4. taandumine/ taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti 5. regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või fülogeneetilisele arengutasemele s.o nutt, lalisemine, defekatsioon, liikumatus. MOTIVATSIOONISEISUNUND Üks ja seesama olukord aktualiseerib erinevad vajadused. Kuritegeliku ründe olukorras võib mõni inimene oma reaktsioonides juhinduda ainult enese alalhoiu vajadusest, teisel domineerib kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõik inimese teadlikud käitumisvormid ja viisid on määratud tema dispositsioonidest (kalduvustest
· Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktiks. Inimese surm pole midagi, riigi surm tähendab aga kõigi hävingut. Kujunes riigikeskne mõtlemine, kõige tugevamalt väljendas seda Machiavelli. Niccolo Machiavelli (1469-1527) · Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja, läks tülli Medicitega, pagenduses kirjutas poliitilise pragmatismi käsiraamatuid. · 1513 "Il principe" (Valitseja) kuidas vürstiriigid peaksid oma elu korraldama · 1531 "Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost" kuidas vabariik peaks toimima Machiavelli ideed · Ühendas need alged (aristotellism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino
võimu ühiskonnaelus nõrgenemise tagajärjel. Pr. Renaissance taassünd. Linnade ja linnakultuuri areng. Omaseks on: · religioossete dogmade hülgamine · huvi antiikkultuuri, sh teaduse ja kunsti vastu · rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke · suured usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon) · vastukaaluks kiriklik-religioossele maailmavaatele tekkis humanistlik arusaam maailmast ehk see tugines mitte enam usule kõigevägemasse jumalasse, vaid usule inimese mõistusse ja tema loovatesse võimetesse Usudogmasid asendasid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad: · õiguse jumaliku päritolu ideed asendab mõte, et õigus on inimese loodud · koos sellega taandub kiriku kui jumaliku õiguse vahendaja roll · kirikust vabanenud koha täidab riik Niccolo Machiavelli (1469 1527)
9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda. 12. Humanistlik psühholoogia. Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose.
9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda. 12. Humanistlik psühholoogia. Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose.
Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: · Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; · Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; · Humanistlik jurisprudents 16. saj; · Usus modernus pandectarum 17. saj; · Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; · Ajaloolina koolkond 19. saj. · 7. Loomuõigus- on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb
Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine
+ kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi nurgakivi: aidata inimest sel määral, et ta saaks end ise edasi aidata. (nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata) Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Hingamis- ja veresoonkonnaareng; Hammaste areng; Aju füüsiline areng; Võrdlemine teistega; Sõltuvus elustiilist suureneb. Bheiroristlik õpikäsitlus- õppimine toimub reaktsioonina välismaailma stiimulile. Õppimise teooriad: Biheiviorism- Watson Sotsiaalne õppimine- Bandura õpilane- passiivne õpetaja- aktiivne Humanistlik õpikäsitlus- õppimine kui uute kogemuste, tõlgenduste, analüüside ahel. Bioloogilised teooriad: Küpsemise koolkond- Gesell Õpilane- aktiivne (teadlikkus enesearengust) Õpetaja- aktiivne Kognitiivne õpikäsitlus- õppimine kui kõigi psüühiliste protsesside koostoime, sh info töötlemine. Kognitiivsed teooriad: Piaget intellektuaalse arengu staadiumid Bruneräi käsitlused Õpilane- aktiivne
kirik. Õigeusukirikud, ida-kirikud Ida-kirik. Koosneb paljudest patriarhaatidest. Oluline on teistsugune sümbol (2 erinevat- vene oma ja kreeka oma). Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik paavst (Franciscus). Renesanss 14.sajandil mõjutas kõige rohkem just Lääne-Euroopa kultuuri, rõhutas vajadust pöörduda lihtsa keele ja Uue Testamendi kujundite abil tagadi ristikoguduse lätete juurde. Renessansi ajal tekkis ka humanistlik liikumine, mis pidas oluliseks uurida Piiblit pigem 14 algkeeltes ja selliste ebausaldusväärsete ladinakeelsete tõlgete kaudu. Lõi soodsa pinnas uuteks piiblitõlgeteks. Reformatsiooniajastu 16.sajandil, Martin Luther ja Huldrych Zwingli, märkasid kasvavat ebakla aposellike ja keskaegsete kristlike arusaamade vahel ning nõudsid reforme. Keskajal olevat
- Psühhofüüsika – füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Seega on tegemist objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine Kahekümnenda sajandi psühholoogia on hästi arenenud. Arengus on eri aegadel domineerinud eri vaatenurgad. Neist on ajalooliselt ehk mõjukaimad olnud biheiviorism, geštaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja nende arendused. - Biheiviorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Psühholoogi kui teadus käitumisest, kus teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nö mustaks kastiks, mille sisu ei avane subjektiivsele teaduslikule uurimisele.
