3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes, sest alad on kultuuristatud.
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest Karja juht on emasloom Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad Pesa ja pojad Märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika Pesaks valitakse võimalusel veekogu
Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 cm. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Hundid näevad teistest koerlastest paremini. Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igal hundil on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi
5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse kuuluvad organismid reguleerivad fütoplanktoni populatsioonide arvukust. 7.Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb välja tänu iseregulatsioonile. 8.Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud. Hundid on metsa sanitarid, nad ründavad ainult nõrgemaid ja vanemaid loomi, kes ei jõua eest ära jooksta, alles jäävad ainult tugevad loomad.
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt ...
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest
Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike. Selle aja jooksul jõuab pinnas väga vähe sulada. Sellises piirkonnas on suutelised elama vaid vähesed imetajad. Seal elavad paljud lemmingid ja polaarjänesed. Metsveised ja põhjapõdrad on tolles kliimas huntide jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. Nii põhjapõdrad kui ka hundid tulevad kevadel tagasi. Hundid elavad tavaliselt väikestes karjades. Sageli võib kohata ka väikeseid perekondi, rühmi, mis koosnevad huntidepaaridest, nende poegadest ja isenditest, kes pole endale veel paarilist leidnud. Karja juhiks on isahunt ning tema partner on võrdsel positsioonil. Saagi jahtimisel ja kutsikate toitmisel tehakse koostööd. Oma territooriumi märgitakse uriini ja ekskrementidega.
Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond: Koer Liik: Hunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline
(Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval on nende asuala siin aga tasapisi taas laienemas. Välimuselt on ta väga sarnane meie kodukoerale, kuid on suurema kehaehitusega. Kaalub keskmiselt 30-60 kilo, keha pikkus keskmiselt 150cm. Saavutab suguküpsuse 2-3 aastaselt, tiinus
Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos
Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid
Küsimused 1. Eesti huntide olukord pigem erineb huntide olukorraga teistes riikides. Sarnaneb võibolla vaid hundi tõugude või ohtlikkuse poolest (et hunt üleüldiselt juba on ohtlik). Samuti võib sarnaneda ka selle poolest, et kuskil mingeid hunte veel üldse eksisteerib. Mitte küll igal pool ja igas riigis, aga vaevalt, et kõigis teistes riikides on kõik võimalikud hundid tapetud ja alles ei ole ainsamatki isendit. Erineb aga huntide arvu poolest. Eestis võib olla tõesti, et on kõige rohkem hunte alles ja jälgitakse, et nad päris välja ei sureks. Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid lähemalt uurida, kaitse alla võtta ja takistada nende välja suremine. Samuti on eestlastel ka suur huvi huntide naha vastu. Euroopaga liitumisel tehti seega Eestile erand huntide
nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari nägi hunti varssa murdmas mitte Tiinat aga ta arvas, et see oli olnud Tiina. Ema oskas
See raamat räägib perekonnast, kus on vanaema, perenaine, peremees ja 3 last. Ühel päeval kui oli hirmus õhtu. Hundid ulgusid ning see tuli aina lähemale, ilmus ukse taha tüdruk nimega Tiina. Ta ema oli samal õhtul tapetud ja arvati et ta oli nõid. Nii arvati ka Tiina kohta. Perekond võttis ta endale kasulapseks. Möödunud oli 10 aastat. Margus pidi hakkama naist võtma ja ta sai valida Mari ning Tiina vahel. Margusele meeldis rohkem Tiina, aga vanematele see mõte ei meeldinud, kuna arvati et ta on libahunt. Tiina solvus nende peale ning jooksis metsa. Pere oli rahul, et nii juhtus.
Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa, sest kui huntidel polnud süüa, toitis Tiina nende poegi leivapalukestega.Tiinal oli huntide juures parem olla kui inimeste.Vanaema sõnad teose lõpus anuvad jumalal võtta patust puhta hingekese enda auriiki. Seega polnud Tiina siiski libahunt
Meie looduslikes kooslustes on hunt loomulik lli. Seal, kus ta hvitatakse, hivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad ja metsistunud koerad. Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu telisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu koht, kus ta saab les kasvatada oma pesakonna. Peame jtma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna kla koeri kosima. Kllap ka vhesed hundid hoiavad meie pdra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema
on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. · Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. · Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. · Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Allar Kadai D · Tavaliselt on pesakonnas 5 7 tillukest tumedat karva kutsikat.
