Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Ainus uusi rikkusi loov tegevusala on põllumajandus, ainus tõeline tootja on loodus. Nad vastustasid ka majanduse riiklikku reguleerimist ja ning nende juhtlause “laissez faire, laissez passer” sai hiljem majandusliku liberalismi juhtlauseks. VI 3. Majandusliku liberalismi ideoloogia looja on Adam Smith, Šoti majandusteadlane (vt. õpik III, lk.182). A. Smith kuulus Edinburghi õpetlaste ringi, mille liikmeteks olid ka filosoof D. Hume ja insener J. Watt. Tema põhitöö on 1776.a. ilmunud raamat “Rahvaste rikkusest”. Smith loobus merkantilistide seisukohast, et riigi rikkuse ja võimsuse mõõdupuuks on väärismetallide hulk. Tema väitis, et rikkuse allikas on töö. Töö tulemusel tekivad uued väärtused ja inimeste võrdsus väljendub võrdsetes võimalustes teha tööd. Iga inimene tahab rikastuda ja seetõttu tahab ta ka teha tööd. Ühiskonna hüvanguks on vaja ära kasutada inimeste rikastumistahe
Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi
Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis. · Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks. · Prantsusmaa oli muutunud "tasakaalustamise objektist" ise "tasakaalustajaks". · Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid Ideoloogiad: · Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele.
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni- tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et
· Naturalist õigustab konkreetseid moraaliprintsiipe viidates tagasi `hea' definitsioonile. · Nt: Aita leevendada nälga! Sest näljatunne on ebameeldiv, aga `hea' tähendab meeldivat. Tuleb ellu viia head. · Ent kuidas põhjendada, et `hea' tähendab just meeldivat? Definitsiooni põhjendamiseks tuleb juba eelnevalt omaks võtta moraalne printsiip, et meeldiva elluviimine on hea, moraaliprintsiipi tuleb aga õigustada... Naturalistlik loogikaviga · Hume : faktide ja väärtuste vahel on lõhe. · Naturalistlik loogikaviga : faktiväitelt väärtusväitele liikumine. Sellest mis on, ei tulene, mis peaks olema. G.E.Moore'i lahtise küsimuse argument · Mistahes naturaalse omadusega `hea' siduda, (nt hea on see, mida soovitakse), siis ikkagi on mõttekas küsida: ,,Kas see (nt soovitav) on hea?" · Juhul kui `hea' tähendaks tõepoolest nt soovitavat, siis võime sõna `hea' selles küsimuses
See võime areneb tasapisi edasi kuni ta koos suguküpsusega, ligikaudu 14 eluaastal, täielikult välja kujuneb. Siiski on ka teadlik mõistekujundus allutatud oma kindlatele seaduspärasustele. Mõistete kujundamine erinevatest ettekujutustest toimub sarnasuse, analoogia, ümberasetamise, kokkuasetamise või vastupidisuse alusel. Allikaid, mis võimaldaksid neid mehhanisme täpsemalt iseloomustada, on äärmiselt napilt. Kuid stoikute kirjeldused neist tuletavad meelde seda, mida D. Hume nimetab assotsiatsiooni seadusteks. Igal juhul toimub nende mehhanismide vahendusel algse tajude kaudu antud “materjali” ümberkujundamine – mõistus iseendast ei saa luua uut tunnetussisu. Mõistuse osaks on olemasoleva tunnetussisuga opereerimine. Kõige olulisem või spetsiifilisem aspekt stoikute loogikas kannab nimetust synkatathesis – nõustumine, oma poolehoiu andmine. Nagu eespool kirjeldatud, oli ettekujutuste kujunemine nende arusaama kohaselt
W. Rostow, and John Kenneth Galbraith have been explaining for years how it is that "classical economics" cannot explain change or growth. And the paradox of mechanization is that although it is itself the cause of maximal growth and change, the principle of mechanization excludes the very possibility of growth or the understanding of change. For mechanization is achieved by fragmentation of any process and by putting the fragmented parts in a series. Yet, as David Hume showed in the eighteenth century, there is no principle of causality in a mere sequence. That one thing follows another accounts for nothing. Nothing follows from following, except change. So the greatest of all reversals occurred with electricity, that ended sequence by making things instant. With instant speed the causes of things be an to emerge to awareness again, as they had not done with things in sequence and in concatenation accordingly. Instead of asking which came first, the