vajadusel, teistes maades vastupidi.Rooma idee uuestisünni näol kõrgkeskaja alguses võttis Euroopa kiriku kanoonilise õiguse kõrval omaks ühiseilmaliku õigusallika.Nendes riikides, kus suudeti omal jõul lahendada õiguslikke probleeme, nt. Põhja–Saksamaa hansalinnades, eitoimunud rooma õiguse retseptsiooni kuni hiliskeskajani.Prantsusmaa lõunaosas oli otsene roomaõiguslik mõju seadusandlusele ja praksisele kuni kõrgkeskaja alguseni.Varem kui mujal tekkis Prantsusmaal humanistlik ideedevool, mis oma nõudega pöörduda tagasi antiikajaalgtekstide juurde, sai reformatsiooni teerajajaks. Õiguse ajaloolist arengut püüti vaadelda toetudes roomaallikatele.Rooma õiguse retseptsioon Lääne-Eurropas- kiriku ja ülikoolide kaudu said Lääne-Euroopa riigid taas ühtsereligioosse, poliitilise, teadusliku, administratiivse ja juriidilise keele- ladina keele.Ro o m a õ i g u s e re t s e p t s i o o n L ä ä n e E u r o o p a s e r i t i S a k s a m a a l
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
esmalt tegelema Portugal, kaasates nt juute, sellele eelnesid ka tehnilised-geograafilised täiustused, arendati astronoomiat, konstrueeriti gloobus, erinevaid kaarte jne – teadus, tehnoloogia. Eelkõige areneski Euroopas tehnoloogiliselt esmakõike laevaehitus ja navigatsioon, mis sai maailmakaubanduse arengu eelduseks. Üsna arenenud olid Euroopas ka pangandus ja laenusüsteem, finants-ja maksusüsteemid olid efektiivsemad, riigi-ja erakapitalid olid paremini seotud. Humanistlik teadus, ülikoolide rajamine ja trükikunsti leiutamine. 8. Maailmaterviku avastamine. Maailmaterviku stiihiline avastamine toimus juba üsna varakult ja oli tavaliselt materiaalse kasu suhtes motiveeritud: roomlased tundsid Siiditeed Hiinasse, merevaiguteed Baltikumi ja vürtsiteed Indiasse, samas puudusid nt kontaktid maiade kõrgtsivilisatsiooniga L-Ameerikas. Ka rahvastikuränded: sisserändajad Eesti aladele Kesk-Euroopast, Poola aladelt, Siberist; islami levik
kommentaare. Juriste nimetati 11-13saj glossaatoriteks (tähtsamatest glossidest koostati 13 saj glossa ordinaria). Glossaatoreid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes ka kirikuõigus (legistid vs kanonistid), kust tuleneb ka ,,pacta sunt servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused. Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised arengud) ja loodusõiguse õpetus (Grotius). See oli moodsa rahvusvahelise õiguse algustähiseks. Loodusõiguse õpetus avas tee eraõiguse kodifikatsioonidele.
