· Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul
· Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Pärast "Ühiskondlikust lepingust? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka "kodulinnas" Genfis. · Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. · Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu · Suri Pariisi lähistel 1778. Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja kindla juhtimise võttes inimesi niisugustena, nagu nad on, ja seadusi niisugustena, nagu nad saavad olla. Õiguse ja kasulikkuse kooskõla nimel püüab Rousseau oma töös pidevalt ühinduda õigusega lubatud ja huvi poolt ette kirjutatut.
tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt av...
aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. TUNNETUS
Polüamiidid Polüamiidid polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Nailonkiud - keemiliselt küllaltki püsiv leelis - tugevasti lahjendatud hapete suhtes - ei lahustu õlides ega bensiinis - lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites (atsetoonis) - väike kuumuskindlus (mõned sulavad temp. 160 C) - 70 C hakkab oksüdeeruma - vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes Wallace Hume Carothers - ülikooli õppejõud ja Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja - lõi nailoni - valiti Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks Silikoonid Silikoonid räniorgaanilised polümeerid, esineb side süsinik räni. - on viskoossed vedelikud, kautsukitaolised elastomeerid või kaasjad polümeerid. - suur keemiline püsivus - erakordsed mehhaanilised omadused - asendamatud sõja- ja kosmosetehnikas
mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele
Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist. George Berkeley leidis küll, et materiaalset maailma ei ole olemas, ent väitis, et on olemas jumal, kes tekitab inimese hinges ideesid. Kuid jällegi ei saa inimene ju kogemuse põhjal otsustada, mis või kes põhjustab selle kogemuse. David Hume oli järjekindel empirist, kuid selle tulemuseks oli skeptitsism. Ta leidis, et inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi. Empirismi jaoks on probleemi tekitanud matemaatiline teadmine. Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus
See õigus oli võõrandamatu. See, millega silmitsi seisame, on tavaline kuid kurioosne fenomen, et laenates kahest väga erinevast õigussüsteemist, on Rooma õigus ja feodaalõigus sama institutsiooni poolt. Feodaalõigus sai maa põllumajanduse õiguse aluseks aga õiguste ulatus on võetud Rooma õigusest. Loomulikult on regalia ulatus suurem ja mõni regalia nagu kalastamine oli võõrandamatu. Tsiteeriti ka vanu autoreid nagu Regiam Majestatem, Stair, Erskine ja Baron Hume, kes oli eriti sügavalt vaaginud asjaolusid, mis teevad jõe laevatatavaks. Üks aspekt oli, et laevatatvaks saab nimetada jõge, mida mööda saab laevatada mõlemas suunas. Aegadel mil jõge kasutati puidu parvetamiseks, kasutati jõge ainult ühes suunas ehk siis palke parvetati mere suunas. Baron Hume oli toonud välja erinevad jõed ehk siis ,,tavalised jõed" ja jõed nagu Spye. Kuid see asjaolu ei oma mõju ja see arutlus ei mõjuta avaliku õiguse rakendumist sisuliselt.
rahuldatud. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. tervete ja intelligentsete inimeste abielu, Woodsworth - dünaamiline psü, S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv, kui tekib vajadus. Thorndike - õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid. Galkins - isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. Hume, Titchener – “mina” pole võimalik vaadelda Calkins: inimene on teadlik minast, seega on “mina” olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Vaimuhaigused Pinel . Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta,
fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing). Ilu sõltub objekti osade suurusest,
Kurjust iseenesest ei eksisteeri, on olemas ainult headuse puudumine. See on sarnane külm vs soe, valgus vs pimedus 4. Kurjus ja headus on omavahel komplemetaarsed ning moodustavad terviku. Üks ei saa eksisteerida teiseta. Nt nagu ka kaastunne saab olla ainult siis, kui on kannatus, vaprus-oht, jne 5. Me ei ela parimatest võimalikest maailatest. Iga maailma kohta, mille Jumal loob, on olemas parem variant 6. Vaba tahe. David Hume (1711 1776) oma töös ,,Loomulikku religiooni puudutavad dialoogid" viitas Epicuruse probleemile, luues rea küsimusi, mis illustreerib Kurjuse probleemi: ,,On Jumal tahtlik kurjust tõrjuma, kuid mitte võimeline? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga mitte tahtlik? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, kui ka tahtlik? Kust tuleb siis kurjus? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks."
