Tinbergen; zoosemiootika pioneer; · · beheivioristlik programm (J.Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; · · Gestaltismi fenomenoloogia ("asi nagu ta meile paistab") ja "välja mõiste" (Koffka ja Lewini välja teooria); · · ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson'i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste; · · eksitentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.) Psühholoogia Eestis 1919-1940 Aleksander Kaelas (1880-1920) - Moskva Ülikooli privaatdotsent. 1919. a. valiti Tartu Ülikooli professoriks. Suri 1920. a. Irkutskis. "Emotsioonide arengu küsimusest" (1916) ja "Emotsioonide olemuse ja väljendumise küsimusest" (1918). Konstantin Ramul (1874-1975) - eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium (1922).
1. Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär, riigiametnik, finantsjuht, juhataja) Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ...
Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse. Humanistlik Carl Rogers Rõhutatakse inimese tahet ja võimet langetada psühholoogia Abraham Maslow otsuseid oma elu kohta. Inimene on oma olevuselt positiivne, loov ja taotleb arengut. Kognitiivne ehk Jean Piaget Uuritakse info vaimset töötlemist, teadmiste tunnetuspsühholoog Endel Tulvik omandamist, info säilitamist mälus ja selle
) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt)
4. Renessanss. Renessanssiajastu oli 14-16.sajandil kui kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg ja kogu uus kunstmuusika oli peamiselt ilmalikes zanrites. 14ndal sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ka rüütlikultuuri lõppu. Oluliseks said Põhja-Itaalia jõukad linnad ja selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest ja see levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessansiajastu filosoofia ja kirjandus toetusid antiikkultuurile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Inimese ettekujutus maailmast muutus tänu teadusele ja katsetele. Renessansskultuuri on sageli kujutatud positiivse ja elujaatava ajastuna. Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad. · Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad Freud; Jung; · Iseloomuga seotud teooriad isiksus peamised avaldusvormid - väärtushinnangud, võimed, temperamendiomadused (Cattelli ja Kline; Eysenck jt) · Humanistlik käsitlus - keskendub peamiselt inimese arengule, kuid uurib ka mina - pilti ja mina käsitlust/kontseptsiooni (kuidas inimene ennast tajub võrdluses teistega) Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust; · vajadus teiste inimeste mingisuguse positiivse suhtumise järele · vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid ehk vajadus eneseteostuseks. Need kaks asja mõjutavad vastastikku teineteist. 2 Isiksus_majanduskool
See oli tunduvalt praktilisem ja elutõesem. Vaadetelt oli ta pragmatist, hindas asju kasulikkuse seisukohalt. 5. Psühholoogia koolkonnad (biheiviorism, gestaltpsüholoogia, psühhoanalüüs, kognitiivne psühholoogia). Üksikud uurijad vähenevad, tekivad koolkonnad. Valitsevad suured koolkonnad, mis koondavad sarnaste ideedega psühholooge. Biheiviorism, koolkond USA's. Gestaltpshl, Saksamaal. Psühhoanalüüs mõjutas kunsti, kirjandust. Humanistlik psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia on 5 suuremat koolkonda. 1) Biheiviorism- koolkonna loojaks Watson. Selle põhiideeks oli pshl'st teha täppisteadus. Käitumise uurimine. Välja tuleks jätte inimese mõtted tunded. S(stiimul)-> R(reaktsioon). Nad uurisid stiimuleid ja reaktsioone. Mõtted ja tunded olid black box- must kast. Täiustasid õppimisprotsessi, tegid palju loomkatseid. Hiljem leiti, et musta kasti tuleks uurida, seal olevaid motiive-
* Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e.
Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala kadumisega kaotab tõe mõiste paratamatult oma tähenduse (tänapäeval siiski üritatakse tõde määratleda kokkuleppena jms.) Jääb alles üks maailm, mis on mõttetu. Nietzsche moto selle olukorra kohta oli: amor fati, armasta mõttetut saatust. Kuid kogu ratsionaalne-humanistlik kultuur muutub Nietzsche arvates Jumala surma tõttu võimatuks. On küsimus, kas demokraatlik konventsioonidel püsiv humanistlik maailm on Nietzsche ennustused ümber lükanud, või on Jumala surma järeldused ikka veel teel, saabumas. 14. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja
Identiteet, rollid ja presenteerimine Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus. Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud Mida selle tarkusega peale hakata? Erinevad katsed inimesekäsitlust sünteesida ja sõnumeid pakkuda. Tuntumad - humanistlik psühholoogia, positiivne psühholoogia. Meil on kõigil väljakujunenud hoiakutesüsteem viis, kuidas oleme maailma enda jaoks ära klassifitseerinud. Teadvustamata hoiame seda pilti maailmast. Me ei taha võtta seda, mis meie seda pilti väristab jne. Kui on karm hoiak hinges, et suitsetamine on halb, siis mulle ei meeldi nt suitsetajad. Meil kõigil on olemas soov võidelda määramatusega. Atributsioon seletamine, mis maailmas toimub.
Seda jäledam Aristokraatliku eliidi traditsioonilise eetika taastamine tundub nende pöörasus, kes kõiksugu kuritegudega on isamaa lõhki kiskunud… Virtus – mehelikkus. Avaldub sõjas, aga tähendab ka usaldusväärsust ja ausust (Kohustustest, lk. 28) Võistluslikkus avalikes ametites – ent suunatud res publica teenimisele Humanistlik antiigiretseptsioon Cicero Kohustustest (De officiis) Poliitiline humanism: Aristotelese ja Cicero retseptsioon 44 eKr Voorusliku avaliku teenistuse eetika Juhtmõtted: Itaalia linnriigid, eriti Firenze (nt. Machiavelli)
isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida?
vajadused on jäetud tagaplaanile, need on allutatud missioonile. Kultuuri eluiga on lühike. 4. Donysus e toetusele/ isikule orienteeritud (kujundiks tähtede kobar) OK võib määratleda kui vastastikust usaldust indiviidi ja org vahel. Kultuur eksisteerib liikmete jaoks. Üleüldise harmoonia huvides püütakse iga hinna eest konflikte vältida. Inimene ei ole org. jaoks vaid org. on inimese jaoks, ei meeldi töörügajad, väga humanistlik. (ilusalong) 13. Organisatsioonikultuuri kujunemine ja selle mõjutajad. OK on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. OK on baas-eelduste muster, mis on avastatud ja õpitud aja jooksul grupi poolt, kes lahendab probleeme, et kohaneda ja toime tulla välise keskkonnaga ja sisemise koostegevusega. OK kujuneb välja juba org. loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Saab väärtusi rahvuskultuurist.
Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas. Ateistil puudub usk jumalasse. Ateist ei praktiseeri usku jumala konseptsiooni. Ateist on keegi, kes on vabamõtleja, vaba jumalast ja sellega seotud ideedest. Ateismi moraal Kuigi ateiste peetakse tihti ebareligiooseks, on ka mõnedes suuremates religioonides puuduv isiklik, loov jumalus. Ligematel aastatel on teatud religioosed grupid akumuleerinud suurel hulgal avalikke ateiste, nagu näiteks humanistlik Judasim ja Kristlikud ateistid. Kuna ateism ei keela uskumast midagi peale jumala, siis ateistid võivad uskuda piiramatul hulgal erinevaid spirituaalseid uskumusi. Sellel põhjusel võivad ateistid omada suurel hulgal erinevaid eetilsi tõekspidamisi, kõikudes universaalsest moraalist humanismis, mis tähendab, et moraali normid kehtivad kõikidele inimestele pidevalt, kuni moraalse nihilismini, mis ütleb, et igasugune moraal on mõttetu. Uurimused
Goffmann, 1967 toimetuleuoskused ja interpersonaalsed oskused Parsons, 1964 inimene ei saa end lihtsalt kokku võtta Kliiniline psühholoogia teemad psühhopatoloogiate süstemaatika psühhopatoloogiate teooriad kuidas neid ravida Psüühikahäirete seletuste ajalugu 1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung;
Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’. Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. (4) intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Humanistlik vaateviis - parem teadmine kirjandusest teeb meid ka paremaks inimeseks, ning kirjandust saab käsitleda nii, et see süvendaks, rikastaks ja avardaks meie elu. Ingliskeelses maailmas on küsimust üsna sageli arutatud pealkirja all "Kriitika funktsioon". Inglise sõna criticism tähistab igasugust kirjanduse üle arutlemist, niihästi ajakirjanduslikku kui akadeemilist, Eestis pigem raamatuarvustamist. Matthew Arnold Kriitika on omakasupüüdmatu püüdlus tundma õppida ja
vaim on osa Messiasest.4 Sellegipoolest on põlvnemisel põhinevad interpretatsioonid nõrgad kahel olulisel põhjusel. Esmalt on raske seletada, miks oleks Jeesus pidanud endale pidevalt viitama kui inimesest põlvnevale, arvestades, et kõik tema ümber olid ka inimesed ja teiseks ei arvestanud varased põlvnemisel põhinevad tõlgendused kreekakeelse teksti lähtetekste ehk aramea- ja heebreakeelseid allikaid.5 „Inimese Poeg“ kui inimene – humanistlik seletus Edasiarendus põlvnemisteooriast oli, et Jeesus kasutas väljendit, et viidata inimlikkusele kui niisugusele. See on kaudselt seotud juba mainitud vastandusega Inimese Poja ja Jumala Poja vahel, aga sisaldab tegelikult suurt hulka väikeste variatsioonidega seletusi. Uue interpretatsiooni eelduseks oli suur huvi semiidi pärandi vastu peale reformatsiooni. 1 Burkett, D. 2007 The Son of Man Debate: A History and Evaluation 2 Burkett, 2007 lk 8 3 ibid 4 Burkett, 2007 lk 10
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just
kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast linn-muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. · Renessanssiajastu kunst. Humanistlik maailmavaade. Ehituskunst (pallazzod, kirikud), uuendused ruumi kujutamisel Humanistlik maailmavaade Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas
Kõigekülgse arengu valdkondade hulka kuulusid hügieeninõuded, õiged lauakombed, suhtlemine, kõnemaneerid ja sõnavara eriseisuste esindajatega suhtlemisel. Oluliseks peetakse teiste austamist. Hinnatud on väärikus ja tagasihoidlikkus. Omavahelisi suhteid tuleb rajada võrdsetel alustel, arvestades ainsana vanuselist erinevust. Missioon oli kõlbeline kasvatus, kus humanitaarteaduste osa oli esmajärguline. Väärikust peavad kõige soovitumaks kõigest, mida on võimalik õppida. Humanistlik pedagoogika, eitades feodaalseisuslikke printsiipe hariduses ja kasvatuses, püüdis uutmoodi organiseerida nii ühiskonda kui ka moodust lülitada temasse inimest. Pedagoogika ei tundnud mingeid sotsiaalseid piiranguid. Et saada humanistlikku kasvatust oli vaja võimeid ,,vabade kunstide" omandamiseks, vahendeid nendega tegelemiseks ja nende tähtsuse mõistmist. Osal humanistidel on selgelt väljendatud kodanlik- patriootilise kasvatuse nõudeid
7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad:
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
ning viise, mil neid väljendatakse. Nõustamissuhe on kahe osapoole vaheline suhtlus, mida rakendatakse kindlaks eesmärgiks. Kontekst (nõustamisushe), milles eesmärki ellu viiakse. Olulised on ka hoiakud, mida mõlemad pooled kaasa toovad. Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Tehnikad ehk nõustamisoskused. Erinevad koolkonnad nõustamissuhtest: Humanistlik teraapa (nn kliendikeskne) teatud liiki suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt). Käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutatavate tehnikate järele. Ükski koolkond ei arva, et nõustamissuhe ei oleks oluline. Seda on käsitletud lihtsalt erineval moel.
