Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,ruudul on neli nurka") ; 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna
Esimene empirist oli John Locke Inglismaalt. Ta arvas, et enne kogemusi on meie mõistus tabula rasa ehk puhas leht. Ta jagas ideed lihtideedeks ja liitideedeks. Asjadel on primaarsed (suurus, kuju liikumine) ja sekundaarsed omadused (värv, lõhn, maitse, heli). Sekundaarsed omadused näitavad reaalsuse mõju meie meeltelt, mitte asjade omadusi. Ta arvas, et on olemas universaalne õige ja vale, mis on igas ühes samasugune. Jumal on Locke arvates meie mõistuses ja seega eksisteerib. David Hume arvates eksisteerivad muljed ja ideedest, mis on muljete kahvatud koopiad. Mõistuses on valed ideed, mis koosnevad reaalselt olemas olevate asjade tükkidest. Näiteks inglid koosnevad inimesest ja tiibadest, mis mõlemad on eraldi olemas, kuid koos moodustavad vale idee, mille peab kaotama. Kõik tükid on meie mõistusesse tulnud läbi muljete. Inimese iseloom koosneb samuti osadest, mis järgnevad üksteisele ja vahetuvad kiiresti, seega iseloom ei ole püsiv vaid kogu aeg muutuv
teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851]. Teadmise allika probleem. Eelpool kirjeldatud teadusfilosoofilistest seisukohtadest lähtudes diskuteerib Popper oma osutatud kirjutises “Teadmised ilma autoriteedita” Euroopa filosoofia ajaloo üle. Tema kriitika peamiseks objektiks antud kirjutises on empirism, mille klassikalise esindajana on tule all David Hume. Empirismi käsitleb Popper traditsioonilise arusaama kohaselt seisukohana, mille järgi meie teadmiste ülimaks allikaks ja selle kaudu ühtlasi tõesuse kriteeriumiks on vaatlus. Kuid ta jagab selle väite kaheks: 1) leidub teadmise ülim allikas, millele teadmist tagasi viies on võimalik lõplikult kindlaks teha teadmise tõesust; 2) niisuguseks teadmise allikaks on just vaatlus. Viimane väide on spetsiifiline empirismile, ja argumendid,
Ratsionalistid ka lõid selliseid metafüüsilisi süsteeme. Nad lähenesid seejuures asjale dogmaatiliselt, s.t ilma et oleks kriitiliselt küsinud kas mõistus tõepoolest on võimeline andma kogemusest sõltumatut kindlust. Kant järgib pea 1760 aastani oma õpetaja Knutzen'i wolffiaanlikku kurssi. Seejärel võime täheldada ta mõtlemises muutust. Kant ärkab "dogmaatilisest unest" ja nimelt inglise empiristi JOHN LOCK' i filosoofiaga tutvudes. Samuti mõjutasid teda väga HUME skeptilised konsekventsid kindla teadmise suhtes. Locke oli öelnud: Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus (väline meelte kaudu, sisemine teadvuse tegevuse enesevaatluse kaudu) on meie tunnetuse allikas ja piir. Sellisele empirismile on metafüüsika teaduse tähenduses mõttetu, kuna just ülemeelelisele ei tähenda kogemus mitte midagi.
1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik. Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument: • zombid on kujtletavad • Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas
2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti-eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
kõik tedmised kõikvõimalikest asjadest. Loomulikult, positiviste võib lugeda kõige äärmuslikemateks radikaalideks eelneva filosoofia vastu: endise filosoofia nagu metafüüsika vastuseisijateks, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Edasisel arendamisel positivismi selgemalt ilmnenud tema phenomenalistic, subjektiivne idealist trend ühist Hume. Teaduse tasapisi rõdult ideoloogilised probleemid ja nõrgestada väärtus elemendid teaduslik materialism. Sellest annab tunnistust suurte filosoofiaid inglise positivistide XIX sajandil. - John Stuart Mill ja Herbert Spencer, kes oluliselt erinev detail mõiste Auguste Comte siiski lahendus põhiõiguste filosoofilisi küsimusi otse kõrval. Viimasel kümnendil on XIX sajandil. positivism oma esimese ajaloolise kujul kriis, mis oli tingitud järgmistest teguritest.