· Eetiline egoism tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Utilitarism: · Tegu on moraalselt õige, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üödine kasu. · tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale · teerajajad antiikajal Sophoklese "Antigone"; aluse panid 18saj F. Hutcheson, D Hume, A Smith · Hutcheson: "Suurim õnn suurimale hulgale" · Jeremy Bentham: o Huvid pigem praktilised kui teoreetilised o Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu o Tegude hüveteguri mõõtmine · John Stuart Mill o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Subjektiivne idealist. Olemas olla tähendab tajutav olla (esse est percipi). Materiaalseid objekte pole olemas. On vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Kõik, mida tajume, on üksnes meeltega tajutav. Fantaasia võime esile tuua omal soovil. Tõelisuse kujutlused tekivad meist sõltumatult. Jumal kutsub esile aistinguid meie hinges. Objektid eksisteerivad ka siis kui me neid ei taju - Jumala teadvuses. DAVID HUME (1711-1776) Piiratud skeptitsist. Peateos on "Traktaat inimloomusest". Kogemuse vahetuteks objektideks on teadvuse sisud (pertseptsioonid): 1)muljed (impressions) - meelte tajud ja sisemised seisundid, nagu nad hinges ilmnevad (emotsioonid, tahe); 2)kujutlused (ideas) - muljete koopiad. Muljetest tekivad lihtsad kujutlused; kujutleda ei saa seda, mida pole kogetud. Inimesel on võime oma kujutlusvõime (imagination) abil moodustada kujutlusi, mis ei vasta vahetult kogetule.
Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on.
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Olemasoleva ühiskonna kriitik. Seejärel kolis Rousseau kolis maakohta, kuid pärast oma teose "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist, hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Rousseaul ei jää muud üle, kui reisida (ja reisis palju) ning ta püüdis leida endale varjupaika küll Preisimaal, küll Inglismaal. Inglismaal sai ta hästi läbi inglise filosoofi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu ning läks tagasi Pariisi lähistele, kus ta 1778 aastal suri. "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikast ja alustest" (1755) "Discours sur l'origine de l'inégalité parmi les hommes". 18 Üksildase uitaja mõtisklused ; Arutlus teadustest ja kunstidest : [jutustus ja traktaat] / Jean-Jacques Rousseau ; [tõlkinud Sirje Keevallik ja Kristiina Ross ; eessõna: Lauri Leesi ; kunstiliselt kujundanud Priit Rea] Tallinn : Perioodika, 1995
Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham "Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised. · Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi. · Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu.
3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest: kui kergesti seda saab osta või müüa; millised on ostmise või müümise tehingukulud, milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius);
Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed.
T. Hobbes : Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel B. Mandeville : nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) aluseks ja, et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Valgustus 18. sajand vastus Hobbesile ja Mandeville'le Inimese loomupärane sotsiaalsus Nad tunnevad naudingut seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Soti valgustus (D. Hume, A. Smith, A. Ferguson) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Poliitika toetub nii omakasule kui ka usaldusele, harjumusele. Kokkuvõte Sõprus ja armastus hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ja kui hüvesid Sõprus ja armastus on esmajoones suunatud teistele.... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
paistab, et on päris. 7) Empiristlik seisukoht epistemoloogias on see, et teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. Tajude kaudu tuleb meile informatsioon. Empiristlikul positsioonil on näiteks John Locke, kes leiab, et lihtidee on põhjustatud tajude poolt, mis on saanud mõjutusi välisobjektidest ning lihtideed koos moodustavad liitideid. David Hume, samuti empiristlikul positsioonil, on arvamusel, et ideed on välisobjektide põhjustatud tajude koopiad. 8) Ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias on see, et meelelistelt kogemustelt pole võimalik tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku epistemoloogia pooldajad on näiteks Platon ja Descartes. Neist esimene leiab sisetunde
Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida.
c. Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg Tagasiside Õige vastus on: Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel. Küsimus 5 Kui öeldakse, et mõni põhjus on tagajärjest nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugel, siis David Hume'i arvates Vali üks: a. näitab see, et põhjus ja tagajärg ei tarvitse olla ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal Ei, Hume nii ei arvanud b. on tegemist põhjuse ja tagajärje määramatuste relatsiooniga (suhtega) c. on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga Tagasiside Õige vastus on: on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga. Küsimus 6 Milline väide on kooskõlas determinismiga? Vali üks: a. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.
c. Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg Tagasiside Õige vastus on: Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel. Küsimus 5 Kui öeldakse, et mõni põhjus on tagajärjest nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugel, siis David Hume'i arvates Vali üks: a. näitab see, et põhjus ja tagajärg ei tarvitse olla ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal Ei, Hume nii ei arvanud b. on tegemist põhjuse ja tagajärje määramatuste relatsiooniga (suhtega) c. on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga Tagasiside Õige vastus on: on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga. Küsimus 6 Milline väide on kooskõlas determinismiga? Vali üks: a. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.
veriseid sidemed, röga ja mäda, väljaheited). 7. Kuidas puigelda nn füsioloogilise etteheite vastu? 2. Füsioloogiline etteheide: Mulle tundub ilmne... et ärritav ebameeldivustunne tahvli kriipimise heli suhtes, on nii kaasasündinud kui üks reaktsioon olla saab" (Walton 2007) "Oot, oot" ütlevad keemikud: laibad sisaldavad nn "laibamürke" (vomitiivid, emeetikumid) mis kutsuvad inimestel füsioloogilise paratamatusega esile okserefleksi! a) Võimalikkuse liik? Ent juba D. Hume väitis, et loodusseadused ei ole loogilises mõttes paratamatud. Filosoofias ja loogikas eristatakse (vt ka Hacking 1975): loogilist võimalikkust, füüsikalist (nomoloogilist) võimalikkust. Et isikul on F-võimatu võtta X-i suhtes E-hoiak, ei tähenda, et see oleks L-võimatu. Võime kujutleda maailma, kus laibamürgid ei vallanda okserefleksi st maailma kus "füsioloogiline okseseadus" ei kehti, või kus see kehtiks teistes tingimustes. b) kogemistingimused
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
solidaarsuse valdkond? · Aukartusel elu ees põhineva eetika: solidaarsus hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi.
Kirjandust lindude kohta Ader, A. Lugusid lindudest. Tallinn: Huma 2005 Alunurm, A. Minu Eestimaa. Tallinn: Avita 1999 Aul, J., Ling, H. Selgroogsete zooloogia. Tallinn: Valgus 1969 Baltvilks, J. Vestlusi lindudest. Tallinn: Eesti Raamat 1986 Edula, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus 2003 Elphick, J., Woodward, J. Linnud. Tallinn: Tänapäev 2006 Elts, J. Vaatleme linde. Tallinn: Valgus 2001 Gladkov, N. A. jt. Loomade elu, 6. kd. Tallinn: Valgus 1980 Hayman, P., Hume, R. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak 2004 Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Lin- dude käitumine. Tallinn: Valgus 1978 Jakobson, C. R. Lugemisraamat loodusest. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg
eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation). või inimaru omadused mingeid normatiivseid nõudeid, on juba loogiliselt ekslikud. Filosoofid siiski vaidlustavad kogu seadust ning isegi seda, kas Hume üldse seda mõtles. [48] Positivist üritab jääda eetiliselt neutraalsele positsioonile õiguse sisu või aluste suhtes. See ei tähenda tinigmata, eriti tänapäeval, leppimist ebaõiglase seadusega. Positivist ei väida, et ebaõiglast seadust peaks tingimusteta järgima mingi moraalne kohustus võib nõuda vastupidist. [tm Sootaki (Norm ja käitumine, Akadeemia 2005/5) vastupidist väidet (vt sama Kelsenil):
Aadlimäss (Fronde) Prantsusmaal (1648-1652) Inimese sisemine tasakaal -> tasakaal ühiskonnas, ühishüveline poliitika Kolmekümne-aastane sõda Saksamaal (1618-1648) Riik on enamat kui kunstlik ühendus: armastus- ja sõprussuhted Thomas Hobbesi (1588-1679) egoism Šoti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam Sõprus on erasfääris, ent seda tugevam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule
Eriti mõjutasid 2 filosoofilist voolu ning füsioloogia saavutused. 4. Descartes'i dualistlik filosoofia, mis küll jätkas eelnevaid seisukohti keha ja vaimu lahutatuse kohta (keha funktsioneerib vastavalt füüsika seadustele, vaim (mind) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja on surematu), ent arendas ka ideed nende vastastikmõjust. 5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile.
a. nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga: Dumas [dümaa] : Dumas'le, Rabelais [rablee] : Rabelais'd, Renault [renoo] : Renault'ga, Versailles [versai] : Versailles' rahu, Marat [maraa] : Marat' surm, Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein, b. nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga: Seattle [siätl] : Seattle'is, Milne [miln] : Milne'iga, Wilde [uaild] : Wilde'ist, Hume [hjuum] : Hume'i õpetus, c. ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po'd, Koniga võiks olla Kon'iga, Poes võiks olla Poe's; 3. nimetuletistes tuletusaluse nimekuju osutamiseks (vt O 21); 4. tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita, (Belgia linnas) Spas asemel Spa's; 5
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
Neil seda omadust pole. Induktiivsed arutluskäigud ei kehti loogiliselt (38). induktsiooniprintsiipi ei saa õigustada pelgalt loogikale toetudes. Seda tõdedes näib, et induktivist on vastavalt omaenda seisukohale kohustatud näitama, kuidas tuletatakse induktsiooniprintsiipi kogemusest. On olnud edukaid ennustusi ja seletusi, mi said võimalikuks induktiivselt tuletatud teaduslike seaduste ja teooriate tõttu – seda vaatlevad nad kui induktsiooniprintsiibi õigustust. David Hume näitas ära, et selline induktsiooni käsitlus on vastuvõetamatu (40). Õigustuslik arutluskäik induktsioonile on see, et kui toimis edukalt esimesel, teisel jne juhtumil, siis toimis see edukalt alati. Aga ei saa kasutada induktsiooni, et õigustada induktsiooni – seda nimetatakse „induktsiooniprobleemiks.“. Nõue, et kõik teadmised tuleb induktsiooniteel tuletada kogemustest, välistab induktsooniprintsiibi, mis on induktivistliku seisukoha alus. Induktsiooniprintsiibi
2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Keha kui mehhanism. Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened
kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika. Darwin evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse arengu näitele: sensomotoorne (meelte abil tajutakse midagi, puudub sihipärasus, loogilisus),
mida sageli nimetatakse ka puhtameerikalikuks filosoofiaks, pidades silmas tema lähedust miljonite ameeriklaste maailmavaatele. Filosoofid on ikka nõustunud, et igapäevases elus me peame sageli tuginema vaid usule, mitte kindlale teadmisele. Usk ei tarvitse seejuures olla üldsegi mitte religioosne. Ka see, kui ma usun, et buss ikka tuleb õigel ajal, on usk või uskumus. Teaduse suhtes on arvamused lahknenud: nt Hume leidis, et loodusteadusedki tuginevad vaid usule. Lähedane on ka Peircei arusaam, mille järgi vastandada tuleb uskumust (ingl belief) kahtlusele, mitte aga teadmist mitteteadmisele.Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust:1.Uskumus on miski, millest me oleme teadlikud 2.Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse 3.Usule tugineb meie käitumine Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib meid asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma.Uurimistöö
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
Üks siin tekkiv küsimus on: mida sellised muutumised räägivad ühiskonna, kultuuritööstuse, teiste kult. institutsioonide & ideoloogia vahelistest suhetest? # näeme, et erinevate kultuurivormide vahelist hierarhiat vaadeldakse siin lihtsalt kui empiirias eksisteerivat nähtust, ühiskonna institutsionaalse korralduse omadust, mitte ei püüta teadusele anda ülesannet põhjendada, miks üks kultuurinähtus on väärtuslikum kui teine. # [vrd. David Hume - inglise empirist (1711-1776): Uurimus (Enquiry) inimmõistusest (1748 . vrd. Locke " An Essay Concerning Human Understanding" 1670 . vaidleb vastu L. arusaamale, et lisaks aistingutele ja nende jälgetele on meeles olemas veel mingi substants . vähemalt ei ole sellest vïmalik teada saada.): ,,Moraal ja esteetika õieti ei kuulu mõistuse, vaid maitse ja tundeelu valdkonda. Ilu, olgu siis vaimne või looduslik, on rohkem tunnetatav kui arusaadav
· Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus · Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika · Riik ei ole kunstlik ühendus, nagu Hobbes seda kirjeldab, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. Riiki on võimalik armastada. Inimesel on oma huvid, samas ka sotsiaalsus jm teistel suunatud kired, mis töötavad omahuvi vastu. Soti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) rõhutasid ühiskonna kesksust, mille Mandeville oli varem tõstatanud, kuid vähem skeptiliselt. · Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam tunne. · Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial society) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule. · Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel (harjunud riiki heaks pidama ja
Tarbija ühendab endas ,,tahtmise" ja ,,vabaduse" - civil (kodanlik, kodanike - tõlkeprobleem!) vabaduse annab seega ainult ühiskond, mis lubab inimesel oma soove rahuldada. Vabad inimesed on ainult puudusest vabad inimiesed. 7 Aristotelese jagunemine: oikos (kodumajandus) ja avalikud kodanikuvoorused: kui head elu juhib mõistus, siis avalikku head elu sõltub kodanike selgest peast. Kaubanduse halb mõju on see, et see teeb mugavaks - pole enam seda sõjakust. Isegi Smith ja Hume, kes on muidu luksuse poolt, arvavad, et luksus, jõukus jms vähendavad inimese tähelepanelikust, aktiivsust jne. Tarbimise naiselik konnotatsioon. Sellise vabaduse ja terve mõistuse võtab kokku de Tocqueville, öeldes: ,,Kogukonnas, kus pere-, kasti-, klassi-, gildi-, ja vennaskonnasidemed ei kehti, on inimesed kallutatud mõtlema ainult oma huvidele, otsides ennast läbi kitsalt praktiseeritud individualismi ja hoolides vähim ühisest hüvest
Tehakse hulk avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni. Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses toimuvat, allutada loodus inimesele ning selline lähenemine eeldas muidugi, et reaalsust oli vaja adekvaatselt mõista. Nii mõnedki tolle aja filosoofid pidasid vajalikuks omada arvamust ka meditsiini ja tervishoiu küsimustes
valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Diderot, Voltaire'i ja teistega. Seejärel kolis Rousseau kolis maakohta, kuid pärast oma teose "Ühiskondlikust lepingust" ilmumist, hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Rousseaul ei jää muud üle, kui reisida ning ta püüdis leida endale varjupaika küll Preisimaal, küll Inglismaal. Inglismaal sai ta hästi läbi inglise filosoofi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu ning läks tagasi Pariisi lähistele, kus ta 1780 aastal suri. Prantsusmaa poliitfilosoofia Peale 1689 aasta Kuulsat Revolutsiooni Inglismaal poliitiline pinge vaibus, sest parlamendi õigusi oli laiendatud kuningavõimu vastas. Prantsusmaal aga pinge aina kasvas, Louis XIV oli valitsenud pikka aega, ei kutsunud enam kokku Prantsuse parlamenti Generaalstaate ning üldse autokraatlikud
Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski toob nominaalstiili õigustamatu kasutamine kaasa pelgalt sõnastusvead (“nimisõnatõbi”). Siiski tundub, et õiguskeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused. Et seadused on ühiskonna normaalse toimimise siduv ehk normatiivne alus, peavad nad olema arusaadavad selle ühiskonna liikmetele. Hume postuleeris õiguse keelevormiks, st keele funktsioonide ülekandumist õigusele. Seetõttu on seadus kui seaduse looja ja seaduse kasutaja suhtlemisvahend. Vähemalt mandrieuroopalikus õiguskultuuris on keel õiguse kehtimise esimene ja olulisim eeldus. Ka USA-s otsustati, et hea seaduseelnõu kirjutamisel peab end väljendama täpselt, lühidalt, selgelt ja lihtsalt. Euroopa Liidus peab normi sõnastus olema selge, lihtne, lühike ja
She became a genuinely positive, confident, outgoing woman, highly articulate, well informed, and very much in demand as a speaker and authority in the medical profession. All memory of her negative childhood had been wiped out. Her feelings of inferiority were wiped out as well. She became a new person. She changed her thinking and changed her life. ■ THE BLANK SLATE The Scottish philosopher David Hume was the first to propose the idea of the tabula rasa or blank slate. This theory says that each per- son comes into the world with no thoughts or ideas at all, and everything that a person thinks and feels is learned from infancy on- ward. It is as though the child’s mind is a blank slate that every passing person and experience leaves a mark on. The adult becomes the sum total of everything he or she learns, feels, and experiences
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