tuleriidal, selline käitumine kestis 18.sajandini. 18sajandi lõpul pääses võidule teaduslik lähenemine ning psüühikahäiretega hakkas tegelema psühhiaatria kui arstiteadus valdkond. Nüüdisaegsed käsitlused Psühhofüsioloogiline käsitlus- ebanormaalsust põhjustab närvisüsteemis, eelkõige ajus kujunenud füsioloogiline ebanormaalsus Psühhodünaamiline käsitlus- ebanormaalne käitumine kui psüühikasisese konflikti tulemus Humanistlik käsitlus- inimese vahekord iseendaga Kognitiivne käsitlus- ebanormaalne käitumine on moonutatud mõtlemise tulemus Käitumuslik käsitlus- ebanormaalne käitumine klassikalise või operantse tingimise seisukohast Psüühikahäirete diagnoosimine Psüühikahäiretest selgema ülevaate saamiseks liigitatakse nad kategooriatesse. Diagnostikakategooriate lühiülevaade 1. Orgaanilised psüühikahäired Neid põhjustavad enamasti kas peaajuhaigus
-) Vahepeal on kriitiline periood, kus leitakse, et isiksus kui mõiste on mõttetu ning teoreetiline ning seda kordumatut osa inimeses ei ole olemaski, sest leiti, et kõik sõltub situatsioonist ehk inimesed käituvad vastavalt olukorrale. * Kahekümnendal sajandil tehti algust ning siiani tehakse seda nii, et isiksust uuritakse lingvistiliselt ehk keele kaudu. * Koolkonnad jagunevad peamiselt: -) Psühhodünaamiline koolkond kõige mõjukam on Ameerikas, eesotsas Jungiga. -) Humanistlik koolkond eesotas Maslowga. -) Kognitiivne käitumuslik koolkond hästi mõjukas eriti psühhiaatrias tuntuimad nimed on Bandura ja Rotter. -) Isiksuse joonte teooriad sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk ,,suur viisik". Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond Sigmund Freud * Sai alguse 1895. aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu ,,Etüüdid hüsteeriast".
nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis- teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda. Mingid asjad aga on klassika. Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstrukti- vistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on positiivses mõttes eklek- tikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Ja ega karjääri- nõustamise eesmärgid ole ka radikaalselt muutunud. Kui sirvida näiteks 20. aastate kohalikke ajalehti, leiame sealt artikleid, mis oleks nagu eile kirjutatud. Ikka on mure noorte pärast, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel
Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus, uue inimese kontseptsioon) Itaaliast alguse saanud, 14- 17 saj, toimus ilmalikustamine, inimese osatähtsus suureneb; eelrenesanss- 13- 14 saj, ideaal vabast ja haritud inimesest, humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad kaupmehed, hakati koguma antiiki, kultuuri ja kunstielu keskuseks Firenze; kõrgrenesanss- 16 saj, tuntumad kunstnikud L. Da Vinci, Raffael, Michelangelo, inimene teadlikum oma vastutusest 19. Renesanstliku individualismi avaldamiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine) · Maadeavastamine- 1492 Kolumbus avastas Ameerika
töötavad · Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on
Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus •
materiaalne on patune ning takistab inimest õndsaks saamast. Uue nähtusena hakati nüüd esile tõstma kõike inimlikku (lad k humanus – inimlik). Inimest käsitleti Jumala loomingu tippsaavutusena. Kasvas usk inimvõimetesse, hinnati isikupära ning ei rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hakkama ning kellest on kasu teistelgi. Humanistlik ellusuhtumine levis Itaaliast uusaja alguseks mujalegi Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad humanistidest kirjamehed on Erasmus Rotterdamist (1466 – 1536), kes oma teoses „Narruse kiitus” kritiseeris ühiskonna pahesid (sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku