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Tänapäeva psühholoogia viis teoreetilist suunda: · Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule. · Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile · Humanistlik psühholoogia (Rogers ja Maslow)- rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi · Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine · Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Uurimismeetodid:
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai üks esimesi uusaegseid humaniste. Ta avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". Sai ladinakeelse poeemiga ,,Aafrika" juba 1341 nii kuulsaks, et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina k. Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante teost ,,Uus elu" mõlemad pihivad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos on Dante omast mahukam. Võrreldes Dante Beatrice'i kujutamisega kirjeldab Petrarca Laurat reaalsema ja maisemana kirjeldab ta välimust ja maist ilu eri sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. Peamotiivid Petrarca
Raffaeli olukord muutus 1513. a Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Et toime tulla kõigi talle antud tohutute ülesannetega, oli Raffael sunnitud kasutama õpilaste abi. Tööga ülekoormatus põhjustas Raffaeli originaaltööde hulga vähenemise. Borgo tulekahju, 1514, Raffaeli eskiis, meisrid Giulio Romano juhatusel. Täiusliku lihasgrupid. Kunst muutub enam intellektuaalset pingutust nõudvaks nii kunstniku kui tellija poolt. Antiikmaailma humanistlik vaade. Sellel pildil kristlik maailm ja antiikne traditsioon. Tulekahi Paavsti sekkumine. Galatea triumf, 1513 fresko Villa Farnesinas, Rooma. Tüüpiline naiseilu kujutamine kõrgrenessanssi perioodil. Kompositsioonis diagonaalide ristumine. Cupidod. Paavst Leo X portree kahe kardinaliga 1518 Kristuse taevasseminek 1519-20. Pinacoteca Vaticana, Rooma. (Raffaeli viimane töö). Kristus V- testamendi prohvetite vahel, all jüngrid. Kompa esiplaanil huvitavad figuurid
psüühikahäiretega inimeste abistamise 6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate
Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria
Toimus ilmalikustumine. Ühendus Jumala ja inimese vahel jääb püsima. Inimene peab järgima kristluse tõde ja arusaamu. Selle aja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Kirjanduses ja kunstis ilmus Jumala kõrvale ka maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Renessanss jagunes: Eelrenessanss 13-14 saj. Tekkis ideaal vabast haritud inimseset ja humanistlik mõtlemine. Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Oluliseks muutus isikuvabadus. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused ja leiutati trükikunst. Vara-renessanss 15 saj. Kerkis esile uus klass kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes soovisid elada luksuses nagu ülikudki. Hakati koguma antiiki. Antiigimatkimine sai elunormiks. Matkimise pärast nimetataksegi 15-16 saj kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". Keskuseka sai Firenze
kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.
Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja – romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. “Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised,” ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. “Don Quijote” on humanistlik teos. 18. Commedia dell’arte Kuigi draama jäi Itaalia renessansi ajal teiste žanrite varju, tekkis ometigi algupärane rahvuslik teater – commedia dell'arte, mis avaldas kogu Euroopa draamale suurt mõju. Näitetrupp koosnes nüüd elukutselistest näitlejatest. Isegi juba žanri nimetus ise rõhutab professionaalsust. Kogu commedia dell'arte'i tekst improviseeriti näidendi käigus. Ühtegi valmisteksti ei kasutatud. Sellepärast oligi vaja professionaalseid ja
religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Kolumbuse avastused
ratsionaalne. Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna toimimise alus teistsugune. Ühiskonnad, mis rajatud kulutamisele ja need, mis varanduse kogumisele. Eesti territooriumil oli selgelt jälgitav esimene. Ohverdusrituaal on tüüpiline näide kulutamisest. Inimohver oli see, mida humanistlik mõtteviis ei suutnud omaks võtta. Sõdade pidamine – kui hõimust sai palju inimesi surma, siis oli edukas sõda. Sai varandust ka, aga oldi uhke ohverdusakti üle. Antropoloogid boliivias, kas on rikkaid mehi. Jah, on mees, kes on ja koguaeg peavad pidu. Aga kes see on, kellel on ilus auto, elab mäel. Aga ta pole rikas, sest ei anna ära. Kuidas kulutad ja raiskad teeb rikkaks. Teenitakse ühiskondlikku eliiti. See eliit korraldab raiskamisaktsiooni
Gracian.jesuiit, pärit Aragooniast. Filosoof-kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile. ,,El criticon``ilmus 3 osas, 1651-1657.võib nimetada kulturoloogiliseks romaaniks. Allegoriseeritud on nii aeg kui ruum. Iga osa vastab ühele osale. Rännak ajas ja ruumis. Inglise kirjanduse paralleelteos on ,,Gulliveri reisid`` mitmetähenduslikkus on barokile iseloomulik. Kirjandusfilosoof. 1640.aastatel ,,Agudeza y Arte del ingenio`` loova vaimu kunst ja vaimuteravus. Humanistlik, antiigist mõjutatud. Jutustus ilustatud fantastiliste kujunditega. 1637. Descartes`i ,,Arutlus meetodist`` teaduslik lähenemine filosoofiale. Don Quijote oli hull ja tark samaaegselt. Kultuur on Graciani kontekstis positiivne alge. Viimane episood surematuse saar. Luis Velez de Guevara proosakogumik ,,El diablo cojuelo`` barokikriitiline teos. Gil Vicente autod Juan del Encima ekloogid Lope de Vega vahemängud, entremes Cervantes näidendid, vahemängud.
· Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2
Dramatismi loobki põnevus. RC satub mingitesse juhtumustesse koguaeg. Koguaeg kasutab loodust enda kasuks jne. Inimene kasutab loodust maksimaalselt ära. Inimene pole purustav ja hävitav looduse suhtes ja oskab ka hooliv olla. Mitmelgi korral on näidatud, kuidas mõistatuslikud asjaolud leiavad mõistliku lahenduse, vastuse. See oli ratsionaalne. Ta kohtab Reedet (teine inimene nö, teine nahavärv), kes oli hämmastav ja kuidas ta oskab Reedes näha selliseid inimlikke jooni. Seal on humanistlik mõte ka sees, sest püüab tõrjuda sellist orjalikku ümmardamist Reedes jne. See dramatism hoiab lugeja tähelepanu. Koguaeg toimub Defoe kaasaaja arvamuste võrdlemine jne. Pidevalt vastandatakse mõistusepäramist ja ratsionaalsust. Palju on siin senise inimliku kogemuse ümbermõtestamist distantseerimise kaudu, et kriitiliselt vaadata seda maailma. See on kindlasti valgustusromaan ja kui arvestada kõiki sõlmpunkte, siis kindlasti on sel romaanil
temast endast ilmnev vastuolu. Valgus ja pimedus tulevad nähtavale ainult teineteise najal. Jumala armastus võib ilmneda vaid tema viha taustal. See pole ortodoksne/teoloogiline õpetus. Boehmet kopeerivad mitmed hilisemad filosoofid, N: Hegel. PRANTSUSMAAL: Prantsusmaal leiavad tähelepanu epikuurlus ja skeptitsism. Erilist kõlapinda leiab skeptitsism, see jääb seal üheks tunnuseks. MICHEL DE MONTAINE (1533-1592): pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Korralik humanistlik haridus. Bordeaux linna nõunik ja jurist. Teos kolmeosaline "Essais" (ilmub 1580-1588). Teemade - inimlik tunnetus, tunnetuse-usu vahekord, elufilosoofilised ehk moraaliküsimused. Tunnetuse seisukohalt skeptik - inimlik tunnetus ei küündi tõeni (meeled tajuvad puudulikult). 10 Sügav katoliiklane. Ilmutus on absoluutne, seda peaks võtma kriitikata. Ilmutusel kipub olema inimlik lisandus. Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis
....... 28 3.1 Kriminaalse käitumise õppimise teooriad läbi keskkonna ............................................. 28 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna ....................................................................... 28 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna........................................................................ 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
külmutamine.) Uusaegne (valgustusaegne) murrang algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastuga Palju on lihtsalt vana eitamist (mitte niiväga arusaamist vaimuhaigustest). Tekkib mõistuse kontseptsioon. Mõistuse haigust ei peeta enam ei hinge, ega mitte ka keha haiguseks see on keeruline olukord, mis saab kestma paarsada aastat. Vaimuhaiged on eeskätt haiged inimesed. Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. (mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? T...
