2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on
Testamendi jutustused seinal paavstide portreedega portreede galeriis. Kaksteist apostlit ja nende liider, Rooma peapiiskop Peetrus, oleks loonud selle silla. Michelangelo kava aga kulges vastupidises suunas. Michelangelo lae teemaks ei ole Jumala suur plaan inimkonna lunastuseks. Teemaks on humaansuse teotus ning see, miks humaansus vajas ja usu mõistes siiani vajab Jeesust. Pealiskaudselt on see lagi humanistlik ehitis. Kujutised on pärit üliinimlikest mõõtmetest ning Aadama figuuri puhul on tegu säärase iluga, et, lähtudes biograafi Vasari ütlusest, näib, nagu oleks selle kujundanud Jumal ise, mitte Michelangelo. Kuid vaatamata üksikfiguuride ilule pole Michelangelo ülistanud inimese seisundit ja kindlasti pole ta esitlenud humanistlikku ideaali, milleks oli platooniline armastus. Õigupoolest näitavad Kristuse esivanemad, mille ta
5 raevukad ja sünged- sohu uputatud 6 ketserid 7 vägivallaring - türannid ja mõrvarid 1)naabrite vastu 2)iseenese vastu 3)omandi vastu 4)jumala vastu 5) loomade vastu 8 pettuse ring 1)kupeldajad ja võrgutajad 2)meelitajad 3)ennustajad 4)astroloogid 5)võlurid 9 reeturlikkus 1)vennatapjad 2) kodumaa reetjad 3)isanda reetjad 4) Juudas, Brutus, Cassius 4. Francesco Petrarca (1304-1374) uusaegse lüürika isa Petrarca oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Teda ei sidunud kirikudogmad ega keisrivõimu ideaal. Petrarca taunis Itaalia killustatust ja unistas sünnimaa ühendamisest tugevaks ühtseks riigiks muistse Rooma eeskujul. ELUST: Petrarca sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. 1312. Aastal kolis Petrarcade pere Lõuna-Prantsusmaale Avignoni, kus Francesco veetis kogu oma nooruse. 1327.aastal kohtas Petrarca esmakordselt oma muusat Laurat daami, kellesse ta armus
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR).
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi
ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15. renessanss 1516saj iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel; Masaccio ,,Paradiisist väljaajamine"; Donatello skulptuur ,,Taavet" ja maal ,,Herodese pidu". 16. manerism 16saj Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad.
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
Kuidas erines see keskaegsest maailmavaatest. maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid Machiavelli oli bülüfilosoofia alusepanija ja tegutses ka diplomaadina, itaalia kirjakeele arendaja Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis Galileo Galilei itaalia astronoom, leiutas teleskoobi 6. Mis põhjustas maadeavastused? Sooviti leida alternatiivne meretee Indiasse, kust tuua Euroopasse siidi, vürtse ja kalliskive 7
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
inegratsiooniprobleeme. Sotsiaalpedagoogika areng Mõistet kasutati esmakordselt saksamaal 1840. Tegevus vanem kui mõiste Juba antiikajal mõisteti kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule Kesk- ja uusaja piiril tärganud püüdlused leida lahendust hädasolijate aitamiseks Seotud renessansi ja valgustusaja ideedega ning neist alguse saanud eluviisi moderniseerimisega. Rõhutati inimese võimalusi nii indiviidi kui ühiskonnaliikmena võtta oma saatus enese kätesse. Humanistlik renessanss pööras tähelepanu aadlisoole Usupuhastus suunatud rahvakasvatusele, rõhutas kasvatuse sotsiaalset tähtsust Uusajal kasvatus indiviidi ja ühiskonna suhte seisukohast. Pedagoogiline vastus industrialiseerimise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalsele kaitsetus ja uut tüüpi sots. probleemidele. Tähelepanu laste ja noorte kasvatusele, kodu toetamine, täiendamine
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – a...
Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest.