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine ...
sotsiaalsele hüvele (näiteks rass, riik jne) Sentimentalism - Kriteeriumiks on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise motiiv. Utilitarism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism - Kriteeriumiks on meie tahtele vastav. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone: Õige ja vale kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9
Kui need aistingud ei anna meile edasi asjade tõelisi kvaliteete, siis miks peaks tahkusega olema teisiti? Berkeley vastuväited: Kui maailmas puudub tahkus, mis seal siis on? Berkeley: Mitte midagi. Subjektiivne idealism. Nagu sekundaarsed kvaliteedid, nii asuvad ka primaarsed kvaliteedid vaimus. Locke'i järgi oli võimalik kujutada maailma ette nii nagu ta tõeliselt on kujutada ette maailma, kus on vaid primaarsed kvaliteedid. Berkeley ja Hume eitavad seda, et võime mõista meist sõltumatu maailma omadusi mingil muul viisil, kui ainult omaenda kogemuse vahendusel. Õun Berkeley - me ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteetidest. Eemaldame õunast kõik kvaliteedid, mille järgi me teda tunneme -värvuse, kuju, suuruse, lõhna, maitse jne. Mis jääb järele? Nähtamatu õun, mille olemasolu pole kuidagi võimalik kindlaks teha. Mille poolest see erineb õuna puudumisest?
4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on inimmõistsega tunnetatav ja selles pole midagi müstilist või üleloomulikku või irratsionaalset. 23
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
Though society as a whole may try to conserve a resource, the free rider can easily take advantage of this by not participating in the conservation effort. Those who believe in the concept of the free rider and the problems such people create might advocate government policy to require everyone to take part in efforts to improve the environment. Such people might contend that government action is the only fair and reliable way to prevent environmental problems. David Hume recognized the free-rider problem associated with public goods, even before the time of Adam Smith's writings. Each citizen who can enjoy the benefit of a public good has an incentive to try to lay the whole burden of provision on others, whenever the exclusion of nonpayers is very costly or impossible. Markets work to exhaust the gains from trade and cooperation because each individual has an interest in finding and capturing any and all such gains. Of course, when free
Energia ja toiduaunete ringlus ökosüsteemis. Kõige all on maapind, siis taimed, siis putukad, siis suuremad kiskjad jne. Kõik tasemed on seotud toiduahelaga. Lõpuks organismid surevad ja lähevad tagasi maapinda. 44. Mida hõlmab Leopoldi järgi mõiste „kogukond“? Maa, mis sisaldab maapinda, vett, taimi, loomi ja kõiki. 45. Nimeta teadlased ja filosoofid, kelle töödes leiab Callicott maa eetika filosoofilise aluse? Leopold, Hume, Smith ja Darwin 46. Kirjelda lühidalt, mismoodi arvas Darwin eetika tekkinud olevat. Oma järglaste eest hoolitsemine ilmneb ka loomariigis. Kui koostöö ka suurema rühmaga osutub kasulikuks, kinnistub vastav sentiment evolutsiooni käigus. 47. Millise sisuga on teist järku printsiibid (second-order principle – SOP), mille Callicott sõnastab, reguleerimaks esimest järku holistlikke ja individualistlikke printsiipe nende konflitki korral?
Sextus Empirius (u 180-210 pKr). Tema tegevuskohaks oli osalt Rooma, osalt Ateena. Tema filosoofia-alasest loomingust väärib tähelepanu esmajoones kaks asja: põhjuslikult seletava mõtlemise kriitika ja kriitiline arutlus loogilise süllogismi vastu. Mõlemates kasutab ta abstraktse analüüsi teed ja püüab eitada nii põhjuslikkust kui ka naeruvääristada loogilise süllogismi kasutamist tõestamiseks. Hilisemate sajandite kuulsaimaks skeptikuks oli sotlane David Hume (1711-1776. a). Tema tegi mõningaid reservatsioone, näidates, et igapäevaelus tuleb pidevalt teha valikuid, mis omakorda sunnib meid asjade üle otsuseid langetama, meeldigu see meile või mitte. Kuivõrd lõplik tõde on meile kättesaamatu, peame oma hinnangud andma parima äratundmise järgi ja vastavalt oludele mis oleks võimatu, kui suhtuksime kõigisse alternatiividesse võrdse skeptitsismiga. Niisiis saab meie skeptitsism olla Hume'i järgi vaid osaline.