kuid seda utilitaristid küll väita ei tahtnud. 14. Mida väidab ausameelsuse printsiip ja millised on selle printsiibi puudused? Igaüks saab riigilt hüvesid, seega oleks teiste suhtes aus, kui igaüks meist alluks riigi seadustele. Samas neid hüvesid keegi ei palunud, need lihtsalt anti ja seega kas meil on ikka kohustus vastuteenele? Kõikide inimeste ausameelsust on raske saavutada/kontrollida. Kõik peavad tunnistama riigi hüvesid, kuid see on vähetõenäoline. 15. Iseloomustage Hume kriitikat algse lepingu vaate suhtes. 3. Kes peaks valitsema? 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. 2. Milliseid probleeme kerkib seoses demokraatiaga? Demokraatia kui enamuse valitsemine ja kui üksikisikuga arvestamine. Oletame, et 51% inimestest tahab üht, kuid mis saab ülejäänud 49% soovidest? Enamus valitseb, kuid teiste üksikisikute kahjuks. 3. Mis on otsene demokraatia? Mis probleemid sellega seostuvad?
üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega. George Berkeley Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju. Materiaalne maailm eksisteerib tänu sellele, et me tajume seda. Maailm on niivõrd olemas, kuivõrd me tajuma tema olemasolu. David Hume Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik. Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta
Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Sellest Hume järeldas, et metafüüsika (filosoofia) on võimatu.
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli
Sentimentalism kriteeriumiks õige valiku tegemise juures on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalismi/kohustuse eetika motiiv on tegu või selle tegemata jätmine. Utilitarismi/tagajärje eetika motiiv on tegu või selle tegemajätmise tagajärg. Eksistentsialistlik/voluntarismi eetika. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Eetilise või ebaeetilise teo kriteeriumiks on inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume kõlblustunne ,,on olemas seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning seos esimesega tõukab eemale teise." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tunded, mis on head kogu ühiskonnale või inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet: -Sisetundel põhinev otsus tunded võivad olla kollektiivsed või ideologiseeritud. Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu.
olematute kallaste vahel? Miski, mis ei voola välja ühestki lättest ega suubu ühessegi ookeani? Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus ta omandab need õnneliku juhuse tõttu. Sellest hoolimata, kui Hume küsib endalt filosoofina: Mis on Juhus? annab ta tegelikult vastuse, mille ekslikkust võime hõlpsasti tõestada. Ta ütleb, et kuna
· The town of Ceres claims to have held the first Highland Games · taking place since 1314 to commemorate the safe return from the Battle of Bannockburn Scottish Evenings · most popular in Jamie´s Scottish Evening at the King James Hotel in Edinburgh · it is presented by Bill Torrance Edinburgh Edinburgh Castle The Royal Mile SOME FAMOUS SCOTS THROUGH HISTORY Saint Margaret Sir William Wallace Robert Bruce Mary Queen of Scots John Knox James VI ( of Scotland) and I (of England) David Hume Prince Charles Edward Stewart Flora MacDonald Thomas Telford Robert Burns Robert Louis Balfour Stevenson Sir Arthur Conan Doyle Charles Rennie Mackintosh Kenneth Grahame Alexander Fleming John Brown Billy Connolly Sir Alex Ferguson Dolly the Sheep
märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. David Hume'i skeptitsism David Hume oli Soti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ka peetakse teda kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest briti empiirikust. Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks, kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis
põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria. Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
Ziegel avastas, et alumiiniumi ühendid, nt trietüülalumiinium, polümeerivad eteeni. Giulio Natta - (26. veebruar 1903 2. mai 1979) oli mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Kui Montecatini firma ostis 1953. a Ziegleri katalüsaatori litsentsi, hakkas Natta sellega tegelema ja avastas stereoregulaarse polümeritatsiooni - isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. Wallace Hume Carothers - (27. aprill 1896-29. aprill 1937) Alustas ülikooli õppejõuna, alates 1928. a oli Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja. Loonud nailoni, kinnitas Carothers ja viis ellu H.Staudingeri ideed. Charles Goodyear - ( 29. detsember 1800-1. juuli 1860) oli Ameerika iseõppinud keemik ja insener, kes leiutas vulkaniseerimis protsessi. Ta pillas kogemata väävliga ülepaisutatud kautsukitükikese kuumale pliidile - avastades kautsukitükikese vulkaniseerimise ning sellest
...............................................................16 Descartes (vt Lisa 20)...............................................................................................................17 Spinoza (vt Lisa 21)..................................................................................................................17 Locke (vt Lisa 22).....................................................................................................................18 Hume (vt Lisa 23).....................................................................................................................18 Berkeley (vt Lisa 24).................................................................................................................19 Valgustusaeg..................................................................................................................................20 Vastuhakk autoriteetidele.............................................