käsikirjadena teadliku valiku tulemusena säilinud teosed.. Euripideselt leitud ka tekstid papüürusel. 24. Tuua näiteid renessansiaja kirjanikest ja kunstnikest, kes kujundasid uudset suhtumist antiikaaega. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.). · Taaselustati antiikaja kirjandusanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist). Teater ja draama 16. saj. (tragöödia ja komöödia). · Avastused, teaduste areng, käsikirjad, kunstiteosed Laokoon (Kreeka mütoloogias oli Laokoon Apollo preester, kes oma jumala välja vihastas ja selle eest koos oma kaksikute poegadega madude poolt ära kägistati). · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Tõlked, antiigiainelised teosed, nt
Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame
Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades. Linnriikides tulid sageli võimule türannid (Medicid), kes lõhkusid vabariikliku korra. Sisevõitluse tagajärjel mood suuremad riigid. Itaalias sai alguse renessansskultuur. Renessanss oli eelkõige alguse saanud metseenide kunstisponsorlusest. Metseenlusega kaasnes humanistlik maailmavaade. Hakati väärtustama inimest kui indiviidi ning ka loodust. Epohhi eeskuju leiti antiikajast. Antiikaja autoriteete kasut humanistliku vaatekoha kinnitamiseks. Kunstis prooviti kujutada tõetruult. Tekkis kriitilisem suhtumine autoriteetidesse. Samuti kriitilisem suhtumine antiikaja teadusse. Lorenzo Valla paljastas Constantinuse kinkeüriku kui võltsingu ning kritiseeris Aristotelest. Niccolo Macchiavelli tähtsaim teos “Vürst” oli pessimistlik inimloomuse suhtes
2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. FROMM, Erich - 20. sajandi saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog. Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed
torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega
· Huvi antiikkirjanduse ja filosoofia vastu, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste. Tema avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". · Sai ladinakeelse poeemiga ,,Africa" juba 1341 nii kuulsaks et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. · Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina keeles. · ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" vestleb püha Augustinusega. Vaidleb Augustinusele vastu, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt et platooniline ja puhas armastus on ülim aga leiab siiski et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni.
Seega on tegemist isiksuse ratsionaalse osaga. Psühhoanalüütilise teooria kohaselt võib mõnel juhul olla Miski ja ülimina vahelise tasakaalu säilitamine niivõrd pingeline, et selle tagajärjeks on psüühilised häired. Kaitsemehhanismid Näiteks võib olla selleks eitamine, milles inimene eitab enda jaoks keerulise situatsiooni olemasolu. Sellist käitumist võib kõige selgemini näha alkohoolikute ja narkomaanide käitumises. o Humanistlik: Humanistlik lähenemine käsitleb nö normaalset isiksust. Sellele isiksusele on omane õppida, kohaneda, ennast ületada ning et isiksus on arenemisvõimeline konstrukt. Keskseks komponendiks peetakse motivatsiooni , tõhutades selliseid motiive nagu armatus, austus ja eneseaktualisatsioon( iga inimene soovib maksimaalselt ära kasutada enda potensiaali, võimeid, oskusi).Enesekonspektsioon. ( A. Maslow; Rogers) Positiivne psühholoogia
4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Fookuses on hingeelu, inimestevahelised suhted, vaimuelu. Lood inimestest püüdes taotleda tõepära. Teatri kui kunsti eesmärk on tegeleda inimestega. Inimene on kordumatu isiksus, kuid temas on ka nö igavene inimene see, mis on inimloomuses. Inimese ülistamine, kuna ta on põnev ja vastuoluline. Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks
kasvaas linase riide tööstuses. Olulist arengut tehnilises keemias märkisid veel väävelhappe tööstusliku tootmise alustamine (1746), mis lubas loobuda lõssist kangaste pleegitamisel, ja üleminek sooda valmistamiselt keedusoolast (1790). Uus sooda saamise viis suurendas märksa Prantsusmaa tehnoloogilist sõltumatust, sest nüüd ei pruukinud enam sisse osta merevetikatest toorainet Inglise mõjualustest maadest. Mõttelaadi uuenemine Itaalias algas humanistlik liikumine 14. saj. Petrarca ja Boccaccio esilekerkimisega. Enam kui peent loogikat hindasid nad antiikklassikute puhul tundeehtsust ja väljendas ilu. Pooldasid Platoni õpetust. 16. saj. levis humanistlik liikuine Prantsusmaale ja sealt Põhja-Euroopasse. Võrreldes antiikaja lõpu meeleheitega ja keskaja resignatsiooniga oli renessanss rahutu. Uuesti leidis ausameelset tunnustust füüsiline nauding. Ajastu suur prohvet arstist kirjanik François
teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese
Reformatsioon sai ususõdade mõõtme. Humanistid pakkusid kolm erinevat lahendust: 1. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus (tekitatakse visioon hoopis teistsugusest maailmast). Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) 17 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma)
pretsioosne kirjandus. 39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel. Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni.
Identiteet, rollid ja presenteerimine • Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus. • Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine • Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud • Mida selle tarkusega peale hakata? Erinevad katsed inimesekäsitlust sünteesida ja sõnumeid pakkuda. Tuntumad - humanistlik psühholoogia, positiivne psühholoogia. Humanistlik psühholoogia • Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile • Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel • Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi • Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Abraham Maslow (1908-1970) Maslow vajaduste püramiid
Saueri koolkonna mõju oli nii suur, et kultuurigeograafia silti kasutati ameerika ülikoolides tähistamaks kogu inimgeograafiat. Langus: 1950. aastatel geograafiasse joudnud kvantitatiivne poore norgendas kultuurigeograafia tahtsust kuna maapirkondade kirjeldamisel ei olnud võimalik statistilisi meetodeid rakendada. Geograafias sai valitsevaks uurimisvaldkonnaks sotsiaalsete ja majanduslike aspektide iildistatud loogika ruumis. Indiviid ei olnud oluline. Vastukaaluks tekkis 1970 a. Humanistlik geograafia, mis uuris inimeste teadlikkust, algatuslikkust, loovust. Ning keskendus maastiku ja ruumi kogemisele inimese poolt. Tuntumad esindajad on David Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises.
a. oli seal 6 vaimuhaiget meest. 1547. a. andis kuningas Henry VIII selle üle Londoni linnale ja sellest ajast peeti seal ainult vaimuhaigeid. “Bedlam” oli üheks Londoni tähtsamaks turistlikuks vaatamisväärsuseks, konkureerides Westminster Abbey ja Londoni Toweriga. Sinna müüdi pileteid veel 19. saj. nagu loomaaeda. Millekski ohtliku looma taoliseks vaimuhaiget siis peetigi. Ahelais. Toiduks supisse murendatud leib. Uue arusaama vaimuhaigetest - et needki on inimesed - tõi kaasa humanistlik reform vaimuelus 18. saj. Psühhiaatriasse tõi humanistlikud vaated Philippe Pinel (1745 -1826), kes Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Pariisi vaimuhaigete varjupaiga - La Bicetre’i etteotsa pandi. Vabastanud hoolealused ahelaist ja kohelnud neid kaastunde ja arusaamisega nagu inimindiviide, austades nende väärikust, nägid varjupaiga töötajad oma suureks imestuseks, et patsiendid ei olnud kellelegi ohtlikud, vaid käitusid leebelt. Seda on nimetatud moraalse ravi ajajärguks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