motivatsioonilised komponendid Prosotsiaalse kitumisprotsessi emotsionaalsed ja motivatsioonuilesed komponendid: 1. Empaatia 2. Süütunne 3. Vastutus Prosotsiaalne käitumine on tegevus, mis on tahtlikult suunatud sellele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta, tegutsejat ei motiveeri professionaalsed kohustused ja abivajaja persoon. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Empaatia Sümpaatia Termini võtsid kasutusele David Hume ja Adam Smith 18.saj Kõrgenenud teadlikkus teise inimese kannatustest, et neid leevendada Fookus teisele Vaatleja passiivselt liigub teise inimese pooole Objektiks on teise inimese heaolu Seotus teise inimesega Empaatia Termini võttis kasutusele Eduard Titeherer 20.saj lõpp Katse eneseteadvuse kaudu teise inimese mina positsioonist ja kogemusest aru saada. Fookus endal
(mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist. Võib rääkida nende kahe asja koosesinemisest. Metafüüsika. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks
eutanaasia jms filosoofiad. Fakti- ja väärtuslausete vahekorra fundamentaalne probleem on tänapäeva filosoofias jätkuvalt diskussioonide ala. Süvenemata siinses sissejuhatuses sellesse vaidlusvalda (nt otsima vastust küsimusele: kas ilu on vaataja silmades või vaadeldava ,,sees"?) nendime, et pea kaks ja pool sajandit on filosoofid pigem nõustunud soti mõtleja David Hume´i seisukohaga, mida tuntakse Hume seaduse nime all. Hume kinnitas, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväiteid ja et hinnanguväiteid ei saa kinnitada hinnatava nähtuse faktilise olukorra uurimisega. Seega: väiteid ühe või teise nähtuse väärtuslikkuse kohta ei saa põhjendada tõeste või vääradena. Ainuüksi mõistuse abiga, teoreetilise tunnetusega, ei ole võimalik öelda, millised meie väärtused ja eesmärgiseaded on õiged ja millised mitte. Mistahes eesmärkide, s.h ka poliitiliste, seadmine on seotud inimeste, huvirühmade,
Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta kahtes ka parlamentaarse demoktaatia täiuslikkuses, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades: ,,Inglise rahvas vaid kujutleb end vaba olevat". Kartes samas, er ka rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi Rousseau lõpuni pessimistiks. Rousseau sai Inglismaal hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri Pariisi lähistel 1778. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks aruteludeks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et
), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. · Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. · Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. [1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga
), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. • Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. • Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. [1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. “maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
- Kaks tunnust, mis ei peta: - Hädavajalikkus (paratamatus) ja - Range üleüldisus. Üldkehtiv ja paratamatu - Kogemus näitab meile, et miski on nii või teisiti loodud, kuid me ei jõua siin kunagi kaugemale suhtelisest üldisusest. üldisusest. - Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, üldkehtiv, siis ei saa see meelelisest kogemusest pärineda. - Hume: see on meie harjumuse produkt. - Kant: see ei saa tulla kogemusest. Analüütilised ja sünteetilised otsused - Analüütiline lahtivõetav, liigendav. "Kera on ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas. - Sünteetiline siduv, kokkupanev. "See kera on kuldne." Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu. - Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest.
Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj keskpaiga Inglismaal, kust levis mõneks ajaks üle mandrieuroopa. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee.