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2. filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast
Ta usub nagu Locke ja Berkeley, et kogemus on kõigi teadmiste allikas. Humei tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Hume skeptilise empirismi kõige kuulsam ja mõjusam osa käsitleb põhjuse ja tagajärje suhet(kasuaalsus). Kui me võtame loomulikuna, et joome vett ja see meid ei mürgita või, et kui igal hommikul tõuseb päike, siis on loomulik, et ka homme tõuseb päike. Hume ütleb selle peale „ei“. Ta küsib, et kas on mingit alust uskuda, et reaalsus on ajaliselt alluv seaduspärasusele ja muutumatu? Ta vastab, et selleks puudub meil igasugune alus. Kant 1724- 1804 Kas metafüüsika on üldse võimalik? Ta tekitas pöörde kogu filosoofias. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant
rohkematele, kui lihtsalt mingile väiksele grupile. Koolkonnad: Kust tulevad eetilised reeglid? 1. religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: Inimene peab käituma vastavalt a) jumala/saatuse tahtele. Kui moraali allikas on jumal, siis on ta ka nende normide karantii, mis kehtivad. b) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik, kommunism jne) 2. Sentimentalism (sõnast sentiment, mitte sentimentaalsus) *Kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistuse hääl. *David Hume: moral sentiment kõlbustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist". Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle.
substantsi olemasolusse. Meie teadvuses tekivad meelelised kujundid, mis arvatakse esindavat välist maailma. Kuid me ei saa neid kunagi võrrelda, sest nad on loogiliselt teineteisest sõltumatud. Ei ole mingit tagatist sellele, et reaalsus on olemas. On igati võimalik et välisilm eksisteerib, aga meil ei ole võimalik teada, kas see on nii või ei. Kogemus on üks ja see sama, sõltumata sellest, mis on nende aistingute taga. Hume´i mõttearendus on rangelt tunnetusteoreetiline. Hume tahab kindlaks määrata tunnetuse piirid. Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga meelelist tunnetust mittearvestav tuletus on põhjendamatu. Kui teadmine põhineb
reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased (nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori
filosoofid, kunstnikud ja peenema seltskonna esindajad, keskusteks, kus arutati kõikvõimalikke ideid ning loodi neid juurdegi. Mitmel pool mujal said kirjanduslikud, filosoofilised, ja teaduslikud seltsid, näiteks Lunar Society Birminghamis, foorumiks, kus arutati kõige värskemaid mõtteid. Sotimaal kujunesid Edinburgh ja Glasgow kohalike ülikoolide toel Soti valgustuskeskusteks ning omandasid ülemaailmse tunnustuse. Mõtlejad nagu David Hume, majandusteadlane Adam Smith, luuletaja Robert Burns ja leiutaja James Watt moodustasid toona soti intellektuaalse eliidi ja panustasid väga palju maailma ning valgustuse arengusse. Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest
Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele. 3
• tugineb analoogiale (kui kaks asja on mõnes suhtes sarnased, siis on nad sarnased ka mõnes muus olulises suhtes) • kell – kellassepp • silm, mollusk, universum tervikuna - Looja • tagajärjelt põhjusele - vaatame nt silma, kirpu, tähistaevast (tagajärgesid) ja ütleme midagi nende põhjuse kohta. Teoloogilise argumendi kriitika 1. Kes kavandas kavandaja? 2. Nõrk analoogia 3. Kurjuse probleem 4. Ühistöö argument Klassikaline kriitik: David Hume (1711-76) 4 1. Kes kavandas universumi kavandaja (jumala)? • Kui kavandaja (“disainer”) lihtsalt “on”, siis miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla? (Miks peaks arvama, et maailm on loodud?) 2. Nõrk analoogia • Argument toetub liiga nõrgale analoogiale looduslike ja tehisobjektide vahel. Ei ole üldsegi selge, et nt inimsilm on olulistes suhetes sarnane kellaga. Taskukell ja äratuskell on piisavalt sarnased, et järeldada, et mõlemad on
Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühisko...
