele tappa, et tema abikaasa oli heal eesmärgil Hagenile näidanud, kust on Siegfried haavatav. Kriemhild elas peale seda pikki aastaid leinas ja üksinduses ning tõotas abikaasa tapjale kättemaksu. Paganast hunnide kuningal Etzelil suri naine ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi.
Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään
varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feod...
kasvuga oli neil võimalik saada kõrgeid riigi ametikohtasid. Seda nähes paljud sakslased soovisid sammuti kasutada neid hüvesid ja hakkasid Rooma piire ületama perekonniti. Rooma Impeerium pidi looma „barbaritega“ kokkuleppe, andes neile maad ja külasid, kus elanikke oli vähe, kuid selle eest pidid mehed teenima Rooma armees, kus paljudest said väepealikeks. 3 sajandi teisel poolel pKr. Hakkasid suured „barbarite“ massid liikuma Impeeriumi poole, kes põgenesid Hunnide eest, kes olid tunginud Euroopasse. See võimas rahvas tuli Vana Hiina piiri äärest, ületades 10 tuhandeid kilomeetreid. Hunnid tungisid Euroopasse vallutades territooriume ja rahvaid kasvatades oma jõudu sellega. Selle tulemusena paljud rahvad põgenesid jättes maha oma maad ja külad otsides varjupaika. Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale.
vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri hunnide kuninganna ja kuningas Etzel tahtis omale uut naist. Tema alamad soovitasid talle Kriemhildi, kuna see oli kõige õilsam kuninganna, keda eales nähtud. Etzel saatis Rüdegeri naisele järgi. Kriemhild oligi nõus ja nad sõitsid koos hunnide juurde. Neil oli suured pulmad ja nad elasid koos väga õnnelikult. Kriemhild sünnitas Etzelile poja. Kättemaks oma vendadele ei läinud tal kunagi meelest. Ta lasi nad kõik Wormsist endale külla kutsuda. Vennad olid rõõmsad, ega aimanud halba
Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste Arminiusega, kelle saksa nimi oli Sigifrith. Märkimisväärne on ka see, et Siegfried kui ka Arminius langesid mõlemad oma õnne ja suuruse tipul sugulaste salamõrva läbi. Eepose teise poole aluseks olevatsest ajaloosündmustes on nimetatud kahte. Esimeseks tuuakse burgundide hukkumist lahingus roomlaste liitlaste hunnidega, kus langenud kuningatest mainitakse Guntherit ja Giselherit. Teiseks on hunnide kuninga Attila ootamatu surm tema pulmaööl germaani soost naise Hildico kõrval. Muistendis on asendatud Hildico Kriemhildiga, kes tappis Attila kättemaksuks vendade hukkamise eest. ,,Nibelungide laulus" on see episood aga natuke teistmoodi, kuna Attila asemel sureb Kriemhild. VÕRDLUSED MUINASJUTUGA! Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal
FRANGI RIIK (4.-8.saj): 1. Lääne-Rooma riigi langus ja Frangi riigi kujunemine: 4.saj lõpul panid Aasia stepialadelt Euroopasse tunginud hunnide hõimud aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning
Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad: ,,Keisririigiaegne Rooma’’- Mario Denti http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option =com_content&view=article&id=296&Itemid= 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_keisririik Pildid:http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/ bytsants.htm http://wiki.gomaailm.ee/wiki/rooma/ Aitäh kuulamast!