1. Sotsiaaltöö eesmärgid - aidata inimesel keskkonnaga kohaneda, aidata tal leida selleks vajalikke ressursse. 2. Sotsiaaltöö põhimõtted 3. Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on:
fenomenoloogia marksism, neo-marksism 3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik instrumentalistlik Näide: Põhiküsimus marksismis Näide: Põhiküsimus eksistentsialismis "teadvuse ja olemise, mõtlemise ja mateeria, looduse vahekorra küsimus, mida käsitletakse kahest küljest: "On üksainus tõesti tõsine filosoofiline
Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust
periood. Prantsuse perioodil tõlkis ta ,,Roosiromaani" ja matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Kulminatsiooniks sai siis ,,Hertsoginna raamat". Itaalia periood tekkis aga vahetu kokkupuute mõjul itaalia kirjandusega, mil eeskujudeks olid Dante ja Boccaccio. Boccaccio teosest laenas Chaucer mahuka poeemi ,,Toylus ja Criseyde" teema. Chauceri peateose nimi on ,,Canterbury lood". On püütud jäljendada Boccaccio ,,Dekameroni". Marguerite de Navarre oli humanistlik naiskirjanik. Navarra kuninganna peateose nimi on ,,Heptameron". Suurteose kirjutamisel on eeskujuks olnud Boccaccio ,,Dekameron". 8. Luther, Eramus, More. - M. Luther kinnitas 1517. aastal Wittenbergi peakirikuuksele oma 95 vaidlusteesi, kus nõudis katoliku kiriku poolt nõutavate maksude tühistamist ning sellega algas ka reformatsioon. Reformatsioon tähendab usupuhastusliikumist (katoliku kiriku vastane). Lutheri suurim teene on Piibli tõlkimine saksa keelde, mis pani aluse
territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13. Renessanss Keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus). sõltumatu, spontaanne, armastav, loov. biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne (necrophilious) karakter IV. Armastus eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus) · pidev seisund vs. lühiajaline tunne · inimestele vs. inimesele · võrdsus vs. ebavõrdsus · individuaalsus vs. ühtesulamine Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga. Armastuse aspektid: hoolitsemine vastutus lugupidamine teadmine
inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. ''Hamlet'' W.Shakespear Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju
šariaat- Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Kaaba- tempel, mis asub Meka linnas, kus asub suur must kivi džihaad- islami usukohustus 13. humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Selle keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus senise Jumala asemel inimene. See oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust. Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, artiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Erasmus Rotterdam- tema rõhutas, et on olemas vaba tahe, kuid sellega kaasneb ka vastutus. Andis välja antiikkirjanike teoseid. Andis välja piibli kriitilise väljaande. Maciavelli- oli uusaegsele poliitfilosoofiale aluspanija. Ta kirjutas teose “Valitseja” 14. Reformatsioon- katoliku kiriku ja katoliikluse puhastus- ja uuendusliikumine, mis sai alguse 16. saj I veerandil Eeldused/: 1) ilmaliku võimu soov vabaneda paavstivõimu alt
agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus). sõltumatu, spontaanne, armastav, loov. biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne (necrophilious) karakter IV. Armastus eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus) · pidev seisund vs. lühiajaline tunne · inimestele vs. inimesele · võrdsus vs. ebavõrdsus · individuaalsus vs. ühtesulamine Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga. Armastuse aspektid: hoolitsemine vastutus lugupidamine teadmine
õpetaja on suunaja ja toetaja õpetaja vastutus integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond) protsessi hindamine õpetajal on vaja teada õppija tausta õppija vastutus õppija sõltub liidrist avatus arvestatakse õppija eelnevat kogemust HUMANISTLIK SUUND Plussid Probleemid dialoog, õppimine koos õppijatega protsessi hindamine vajalik õppija ja õpetaja küpsus individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda
hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). · Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi. · Puhtsubjektiivsed arusaamad ja tõlgendused ei tarvitse õppimist kahjustada vaid võivad sellele kasuks tulla. · Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. · Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi.