milles ta asub. EI NIMETA seda läbitungimatuseks, sest see pigem tuleneb tahkusest kui on tahkus ise ja see on negatiivne määratlus. Berkeley: Tahkus ei erine soojusest, lõhnast jms, kui saame temast teada ainult oma meelte vahendusel. Kui maailmas puudub tahkus, siis Berkeley järgi pole seal mitte midagi. Subjektiivne idealism – usub, et ka primaarsed kvaliteedid asuvad vaimus. Locke’i järgi saab maailma kujutada sellisena nagu ta on, Berkeley ja Hume eitavad seda. Berkeley: ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteedist. Kui eraldame kõik kvaliteedid, mille kaudu tunneme õuna, siis omadusteta õun ei erine õuna puudumisest. Hume: sama arvamus. Tahkusest: tahkus on mõistetamatu üksinda, peab mõtlema kehadest, mis on tahked. Moodne filosoofia ei anna õiget tahkuse ega mateeria ideed. *Reaalsuse absoluutne kontseptsioon - maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on
Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi iseõppimise teel ei jõua- tõed. On kahte tüüpi tõdesid- ühed pärinevad ühest ja teised teisest allikast. Üleminek ühelt teisele on võimalik teatud kohtades ja küsimustes. Ilmutuslikud tõed on oma olemuselt samuti ratsionaalsed aga inimene oma piiratud mõistusega nendeni ei jõua. 2. ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James)- on asju, mida me ei saa teada nt armastus, sõprus. Teeatud situatsioonides on mõistlik teha panus asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla. 3. Irratsionaalne (Augustinus... Kierkegaard)- lahendused ei pruugi meile mõistlikud paista. Ma usun selle pärast, et ei mõista. Uskuda tuleks pea ees! =) Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Inimene on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori
märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks
kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teis...
meeleheitest rõõmu tunda. Miks siis Jumal ei kaitse inimesi nende kurjade jõudude eest? Sellepärast, et inimesed ei palu Teda puhta ja siira südamega, ei usu Teda ega taha Jumalast midagi teada.Ka uskumatud vanemad on oma laste kannatustes süüdi, sest nad ei palu neile kaitset ja armu, ei juhata neid (suuremaid lapsi) teele, mida Jumal käsib meil käia. Autor Epicurus (341 BCE 270 BCE, Kreeka filosoof) oli Kurjuse probleemi autor. David Hume koostas tema järgi rea küsimusi, mis iseloomustab Kurjuse probleemi: ,,On Jumal tahtlik kurjust tõrjuma, kuid mitte võimeline? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga mitte tahtlik? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, kui ka tahtlik? Kust tuleb siis kurjus? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks." Kurjuse probleem on seega igivana ja inimkonda ja eriti usulisi inimesi alati piinanud ja mõtisklema pannud. Selle kohta leidub
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele. W oli Russelli õpilane Cambridge'is
Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. • Kaasaegsetes teooriates ka tükke (Platon, Aquino Thomas, Hume, Nietzsche) Antiikne vooruseetika: Aristoteles: • Inimelu eesmärk on õitseng EUDAIMONIA. Mitte niivõrd õnn. Kui inimese terviklik heaolu. 6 • Õitsengut edendavad teatud kindlad elamise viisid nagu teatud hoolitsemine kirsipuu eest toob kaasa selle kasvamise, õied ja viljad • Õitsemiseks on vaja omada voorusi • Mõõdukus, „kuldse keskmise“ järgi elamine
a ? Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 2 Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? a Õige! Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? 1 ? Kas mõned sipelgad on parasiidid või ei ole seda ükski sipelgas 2 Õige! Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi Millise väitega nõustuks David Hume? 1 Õige! Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001-l juhul. Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et 1) meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda.
· loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