Varem tunti huvi hauataguse elu vastu, nüüd hoolitseti maise elu eest. Ideaaliks ei peetud enam maisest elust eraldunud inimest, kes pühendas kogu elu jumala teenimisele, vaid võimekat, edukat ja enesekindlat teoinimest. Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese oma vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast nimetatakse humanismiks. Hiliskeskaegses Itaalias kujunenud ellusuhtumine ongi eelkõige humanistlik. Üha rohkem pandi rõhku haridusele ja inimese võimete arendamisele. Hakati huvituma tegelikust maailmast ja nüüd püüti eeskuju võtta antiikaja filosoofidest ja õpetlastest. Keskaegne arhitektuur ja kujutav kunst Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad
Kui rakendada paremini vv paarisuhtes ja aastas kogeb vv 1/20-st oma suhtes.Enam kui pooled on paarisuhtes vv-ga kokku indiviidide potensiaali, ületab see summarselt kollektiivi potensiaali, kus igal in on oma positsioon ja roll. puutunud mitu korda, peagu viiendik (18%) rohkem kui viiel korral. oma suhtes vv ja vaid pooled neist Läänemaailmas humanistlik hoiak- inimväärtuste tingimusteta aktsepteerimine. Peam ül leid puutuvad kokku ainult vaimse vv-gaga paarisuhtes. Paarisuhtevv on ühtmoodi levinud nii linnas kui ka vähemusrühmi, mis vajavad kaitset tugeva enamuse ees. maal. Nii koos kui eraldielavad. Lastega ja ilma, pigem on lastega leibkondades partnerite seas enam Eu Nõukogu naistevastase vv ja perevv ennetamise ja tõkestamise konventsioon 2011 neid, kes on kokku puutunud paarisuhtevv-ga
kehalisest patoloogiast o 4 kehavedeliku doktriin ideaalne temperament kui 4 tasakaal o Melanhoolia kui musta sapi liigne eritus o Raviks kas aadri laskmine, oksendamine või kõhulahtisus, kaaniravi. - Pime aeg 13.-16. saj demonoloogia taassünd, nõiajaht o 15.17 saj spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete isoleerimine, kuid seal olid ka suguhaiged, vangid jne - Humanistlik paradigma 18. saj o Julgeti öelda et vaimselt haiged inimesed on ka normaalsed inimesed o Raviks: moraalne teraapia kaastundlik ja lugupidav kohtlemine, värske õhk, liikumine, tööteraapia - Kaasaegse mõtlemise algus 19. saj lõpp o Rõhutas psühhogeensete tegurite tähtsust, uurisid ja ravisid hüsteerilisi seisundeid o Hüpnoos - Meditsiiniline mudel
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A.H. Tammsaare meisterlikkus tipneb aga tema karakterites. Juba Juuditis ja Kõrboja
mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus. 3) Valgustusajastu loomuõigus 16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J.Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi
Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza).
Sotsiaalsuse loomulik algne vorm on perekond (otstarve järglaste saamine), vahepealne on asundus (otstarve majandustegevus) ja kõrgem riik, polis. Riigi otstarve omakorda on täiuslik voorus, kõigi kodanike voorusliku elu, jumalikule seisundile viiva intellektuaalse avanemise eudaimonia (hästi toimetulemine elus tervikuna) - kindlustamine. Inimese vooruste realiseerimisele orienteeritud antiikaja poliitiline kultuur oli selgelt humanistlik. Mõistus, üldinimlikud ideaalid ja väärtused on elukorralduses palju kõrgemal kui õiguslik omavoli, sotsiaalse kaose tekitamine jms. Neljandaks, stabiilsus. Elus peab valitsema kord (nagu taevavõlvil, kosmoses). Miks lõhkuda täiuslikku süsteemi, loomulikku tasakaalu? Platoni poliitiline õpetus Nagu öeldud, püütakse poliitika filosoofilise käsitluse raames mitte niivõrd detailides vastata
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
kaunista kulgu" Konfutsionism on andnud aluse riiklike, perekondlike, ühiskondlike suhete mõtestamisele kõikides Aasia riikides. Alati olnud domineeriv just siis, kui vaja selgitada, miks perekond on oluline, miks peame vastutama ühiskondliku elu eest. Konfutsius jumaldas õppimist. Kulg tema järgi on enese täiustamine, õppimine, treenimine mitte crazy tripp. Inimene peab arvestama kogukonda, olema humanistlik. Taoismis rohkem eraklus, metsaminekuideaal (sobis kokku budismiga), siis konfuutsius tegeleb just sellega, kuidas seada üles selline riik, mis toimub et oleks hea valitseja, head kodanikud, kuidas tao saab ühiskondliku taeva all toimida. Tema jaoks oli oluline ka ritualiseeritud muusika, mida tol ajal Hiinas esitati, kombelisus. Karistused peavad olema õiglased, et rahvas teaks, kuidas käituda. Taevatahe selleni jõudis 50aastaselt. Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist Petrarka (1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet Johvani Pocacho - Dekameron Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused
isiklik ja autobiograafiline. Kaanel on maja, mis asub Tartus Koidu 22 maja, kus Kõiv ise on elanud. Kõik viitab sellele, et „Keemiline pulm“ on autobiograafia, kuid siis väga segane autobiograafia. „Keemiline pulm“ ja „Päev“ on üks äärmus. Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
