NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil isegi meie põlisliikide isendeid hukkus massiliselt. Selline kohastumus tekib reeglina põlvkondade jooksul. See aga tähendaks, et kusagil meie lähialadel nt Venemaal on juba varem olemas siinse kliimaga kohastunud lokaalasurkond, millest me midagi ei tea. Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale, ? võib oletada, et Peipsi taha tõi ta ikkagi inimene. MIDA PEALE HAKATA?
Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Õuna Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt
Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt närilisi, kuid ka linde ja nende mune, konni, roomajaid, putukaid, uimaseid kalu ja limuseid, samuti raibet. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui marju, puuvilju ja teravilju, eriti kaera. Kährik on ainus koerlane, kes teeb taliuinakut. Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad hundid, ilvesed, rebased ja hulkuvad koerad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi krants võib temast jagu saada. Sigimine Kährikud on monogaamsed. Neil moodustuvad paarid juba oktoobris-novembris, mistõttu innaaeg möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni aprillis. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 2024 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi...
keskmisest pikemaks? Et rassid segunevad? Et nende keel muutub? Kuidas seda küll nimetada? Loodusliku valiku peamised tööriistad võiksidki olla kohastumised: toome näiteid linnu ja loomariigist putukate kaitsevärv (osadel oksarao- või lehevärvi, osadel erksat ja linde hoiatavat tooni), lindude eripärad kellel head silmad kõrgusest saagi märkamiseks, kellel lestad kasvanud varvaste vahele, kellel nokk tugev ja vibratsioonikindel, kellel saba uhkustamiseks, loomadest kasvõi hundid ja jänesed, kes oma karvkasukat vahetavad talveks jne. Eks ned ole paljuski seotud ka keskkonnaga, kus nad elavad. Elusorganismid muutuvad üldjoontes seoses keskkonna muutustega kliima muutused, inimtegevuse mõju, looduskatastroofid jne. Samas saab väita näiteks, et ka hundid võivad aja jooksul muuta keskkonda jõgede suudmed kus käivad loomad joomas-söömas võivad ajapikku muuta oma kuju ja asukohta kinnikasvamised, kui loomad enam ei käi ja kui nad leiavad uued kohad
Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju. Seal, aga haistnud karud, hundid ja rebased ta lõhna ning hakanud varitsema. Kalevite kallis ruuna, Kammits-köites kõrvikene, Kargas kinnitatud kannul, Side-seotud sammudella, Püüdis hädast põgeneda, Surma suust sõudaneda. Kuna hobune oli kinni seotud, ei pääsenud ta põgenema ning loomad kargasid talle kallale. Viimaks roidus väsimusel
Transilvaania sõlmida kinnisvara tehingu ülik nimega krahv Dracula. Nagu Harker Vendid oma teed läbi maalilise maastiku, kohalike talupoegade hoiatab teda tema sihtkoht, andes talle crucifixes ja muud võlusid peale kuri ja käibelelaskmine kummaline sõnade Harker hiljem tõlgib "vampiir." Hirmunud kuid mitte vähem kindlaks Harker vastab krahvi vedu, nagu kavandatud. Reisimine loss on ahistav ja vedu ligi rünnanud vihane hundid mööda teed. Pärast saabumist lagunenud vana loss, Harker leiab, et eakatel Dracula on haritud ja külalislahke härrasmees. Pärast ainult paar päeva, aga Harker mõistab, et ta on tegelikult kinnipeetavat lossi. Rohkem Harker uurib olemust tema vangistuse, rohkem rahutu ta muutub. Ta mõistab, et loota omab üleloomulikke võimeid ja kuratlik ambitsioonidele. Ühel õhtul, Harker on peaaegu rünnati kolme ilus ja võrgutav naine vampiirid, kuid loota
täpselt tuvastanud, miks nugis need käigud sinna on rajanud. Talviti olen taluõuel näinud ka metsnugise jälgi. Lumme jäetud jälgedel ei ole näha varbapäkkasid, mis tuleneb sellest, et metsnugise tallalused on talviti karvased. Metsnugise arvukus Eestis on viimasel ajal tõusnud. Selle kiskja rohkus sõltub peamiselt saakloomade arvukusest ning võib aastate lõikes oluliselt erineda. Looduslikke vaenlasi metsnugisel peaaegu polegi. Juhuslikult võivad neid aga murda hundid või ilvesed, vahel harva langevad nad saagiks ka rebastele ja suurtele röövlindudele. Suurimaks vaenlaseks metsnugistele on kindlasti inimene, kes hindab nugise ilusat kohevat karva. Mina tema karva ei himusta. Selle asemel tuli mul loodusmuuseumis topise ees seistes hoopis soov metsnugisest mõni kaunis fotojäädvustus saada. Ilmselt osutub see aga raskeks, sest iga kord kui olen metsnugist suvekodu katustel kohanud, jääme üksteist