Viimasena ühendas riigi mõlemad osad enda võimu alla keiser Theodosius I (Suur). Pärast Theodosius I surma jagunes riik lõplikult tema kahe poja vahel. Lääne-Rooma impeerium pealinnaga Roomas hõlmas Itaalia, Lääne- Euroopa ja Aafrika lääneprovintsid. Ida Rooma riik ehk Bütsants pealinnaga Konstantinoopolis hõlmas Balkani poolsaare, Egiptuse ja Aasia valdused. !!! Rooma riigi kokkuvarisemisele pani aluse barbarite sissetung. Aasiast tungisid 375. a Euroopasse hunnide rändkarjakasvatajate sõjakad hõimud. Musta mere põhjarannikul kohtusid nad sealsete barbarite - idagootidega. Goodid olid Skandinaavia päritolu põhjagermaani hõimud, kes olid jõudnud oma rännakutel kaugele lõunasse. Hunnid alistasid idagoodid oma võimule. Läänegoodid taandusid seevastu tugevama vaenlase eest ja otsisid kaitset Bütsantsi keisrilt. Nad said loa asuda elama Balkani poolsaarele inimestest tühjaks jäänud piirkondadesse
Väga tähtis osa oli ka laevastikul. Kuna barbarid meresõitu ei tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli Ida-Roomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDA-ROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.-6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu
teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida-
Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on
hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. Loodusvarad:maavarasid on vähe,süsi,vähesel määral naftat ja maagaasi,peamine maavara on boksiit Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu: Antiikajal asus Ungari aladel Rooma provints Pannonia,linnad:Aquincum ja Gerosium,5.saj paiknes Ungari aladel hunnide väejuhi Attila asuala.9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga, Aastatel 16831699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult. 1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari endiseseisvaks
Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele 476-Lääne-Rooma riigi lõpp vanaaja lõpp Vana Testament-Piibli vanem osa Evangeelium-Jeesuse elu ja õpetust kaitsev kirjutis Uus Testament- Piibli uuem osa Eremiit-erak
Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29
Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Lõpuks jagunes impeerium teineteisest sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Riigide erinevus süvenes ka siis, kui käsitöö ja kaubanduse osatähtsus langes ja seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad
nüüdseks Siegfriedi abikaasa) küsib tema käest, et kas siis tema on vasalli manuline. Sellepeale otsustab vasall hagen Siegfriedi tappa ning ühel jahiretkel jooksevad Hagen, Gunther ja Siegfried võidu allikale. Selsamal hetkel, kui Siegfried kummardab allika kohale jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Eepose teine osa keskendub aga Kriemhildi kättemaksule oma mehe tapmise eest. Olles abiellunud hunnide kuninga Etzeliga, kutsub ta oma vennad endale külla. Tekib sõnelus vanade aegade mälestamisest ning kui Hagen ja Gunther on vangistusse võetud, laseb Kriemhild Guntheri tappa ning lõõb ise Hagenil pea maha. Seda teemat on kasutanud ka teised ajaloolised raamatud. Näiteks on palju infot saadud ka vanaislandi müütilisest kangelaslaulude kogumikust ,,Vanemast Eddast", mis loodi 13.sajandil. Tervelt 16 lugu ,,Vanemast Eddast" on kaudselt või otseselt seotud nibelungide sisuga
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu.
muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 13) Nimeta Suure rahvasterändamise ajend, põhjused ja tagajärjed ning dateerige see sündmus
mitmeid võite. Kõigele lisaks oli IdaRoomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. 1 Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330)
välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid - saksid - läänegoodid. - langobardid. 6. Lääne- rooma lagunemise põhjused:
Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võimalik, et keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistlikku usku. Ka selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, kuid ta oli riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Järelikult oli Rooma riik nõrk, kui ei suutnud ennast kaitsta sissetungivate germaanlaste eest. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üldiselt võiks öelda, et Rooma riik oli liiga suur. Tänu sellele tekkis riigis korraga mitu keisrit ja see viis kodusõdadeni
Constantinus pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks impeeriumi idaosa. Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks ja kaotas oma poliitilise ning kultuurilise tähtsuse.Aastail 324-330 kerkis riigi idaossa uus pealinn Konstantinoopol. Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest
metsa küttima. Kriemhild oli unes näinud, et Siegfried saab seal surma ning teda palunud mitte minna, kuid Siegfried jäi endale kindlaks. Hagen läks Kriemhildi juurde küsima kas on mingit kohta, kus Siegfried on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta. Lein toimus mitu aastat ja Kriemhild oli väga kurb. Aga lõpuks palus teda kosja hunnide kuningas Etzel, kes oli pagana usku nind kartis, et Kriemhild ütleb talle ei. Kuid vendade ja ema õhatusel ta läks sinna ja abiellus. Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel. Seal läks asi kakluseks ning alguses surid paljud Eltzeni sõdurid äar ning lõpuks ka Kriemhild, keda raiuti tükkideks ühe vanamehe poolt. Kriemhild ja Etzel olid saanud ka poja
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE JA SELLE TAGAJÄRJED EUROOPA ÜHISKONDLIK- POLIITILISTE SUHETE KUJUNEMISEL VARA- KESKAJAL. Sajandite pikkune kriisi- ja muutuseajastu juhatas sisse Rooma rahu lagunemine. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustose valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile va...
usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon. Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks Lääne rooma ja ida rooma riigiks. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadel pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, mis on ajaloost tuntud Suure rahvasterändamise all. 476. aastal kuulutas üks germaani soost väepealik end tollase Lääne Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu. Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim
395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused
vasallitruudust. Tegelasteks olid siis Siegfried,madalmaade kuningas,kes oli peaagu võitmatu,ainult üks puulehe suurune koht tema kehal oli haavatav. Siis oli veel Kriemhild,kes oli Burgundia printsess ja kellest sai Siegfriedi naine. Siis Gunther,kes oli Burgundia kuningas ja Kriemhildi vend. Siis oli Guntheri truu vasall Tronja Hagen. Siis Islandi vürstitar Brünhild,kes oli maailma tugevaim naine,kuid kellest sai Guntheri naine. Siis veel hunnide väepealik Attila,kellest saab,pärast Siegfriedi surma,Kriemhildi mees. Nende tegelaste probleemid olid, võimuvõitlus,kuna need kaks naist ei suutnud otsustada kes kellest üle on,alles peale seda kui tõde päevavalgele tuleb,siis hakatakse kättemaksma,nii et minu arvates ongi põhiprobleemiks kättemaks. 9.Mis on novell? Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus,mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga,lõpus on puüant e.ootamatu lõpp
Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu
Ferencz Liszt (22 Oktoober 1811 31 Juuli 1886) "Kontsert-see olen mina" F.Liszt oli oma eluajal tuntuim pianist üle kogu Euroopa nii oma oskuste kui ka esinemiste poolest. Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Paljude muusikute ja heliloojate (ka Lizsti ajal elanud) arvates oli Lizst omal ajal tehniliselt kõige arenenum pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja, tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent. Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis mõjutasid märkimisväärselt 20. sajandi muusikat. Tema silmapaistvaim leiutis/idee oli uus zanr- sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on tükk orkestrimuusikale, milles sisaldub luuletuse, loo või romaani, maali, maastiku või muu mitte-m...
Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja
221 a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keiserriigi. Riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi e esimene keiser. See riik kestis kuni XX sajandi alguseni. Keisri võim oli piiramatu. Kuningas Zheng rajas Qini dünastia (221-206 a eKr) ja hakkas ehitama Suurt Hiina müüri. Hiina ja naabermaad Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi. Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Ülikud ei kuulanud enam keisri sõna. Puhkesid sisesegadused. Talupoegade elu oli sageli raske. Nad pidid maksma keisrile suuri makse ja kohalikele ülikutele andamit.
Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a
Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel
Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid
Esimene Keiser. Sellest ajast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj. alguseni. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Taeva pojaks. Hiina ja naabermaad Põhja pool Hiinat laiuvates steppides elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid. Hiinlaste linnad pakkusid neile ahvatlevat saaki ja meelitasid neid nii mõnigi kord laastavatele retkedele. Need sõjakäigudtõid Hiinamaale ja rahvale palju kannatusi. Kaitseks hunnide vastu olid mitmed valitsejad juba enne keisririigi tekkimist lasknud Hiina põhjapiirile rajada pikki müürilõike. Nüüd ühendati keisrite korraldusel kõik need üheks pikaks müüriks. Nii valmis Suur Hiina müür. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ette aegu, mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Rikkad ülikud ei kuuletunud alati keisrile
Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased ja nende tütarhõim soomlased (pange tähele - soomlased on meie tütarhõim, mitte vastupidi, sest siit asustati Soome alad meie hõimudega, mitte vastupidi!) ellujäänutena jõudnud 21. sajandi künnisele. Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks, et sõjalisi reide tuli ette iga paari aasta tagant ja igal retkel langes alati tubli arv sõjamehi, siis pidi Eesti rahvaarv tol kaugel ajal olema ääretult suurem või kiiresti sigiv. Arvata võis, et tegelikult vastavad mõlemad oletused tõele ja Eesti aladel võis tõesti elada mitmeid miljoneid elanikke. Tegelikult oli aga ristisõda, allutamaks viimaseid vabu Euroopa rahvaid ja vana
Teisi preestreid hiinas ei olnudki.Keisrile allusid rohked amernikud;ametnikud olid rikkad,haritud ja lugupeetud. lisaks ametnikele olid keisrite teenistuses ka väepealikud.Nende mõjuvõim jäi aga ametnike omast väiksemaks ________________________________________________________________________ Naabermaad Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid.hiinlaste õitsevad linnad pakkusid ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid valitsejad Suure Hiina müüri seda täiustati veel saduaastaid. ühel ajal kaitsetöödega saatsid keisrid oma vägesid ka vallutusretkedele.vallutati Tiibeti mägismaa põhjaosa ja osa kesk aasiast.nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges hiinast läänepoolsetesse maadesse Siiditee.seda mööda viidi siidriiet ja muidki kaupu Iraani,mesopotaamiasse ja vahemere maadesse.Aastasadu oli see peamine ühendustee Hiina ja läänepoolse maailma vahel
1492 Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal Chlodovech Merovech Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia Karl Martell Frangi valitseja, hea strateeg, võitis Potiers´ lahingu Karl Suur Tugevaim Frangi riigi valitseja, vallutas väga suured alad Erik Punane Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale William I (Vallutaja) Normandia hertsog, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
(1) Lääne-Rooma riigi languse ja fedaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana. Rooma rahu lagunemine. 2. Mida tähendas Rooma rahu lõppemine? Mis seda süvendas?(2) Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema , mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
