· hinnangu alus vaatenurk, millest hindamisel lähtutakse (nt ametiga toimetulek, hindaja maitse). 10 Eeltoodud aspektid võimaldavad konstrueerida formaalse aksioloogia, ent hinnangu juures on veel palju aspekte, nt see, kas hinnang tehti optimistliku või pessimistliku hoiakuga, rangelt enda jaoks või kollektiivi jaoks tervikuna, kontekstuaalsed asjaolud jne. D. Hume (1711 1776) märkis, et aksioloogilised ja deontilised väited ei ole iseenesest tõesed ega väärad. Deontilisele väitele saab tõeväärtuse omistada mingile normile tuginedes. Aksioloogilisele väitele saab tõeväärtuse omistada alles siis, kui see seotakse konkreetse subjektiga. Nt aksioloogiline lause ,,On hea, et keskmine palk tõuseb" ei kirjelda veel väidet, sest sellest ei selgu subjekt, kuigi see võib olla kontekstiga määratud. Selle lausega seotud tõene väide
" Philosophical Studies 78: 185211. ---- (2004) Renewing Meaning. Oxford: Oxford University Press. Bar-On, D. (1992) "Semantic Verificationism, Linguistic Behaviorism, and Translation." Philosophical Studies 66: 23559. 206 Bibliography Beardsley, M. (1962) "The Metaphorical Twist." Philosophy and Phenomenological Research 22: 293307. ---- (1967) "Metaphor." In P. Edwards (ed.), The Encyclopedia of Philosophy, vol. 5. New York: Macmillan. Bennett, J. (1971) Locke, Berkeley, Hume: Central Themes. Oxford: Clarendon Press. ---- (1976) Linguistic Behaviour. Cambridge: Cambridge University Press. Bertolet, R. (1980) "The Semantic Significance of Donnellan's Distinction." Philosophical Studies 37: 2818. Bezuidenhout, A. (2002) "Radical Pragmatics." In J. K. Campbell, M. O'Rourke, and D. Shier (eds.), Meaning and Truth: Investigations in Philosophical Semantics. New York: Seven Bridges Press. Bezuidenhout, A., and Reimer, M. (eds.) (2004) Descriptions and Beyond
Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ).
puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