jumalateks, tundes rõõmu või rahuldust piiritust ülemvõimust ja sadistlikust anarhiast kaaskodanike vastu. Selliste inimeste paljusus ja ülivõikad teod häirivad meie psüühikat just rohkem pimedas, tekitades kujtluspilte, et see kõik võib juhtuda meiega. Hirm metsas kõndida ning kartus metsloomade ees on tegelikult enamasti ülepaisutatud, eks selline foobia on tekkinud tegelikult ajaloost, kus nälja ajal tõesti hundid ründasid inimesi, et end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end uimase ja näljasena tunneb. Üldjuhul ei tule nad meid ründama, ainult siis kui sihiliselt tahame vigastada mõnda beebilooma või segame rahu tungides nende territooriumile, pigem kardavad nemad meid. Aga enamiku loomade elutegevus elavneb just öösel ning meie nägemisvõime väheneb, siis selle tulemusena võivad meie teed ristuda. Kuna metsloomad on
Ökosüsteem: üks niit Konkurents: tiigrite võitlus toidu pärast Sümbioos: sipelgas ja lehetäi Koloonialisus:rohtlahaukurid Parasitism: viljalutikas on taime parasiit, kes toitub taimemahlast Kisklus: metskitsed võivad langeda huntide roaks Toiduahel: Aedmaasikas➔nälkjas➔laanepüü➔hunt Laused Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna. Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid. Koosluse moodustavad näiteks ühes metsas kasvavad kuused. Ökosüsteemis sõltub iga liigi olemasolu teisest, sest liigid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Biosfääris eristatakse kolme osa: maismaa pindmine kiht, veekogud ja atmosfääri alumine osa. Looduse elusosa ökoloogilised tegurid on teise liigi isendid ja sama liigi isendid. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees.
KURESSAARE AMETIKOOL KINNISVARA HOOLDUS Kätlin Sepp Mihklipäev Referaat Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2010 Mihklipäeva Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirku...
vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. tänapäeval on metsa juurdekasv Eestis suurenenud tänu metsistuvatele põldudele ja karjamaadele
pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all. Eluviis Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused. Elutsevad ühest või mitmest emasloomast ja sama aasta poegadest koosnevates pererühmades, millel on ühine territoorium. Ülejäänud üksidased saarmad
Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. · Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle tembu läbi üheks päevaks võimu osaliseks. oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19
Jahiga hakkab rebalne tegelema tavaliselt 7 õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Rebane jääb ühele alale eluks ajaks. Rebane on üksik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on ala suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes
Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitlust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND- Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. N: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia. LIIGI TASAND- Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. ÖKOSÜSTEEMI TASAND- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt. järv. Ökosüsteeme uurib ökoloogia BIOSFÄÄRI TASAND- Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. 1. Elu tunnused
ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. · Gaudiana voolab samuti Hispaania piiril. Taimestik · Taimestik on Portugalis mitmekesine · Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. · Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. · Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomastik · Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved. · Mererannikul elab ka palju linde. Assoorid (saarestik) · Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. · Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. Sport · Laialt on levinud jalgpall · Portugalist on päris maailmakuulsad
kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. 4.Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu
Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju
1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikk...
Kõne. Tere kallid kuulajad! Täna ma kõneleks koertest. Kas teate, et tänaseks on teada üle 400 koeratõu? Kusjuures koera kõige sarnasem sugulane on hunt, sest nad mõlemad on röövloomad, kes on eluspüsimiseks sunnitud jahtima teisi loomi. Ka on nad mõlemad karjaloomad ning iseloomult seltskondlikud olevused. Neil on vaja kindlasti juhti, kes neid talitaks. Koerad ja hundid on väga tundlikud loomad, sest eriti koerad võivad tunda teiste suhtes armukadedust. Üks elus näide oleks minu kodus olev kutsikas Muff, kes on nii armukade, et kui meil on külalised, siis poeb ta alati minu kaissu ja ei taha sealt liikuda. Koerad on väga võimelised kohanema muutuvate oludega. Kõige populaarsemateks koduloomadeks on saanud just koerad sellepärast, et neil on väga erinev iseloom ja välimus, mis aitab neil ellu jääda.
samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi. Enesekehtestamisel peaks olema asjalik, otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine. Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega. Aga alati on võimalik muuta otsust nii, et oleks " Lambad söönud ja hundid rahul". Ma ei suru kunagi oma otsuseid kellelegi jõuga peale, asjade konsensus on see mis on minu jaoks oluline. 2 3. Mina kui konfliktidega toimetuleja ,,Konflikt on lahkheli , mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema". (Kotkas, M 1998) Erinevates töösituatsioonides on konfliktid kerged tekkima. Suurtes ettevõtetes pole võimalik, et kõik mõtlevad ja teevad ühtmoodi
alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel. Ühelpool inimesed, haldjad, kotkad, karud ja päkapikud, teiselpool mäekollid, trollid ning verejanused hundid. Lahingus saab surmavalt haavata päkapikkude pealik Thorin, kuid siiski "hea" võidab ja koos alitsatakse kurjakuulutav vaenlane. Bilbo missioon on täidetud, tegelikult oli juba siis täidetud kui varandus päkapikkudeni jõudis. Nüüd võis isand Baggins tagasi koju oma rahulikku Kääbiklasse suunduda. Seiklus oli selleks korraks lõppenud.
töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse
folklore.ee/pubte/eraamat/ Nimi: Õpperühm: 5. Leidke andmebaasist BERTA materjale jüripäeva tähistamise ja traditsioonide kohta. Kuidas otsite ja mida leiate? Jüripäeval ei tohi vitsa pooleks murda, sest siis lähevad lambal jalaluud katki. Jüripäeval ei tohi tuua majja midagi uut asja ega majariista, siis tekib sel aastal majasse palju hiiri. Enne jüripäeva ei tohi metsa tuld teha, muidu tuleb hunt karja. Jüripäeva hommikul metsas püssiga lastes peletad hundid ära. Jüripäeval tuleb õmmelda, sest siis õmbleb hundi silmad kinni. Valisin vasakult ääres Andmebaasid ja siis loetelust Berta. Berta lehekülje otsing: Tähtpäev: jüripäev Märksõna: loomad või tegevus 6. Leidke „Vanasõnaraamatust” ütlusi Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest. Kuidas ja mida leiate? Leidsin vanasõnu teemadel: „Igaüks kiidab ennast, oma. Enda tehtu tundub hea“; „Oma kiitus on näotu
kullakottidest, et enda elu parandada. Ka kaasaegsete eestlaste hulgas on inimesi samasuguste unistuste ja eesmärkidega, mida viiakse täide vahel vahendeid valimata. Mütoloogilisi olendeid esindasid: vanapagan, koll, mumm, mardus, kratt, puuk, tuulispask, näkk, külmking, libahunt ja tont. Vanapaganat oli kujutatud jõulise, jõuka, äkilise, kurja, juhmina. Teda oli lihtne ninapidi vedada, näiteks veretilkade asemel sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema. Kratt oli isetehtud varanduse tooja, kellele andis Vanatühi hinge. Puuk selles teoses seevastu aga piimavaras: imes end võõras laudas lehmapiima täis ja viis siis selle koju. Tuulispask oli halva inimese hing, kelle kere vedeles samal ajal näiteks metsas
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
2. Nädalapäevade, kuude, tähtpäevade ja pühade nimetused kirjutatakse väike tähega. Näited: 1) Osoonoauk on küll kahanenud, kuid 11. septembril laiutas see siiski üle kogu lõunanaba (Õhtuleht -> ilm) 2) Käesoleva aasta jaanuaris müüdi seal 1,16 miljonit autot, mida on aastataguse perioodiga tervelt 24 protsenti vähem. 3. Taimede, loomade ja loomatõugude nimetused kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) TÕELISELT ÕUDNE: Kreeka mägedes rebisid hundid Briti turisti tükkideks (Õhtuleht) 2) Bussijuht tungis Tallinnas reisijale kallale ning peksis teda käte ja jalgadega, põhjuseks suukorvita mops (Õhtuleht) 4. Keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused ning nende tuletised kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) eestlased, venelased, uus-sisserändajad ja ... „meie“ (Delfi) 2) keele-eestlane: suhtleb peamiselt eesti keeles; (Delfi) 5
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10
karud, jänesed. Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne. Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid, rebased ja rabapistrikud (2.). Ökopüramiidis moodustab iga järgnev (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist (8.). 6 rabapistrik rästik karihiir Kõrrelised
Need elasid puurides ja ahvid aretasid üha suuremaid isendeid, need olid neile laste eest. Nad treenisid täisid ja õpetasid neile igasugu vigureid. Üks täi oli kitsesuurune ja sellega käis L nagu koeraga jalutamas. See täi tahtis igasse auku pugeda, mis oli mõeldud väikese isendi jaoks. Järve ääres kukkus täi vette. Teda nähes arvas Ülgas, et see on järvehaldjas. Ta ütles, et nüüd on järv ära teotatud ja haldjas nõuab tasuks saja hundi verd. L peab kõik oma hundid Ülgase kätte tooma, muidu peab L ise ohvrianniks saama. 8.peatükk Salme lubas oma karumõmmile rääkida, et too Ülgase maha murraks. Emale ei meeldinud, et Mõmmi Salme peigmees on. Mis teha, kui metsas teisi mehi vabu mehi polnudki??? Onu Vootele läks keskööl Ülgase juurde ilma huntideta. Nad vaidlesid, Vootele ütles, et pole kunagi ühtki haldjat näinud ja seepärast pole vaja ka hunte ohverdada. Ülgas tungis vihas onule kallale. Too hammustas teda käest
..3. sügiseni. Suguküpseks eluaastal, kui loom on 75... saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik jahiloom. Rinnakorvi olemasolu Olemas Olemas Kehakate Karvad Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust)
Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud. Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult....