Johnson 2009). 3 Kuid lemmikloom ei mõjuta loodust ainult seda saastades. Sattudes kokku vabas looduses elavate loomadega, ristuvad lemmikloomad mõnedel juhtudel metsistunud isenditega, tekitades niimoodi oma järglaste näol hübriide ehk ristandeid. Üheks selliseks näiteks võib tuua kodustatud koerad ning hundid. Harilikult on hundid koerte suhtes vaenulikud ja ka murravad neid. Eestist võib näiteks tuua mitu aastat tagasi toimunud juhtumeid Laekvere kandist, kus hundid murdsid paari aastaga üle poolesaja koera. Ent kui hundiasurkonna arvukus on väike ja sooline tasakaal paigast ära, muutuvad nad koerte suhtes märksa sallivamaks. See võibki viia huntide ja koerte paaritumisteni. Hundid ja koerad on hübridiseerunud läbi aegade nii looduslikult kui ka inimese kaasabil.
kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2
Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud
Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldib kriimsilm lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on kergem küttida teisi loomi. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel
tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed on juba täiskasvanud. Margusele meeldis Tiina, kuid Mari tahtis ka Margust endale. Peremees ega ka perenaine ei tahtnud, et Margus Tiina naiseks võtaks, sest nii Mari kui ka ülejäänud Tammaru pere olid heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane.
: näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on
Mu mündid on nummid ja tublid, riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad. Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks. Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed. Vabadus on nagu kodanikukohus, nagu orjus. 6 Luuletus Mina ja sina Rootsis põgenesid loomaaiast kaks hunti, nad kaevasid käppadega puuri alla augu ja panid plehku. Politsei on kuulutanud hundid tagaotsitavaks, huntide pildid on riputatud internetti. Kes on näinud kahte põgenenud hunti, võtku kiiresti lähima konstaabliga ühendust! Pühapäeval, kui me autoga loomaaeda sõidame, ei näegi me seal enam hunte, me oleme pettunud, aga tagasiteel läheb meie tuju paremaks. Emme võtab marketist kilekotitäie süüa, issi võtab veel natuke bensiini, ja meie viskame tühja krõpsupaki aknast välja. Me teeme ühe peatuse metsaveerel
6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7. lk56 - Pirre & Rääk, kodustatud täid puurides, kitsesuurune täi, Ülgas arvab et vees ujuv täi on järvehaldjas, Ülgas tahab et Leemet ohverdaks järvehaldjale kõik oma hundid 8. lk66 - ema toob öökullimune ja Leemetil on süümekad, Salme räägib kogemata Mõmmist ja ema on pahur, Leemet räägib huntidest ja ema on nõutu, onu Vootele tuleb päästab olukorra, räägib Ülgasega, vaidlevad haldjate eksisteerimise üle, Ülgas läheb Vootele kallale ja Vootele hammustab teda 9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega,
Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid. Vahepeal leidis Mowgli oma koduküla, ning asus sinna elama. Kuid külaelanikud arvasid, et ta on nõid, ning ajasid ta minema. Konnapoeg Mowgli aga aitas oma vanemaid , sest need taheti ära tappa ja viis nad läbi dzungli teisse külla. Samuti tapis ta vahepeal tiigri Shere Khani ning riputas ta naha Nõupidamise Kaljule. Kuid doulid, punased hundid tulid huntide karjale kallale ja tänu Kaa tarkusele ja Mowgli osavusele said hundid paljud doulid tapetud. Kuid Akela suri võistluses ja ütles Mowglile: "Ainult Mowgli ajab Mowglit" Nii saigi Mowgli dzungli peremeheks. Peale seda hakkas kevad (dzungli keeles Uue Jutu Aeg) ja Mowgli tundis ennast väga üksildasena. Ta tegi kevadjooksu, kuid tundis väsimust, ning kui ta tagasi dzunglisse läks leidis ta küla, kus elas tema ema. Nimelt oli talle sündinud laps
Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla. Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. Koerad murdsid hundid maha ja noorim poeg hakkas hunte nülgima. Hundid nülitud, viskas Kalevipoeg need üle õla rippuma. Vennad kõndisid metsateed mööda kodu poole, kui neile rebasekari vastu tuli. Koerad murdsid nad maha ja noorem vend nülgis rebased ning köitis need üle õla. Kalevite pojad läksid edasi ja nägid tee peal jäneseid. Koerad murdsid nad maha ning noorem poeg nülgis nad. Ta viskas jänesed teiste loomade juurde üle õla rippuma. Vennad sammusid koju. Enne Kalevite poegade kodust lahkumist oli lähedale randunud Soome tuuslar
K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast selline, et hundid, karud ja isegi n�iad seal pesitsevad. N�idadesse Nikko ei uskunud. V�ike p�drapoiss oli mitugi korda kavatsenud l�bi Hirmum�gede koopa minna. Ikka isa vaatama. J�udis k�tte ��. K�ik peale Nikko uinusid. V�ikesel p�dral polnud und. Tal tuli m�tte minna isa juurde. Ja kuna ta sel �htul eriti julge oli, l�kski. P�hjap�der sammus m�gede poole. Siiski l�i ta kartma ning p��rdus tagasi. Hommikul ei r��kinud ta sellest kellegile
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha. See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti
Hundi ebaõnn Cardo Kenten Ross Silvo Soosaar 6a Tahan süüa kala! Sa näkkad ka Kas näkkab hästi kui sa kah? ujud! Tänapäev a hundid mölisevad nagu Edgar! **** you Säh sulle väike hundiraibe järgmine kord Aaiaiaiaiai võtan bussy aiaiiaaiia kaasa oih valus oli püssi! you wt8! Isegi kala sööb su ära! Oooh sieeeet ttt! No see hunt mölises ka palju oooo shiiet mis sa teed? You WT8 Ma tulen londipoiss! Vulpsti ! Sixty- Nine noscope Ma
kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. Võlurimäng Eesmärgid: arendada kehalist aktiivsust ja tähelepanu Mängu käik: Juhtmängija on võlur. Lapsed kõnnivad võluri selja taga, jäljendades tema liikumist
Nokk on neil tume ja jalad hallid. Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on
Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlased · Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Allikad · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm · www.google.ee
kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud ja jmt. Metallide töötlemine Esimest korda võeti metall kasutusele 7000 a tagasi 5000 eKr. Mõnda metalli leidis maa sees, ehedal kujul ehk väärismetall ( kuld ,-hõbe ,- vask ) .
Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad, aga ka heinakoristustööde ajal vikatid. Eestis on metskits arvukas jahiloom.
et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid lähemale tulevad, läheb Margus ja laseb Tiina maha. Tiina on selle üle tänulik. Teises lõpus laseb Margus Tiina Pähnipalus maha.
1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks. Autori juhtmõte: Autor püüab mõtet viima, et inimestel on valu, et inimesed kardavad ja katsuvad hävitada seda, mida nad ei saa aru.
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine
vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris Sellel ajal liituvad ka kuldid karjaga Sellel ajal võitlevad nad emaste pärast üsna vägivaldselt Vaenlased Metssea vaenlasteks on: INIMESED KARUD HUNDID Põrsastel on vaenlaseks: ILVESED Nad on aktiivsed öösiti AKTIIVSUS JA SÖÖK Nad otsivad süüa u 6 h päevas Nad söövad kõike, enamasti taimi, kuid ka liha. Kui palju on metssigasid Eestis? 2012 aasta seisuga on neid üle 22 000 Aitäh, et kuulasite!
3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele
Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot
3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub
Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks. Kivi kaugemale heitnu pidigi saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega. Öine nõuandja ütles, et Kalevipoeg peab oma rahvast valitsema hea käega, muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