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga. Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta. Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof. Arvas, et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele. Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
mida on alust uskuda Ei ole õige Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla II TEEMA 1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? U Õige! Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 VALE! Taoline väide on küllaldaselt faktilist kinnitust leidnud 2. Millise väitega nõustuks David Hume? V Õige! Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001-l juhul. VALE! Kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), siis võib seda väidet pidada paratamatult ja universaalselt tõeseks. 3. Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? W VALE
Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ning erinevad seetõttu faktiväidetest. Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas; väärtusväide – väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea; „peaks”-väited. Hume: faktiväideest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. J tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult J peaks petma. Metaeetilised teooriad peaks arvestama moraalifenomenoloogiaga: Moraaliväited ilmnevad
· Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus · Idee ,, minast" kui teadvuse kesk m e st (17. sajand Descartes, Locke, Hume ) · W. James (1890) sotsiaalsed v õrdlused · C o oley (1902) oluline tagasiside teistelt, ,, p e e gel mina" 23.01.2012 MINA käsitus, kontseptsioon MINA olen ... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... · .........................................................
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest ...
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
G.Eliot on otsinud ja leidnud ispiratsiooni oodatava tagajärje. Spinoza loomingust. · Põhjuse tagajärje seos · D.Hume arvab siiski, et põhjus tagajärg seos ei ole · DAVID HUME oma olemuselt paratamatu ja selletõttu ei ole ta ka 1711 - 1776 puht ratsionaalselt, kogemusest lähtuvalt · Taotlused tunnetatav. · D.Hume näeb oma põhilist ülesannet selles, et · "Ühesõnaga, iga tagajärg on oma põhjusest erinev "viia teadusesse inimesest sisse empiirilised sündmus..
enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee.
(Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne.
18. sajandil, kui inimkond astus uude ajastusse, milles hakkas usu ja religiooni asemel suurt rolli omama tehnoloogia, teadus, mõistus. Kuna inimeste mõttetegevus suundus jumalast kaugemale, siis tekkisid sellega koos ka uued filosoofia mõtted ja paljude inimeste mõttemaailm muutus. Neid mõtteid ja maailmapilti kujundasid valgustusaja filosoofid, kellest kuulsamad olid: François-Marie Arouet (Voltaire), Thomas Paine, Jean- Jacques Rousseau, David Hume... Filosoofide teostes avaldub soov ise mõtelda ja pani kahtluse alla paljud seni dogmadeks peetud, kasvõi igapäevased nähtused. Rõhutati isemõtlemist ja kriitilist mõtlemist, sest just see võib võimendada ja kiirendada tehnilist arengut. Seetõttu sai maailmavaate ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus. Individualismi tekkimise tõttu hakkas esile tõusma ka kodanlus. Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku
Lisaks olulisemaks kui Baconi ajal. Nimelt eeldab isegi lähteandmete eksimustele, mis on omased inimsoole tervikuna, on igaühel veel otsimine ja leidmine mõistuse aktiivsust. Kõigepealt peab olema oma koobas, mis nõrgendab ja moonutab valgust. See tuleneb kas mingi idee või oletus selle kohta, milliseid andmeid ja kust üldse igaühe erilistest sünnipärastest omadustest või kasvatusest ja tuleb otsima hakata. Soti filosoof Hume seadis aga kahtluse alla, kas induktiivsete meetodite alusel üldse saab mingeid kindlaid järeldusi 6 teha. , a. , 2- a. 2. a, 1972, lk 1826.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume. Eksisteerivad ainult teisesed kvaliteedid – aistingud, pertseptsioonid, kuna füüsilist maailma pole olemas. Väline maailm ei koosne mateeriast vaid on jumala pertseptsioon – soovis religiooni ja moraali kaitsta. David Hume (1711-1776) Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne. Kõik teadused on seotud inimese loomusega ja peegeldavad seda. Ainult kogemus ja vaatlus annavad teadusele usaldusväärse tagapõhja. Tahtis luua moraalifilosoofia revolutsiooni – laias laastus sotsiaalteadustes – see peaks olema eksperimentaalne teadus, mis tähendas tema kontekstis kognitiivset eksperimenti, kus teadlane jälgib kuidas kogemused on omavahel seotud ning seotud käitumisega. Prantsuse sensualism
Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