turule kuid seekord päästsid teda tema väledad seasõrad. Ta kaevas endale väikese koopa ja otsustas sinna talve ootama jääda. Nuf-Nuf heitis päevaks nurka oma kaardid ja zetoonid ning ehitas kiiruga endale õlgedest onni. Onn oli viletsalt ehitatud ning ei näinud Kakumäe modernsete majade vahel üldse ilus välja. Lõpuks saabus aastaaeg mille jaoks kõik seavennad olid vaeva näinud, mõni vähem, mõni rohkem. Külmade ilmadega hakkasid kõikjal Tallinnas ringi luusima hundid. Nad olid näljased ja väga kurjad. Tallinnas luusis ringi kõigile tuntud hunt, kelle nimi oli Edgar. Teda kartsid paljud Tallinnlased. Kõige vähem kardeti teda Lasnamäel kuna seal elutsesid paljud tema hõimukaaslased. Nagu iga talv luusis Edgar ringi ka see talv. Ükspäev kui Edgar nälgas oli, liikus ta ringi Stroomi rannas, ta märkas väikese Nif-Nifi koobast ja läks selle juurde. Hunt käskis põrsal koopast väljuda, et teda ära süüa. Vastasel juhul oleks
elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Vaenlased Okaskasukas ongi tegelikult siili ainuke enesekaitse vahend. Siilil on naha all võimas lihastik mis võimaldab tal end nii kerra tõmmata, et vaenlased ligi ei pääse. Põhilised siili vaenlased on rebased, hundid, kassikakud ja kaljukotkad. Kahjuks on siile hakanud väheseks jääma. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. KASUTATUD ALLIKAD http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=3 http://www.roadkills.pixeldiversity.com/pics/igel.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Siil http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud,
5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid. SEEN: Kuuseriisikas kuusikus, männiriisikas männikus LOOM: Jäälinnud Taevaskoja koopas, hundid Saaremaal TAIM: Kanarbik Nõmme metsas, sinililled Tabasalu pangal Ökosüsteem Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool). Bioelemendid jagunevad: 1) Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S 2) Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce 3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides.
tuuseldab ta läbi, ent koju jõudes taipab, et ema oli kiviks muutunud. Soomest sai noormees karmile käele taotud mõõga, mille sepp ka ära jõudis sõnuda, sest vägilane ägedas vaidlushoos sepa poja mõõgaga mõrvab. Nüüd kui vanemad on surnud, tuleb vendadel heita liisku, kes neist on kõige vägevam, kellest saab kuningas. Selleks osutub Kalevipoeg. Kui värske kuningas maad künnab ja peale mitmepäevast tööd raskesse unne heidab, söövad hundid ta hobuse ära. Hea hobuse söömise tõttu oleks Kaleipoeg vist terve huntide soo maapeal ära tapnud, kui öö vastu poleks tulnud. Läks siis Kalevipoeg Alevipoja ja kulleriga jalutama, kui nad juhtusid Kikerpära sohu. Sealt leidsid nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema
26) Nõid suri. // Jaan küpsetas sitast ja higist piruka, sest nõia jutu järgi pidi see Luise temasse armuma panema. 27) Vanapagan võttis Hansult hinge. // Aidamees varastas parunilt vilja ja sattus seda koju sõidutades teise vankriga kokku, viis surnu Sandri juurde, jättes vilja Ärni ja Imbi saagiks. 28) Liina kavatses end ära uputada, aga Imbi ja Ärni tirisid ta välja. // Rehepapp tegi metsas lõket ja Vanapagan tuli, Sander kutsus kohale hundid kes vanamehe lõhki rebisid. 29) Öösel tuli Õuna endel Räägu Reinu juurde, lõiaks tema koeral kõri läbi, murdis katki kummutiluku ja võttis koti, kust päeval olid välja hüpanud mustad vemblamehed, kes välja said ja mehe maatasa peksid. 30) Kui andresepäeval armuleivaga kirikuukse pihta tulistada, muutub mees metsikuks ja Jaaniga nii juhtuski. Ta peksis peremeest, vägistas Luise, sõi veel seepi ja jäi lõpuks magama.
Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läheks hästi. Ühiskonnas on inimesed harjunud sellega, kuna nad ei oska elu teisiti ette kujutada. Enamuses tahavad nii meeletult head haridust saada, kuid see pole elus oluline. Inimesed vaid arvavad nii, kuna nad pole hetkekski mõelnud milline oleks elu ilma seaduste ja riigita? See oleks paradiis. Me õpime koolis peaaegu poole oma elust,
Mees oli julm raudmeeste murdja ja ehitas endale nende luudest tiivad, kuid palus paarikest, et nad tooksid Saaremaalt tuuletarga juurest tuule. Leemet ja Hiie saidki sellega hakkama ja üllatuseks avastasid naastes, et Tambet oli surnud, mis tähendas, et võisid koju minna. Nad pidasid pulmad, kuid need lõppesid väga õnnetult. Tambet oli eelnevalt huntide kõrvad vaiku täis toppinud ning nad ei kuulnud ussisõnu. Hundid tulid ning murdsid maha Hiie ja ta ema Malli. Leemet leinas ja jäi palavikku ning tervenedes läks külla. Seal taaskohtus raseda Magdaleenaga, kes pakkus Leemetil olla poja isa ja ussisõnu õpetada. Kuigi Leemetile ei meeldinud kristlikud kombed, nõustus ta naise pärast. Leemet sattus kord metsa tagasi ja võttis Intsu endaga külla kaasa, et poega näidata, kuid kohale jõudes oli pererahvas surnud. Ülgas oli tulnud huntidega ning tahtnud Leemetit tappa,
44. käskivalt-imperiously 45. naerma puhkema-bust out laughing 46. piht-waist 47. miks ta kehitas õlgu-why did he shrug his shoulders 48. vaata lapsed plaksutavd käsi-look the children are clapping their hands 49. ära nipsuta oma sõrmi kogu aeg-dont snap your fingers all the time 50. ta noogutas peaga nõusolekuks-he nodded his head in agreement 51. koerad hauguvad-dogs bark 52. hobused hirnuvad-horses neigh 53. hundid uluvad-wolves howl 54. lõvid möirgavad-lions roar 55. lambad määgivad-sheep bleat 56. ussid sisisedavd-snakes hiss 57. öökullid huilgavad-owls hoot 58. kassis näuvad-cats miaow 59. kanad kaagutavad-hens cluck 60. linnud siristavad-birds chirp depht-sügavus
suve ootama. 6 TUNDRA LOOMAD Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.o...
jäi, mindi järve äärde, täi tormas vette, oskas ujuda, kuid triivis kaldast aina kaugemale ja Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale
ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda. Leemet tahtis talle vette järgi joosta, kuid teda peatas hiietark Ülgas ja keelas. Ta arvad, et vees on järvehaldjas, miite täi ja kui poisid rääkisid, et see on täi, ei uskunud ta seda. Kuid täi tuli välja ja hiietark oli raevunud. Ta rääkis, et haldjad on nüüd kurjad ja neile on nüüd vaja midagi ohvriks tuua. Hiietark ütles, et Leemet tooks keskööl kõik oma hundid järve juurde, et neist verd saada. Siis rahunevad haldjad maha. Leemet teadis, et ema ei luba tal seda teha. Ints ja Pärtel viisid täi tagasi inimahvide juurde, leemet aga jooksis koju ema juurde, et juhtunust talle rääkida. Küll ema ütleb, kas minna koos huntidega keskööl järve juurde või mitte. Kuid kodus ootas Leemetit rõõmus ema hea uudisega, et ta tõi öökullimune. Leemet ei saanud tükk aega rääkida juhtunust, kuna ema sai teada ta õest(Leemeti
hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal, küürselg-vaal ja Gröönimaa vaal. +HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes Rahvuspark · Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark. Olles suurem kui Inglismaa ja Pr. Maa kokku, on tegemist maailma suurima rahvuspargiga. Jääkarud, morsad, põhjapõdrad, muskusveised ja hundid elavad seal koos väikeste loomade ja linnuliikidega. Rahvastik · KUI PALJU - Gröönimaal elab 56 648 elanikku. Asustustihedus on. 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