organisatsiooni; hariduse psühh; koolipsühh; nõustamise; psühholoogid avalikus teenistuses; militaarpsühholoogia. Täiskasvanu areng ja vananemine; rakendus- ja inseneripsüh; rehabilitatsioonipsühh; tarbijapsühh; teoreetiline, filosoofiline psühh; käitumise analüüsi; psühh.ajalugu; kogukonna (kooskonna) psühh; psühhofarmokoloogia; psühhoteraapia; psühh. hüpnoosi; State psychological association affairs; humanistlik psühh. 8. Psühholoogia areng. Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on
tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi. Puhtsubjektiivsed arusaamad ja tõlgendused ei tarvitse õppimist kahjustada vaid võivad sellele kasuks tulla. Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi.
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühend...
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus. I Psühhoanalüütilised Inimese arengut ja käitumist mõjutavad temas olevad konfliktid ja kuna need mõjutavad arengut ja kohanemist keskkonnaga, tuleb need välja selgitada. Konfliktide selgitamiseks võib uurida tema sõnavääratusi ja sõnade seostamist. Üks peamisi võtteidon vabade assotsiatsioonide meetod Inimsele lastakse kuuldavale tuua kõikomamõtted. Nt
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis
tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Ühiskonna küpsust näitab suhtumine puuetega inimestesse. 1995 aastal viis noorte õppurite hulgas küsitluse läbi Mati Talvik. Suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents: kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Sellest lähtuvalt koostati kolm suhtumist mõõtvat skaalat: 1) humanistlik suhtumine puuetega inimestesse. Humanistlik suhtumine seondub murega teiste heaolu pärast, demokraatlike ideaalide, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse väärtustega. Humanistliku suhtumisega inimesed on sotsiaalsete gruppide suhtes sallivad. Näiteks: humanistliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest, et iga inimene peab leidma võimaluse aidata neid, kes ise oma eluga toime ei tule. Inimene, kellel esineb puue, vajab rohkem mõistvat suhtumist kui raha.
Al-Idrisi araabia geograaf, tema arvates oli ka maa kerakujuline Gregorius VII mõjukaim paavst Püha Rooma Keisririigi ajal Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust) Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse
Üksainus sõbratar, vanim ja parim, istub ustavalt ta kõrval töö. Kuid kogu üksinduses igavene ja kõige ustavam sõber ning ta parim lohutaja töö jääb haigega viimse tunnini. Keha valust kõveras, voodis lamades, väriseva käega kirjutab Erasmus ööl ja päeval. Kuid siiski, Erasmus suri 1536. (või 1543.) aastal Londonis katku. Erasmuse mõte pole tänini ajalugu kujundanud ega Euroopa saatusele nähtavat mõju avaldanud: suur humanistlik unistus vastuolude klaarimisest õigluse vaimus, rahvaste igatsetud ühinemine ühiskultuuri märgi all utoopiaks jäänud, meie tegelikkuses täideminemata ja vahest üldse täitumatu. Erasmuse teeneks jääb, et ta rajas maailmas kirjanduslikult teed humanismiideele, sellele kõige lihtsamale ja ühtaegu igavesele mõttele, et inimkonna ülim ülesanne on muutuda aina humaansemaks, aina vaimsemaks, aina mõistvamaks. Pärast Erasmust jätkab arukuse ja
1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU...........................................................................3 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND...................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 ...
kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst
Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. "Hamlet" W.Shakespear Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
16 saj- sai patukustutuskirjademüük sai sisse uue hoo 1517 a 31.oktoober- esitas Martin Luther dokumendi, kus vaidlustas ta katoliku kiriku ilmaeksimatuse 1521.a- ütles Wormsi riigipäeval keisririigi vägevate ees kindla ja suure tähendusega lause. 1524-1526 a. toimus Saksa talupoegade sõda 1555.- sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu 1.Ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale ja kirikule, hakati müüma indulgentse ja tuli rahamajandus. 2. Humanistlik ellusuhtumine- Siis ei pühendatud ennast enam nii krikule ja jumalale, mis katoliku kirikule ei meeldinud trükikunsti leiutamine- hakati kirjutama raamatuid ja lugema ise piiblit, ei peetud enam nii vajalikuks kuulata kirikus kuidas piiblit loeti. Inimesel hakkas tekkima huvi lugemise vastu. maadeavastused- huvi läks mujale, taheti kulda ja rikkaks saada, kuid katoliku kirilue see mõte ei meeldinud. 3.- 4
luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Tema looming saavutas täisküpsuse. Ajaloolist teemat jätkas Puskin ka hilisemates jutustustes "Dubrovski" ja "Kapteni tütar"; samuti poeemis "Vaskratsanik", mis jutustab Peeter I ning tobuke Jevgeni konfliktist, kuid tegelikult kujutab Nikolai I-st, kes julmalt vene rahvast rõhub. Puskini tolleaegne lüürika jaguneb kaheks: poliitiline luule ja lembelüürika. 1830. aastatel liituvad need teemad filosoofiliseks luuleks, millel on humanistlik suunitlus. 7) Puskini viimased eluaastad ja surm Puskini viimased eluaastad olid rasked: dekabristidest sõbrad olid asumisel, suhted võimudega muutusid järjest talumatumaks, 1831 suri lähim sõber Anton Delvig. Valitsus sekkus nii Puskini loomingusse kui eraellu isegi ta naise kirjad avati ning tsaar isiklikult luges need läbi. Ometi ei võinud Puskin Peterburist lahkuda. 1836 kirjutas luuletuse "Ausamba rajasin..." (lk 155) see oli
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega karjäärinõustaja – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga...
linnapeaks või tegelikult lihtsalt soovivad nad võimu. . Aga kas see on ikka eetiline kasutada inimesi lihtsalt ära. Muidugi ei tee seda tänapäeval ainult Savisaar ja Kross vaid iga inimene. John Fowless on öelnud: ,, Ma tahtsin näidata mitmeid inimlikke pettekujutlusi millestki, mida pole tegelikult olemas, kujutlusi kõikteadvusest ja kõikvõimsusest. Selliste illusioonide purustamine on minu arvates tänapäevalgi sügavalt humanistlik eesmärk; ja ma soovin, et oleks olemas mingi superConchis, kes laseks araablased ja iisraellased, Ulsteri katoliiklased ja protestandid samasugusest heuristilisest veskist läbi, kus jahvatati Nicholast. Ma ei kaitse Conchise otsust hukkamispäeval, kuid ma kaitsen selle dilemma realiteeti. Jumal ja vabadus on kaks täiesti vastandlikku mõistet; ja inimesed usuvad oma
mln, Suurbritannia: 326 tuh. Lahesõjas 35 tuh õde 50ndatel meeskonnaõenduse (team-nursing)teke 70ndatel areng individuaalõenduse suunas XX saj II pool- taas kodukeskseks, pt perekonna kaasamine Õed-sõjakangelased WWI Edith Cavell (1865-1915) ,,I can't stop while there are lives to be saved." Filosoofilised ajajärgud I Asketism- 1800-1910 II Romantism (1915-1940) III Pragmatism (1940-1960/70) IV Humanism ja humanistlik eksistentsialism (1970/80) Õendusharidusest Organiseeritud õpe seoses esimeste haiglate tekkimisega Õde Fabiola 390 a Iseseisvad koolid XIII-XIV saj I ämmaemandate kool Pariisis XVI saj 1836 Kaiserwerth-i Diakonisside Instituut 1860 FN I õdede kool Londonis 1869 Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon ,,iga haigla juurde õdede kool" 1873- I FN õppeprogrammi järgiv õdede kool Ameerikas 19-20 saj vahetuseks Ameerikas 432 õdede kooli
- Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone - Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega 3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus,
arengut. 20) Mis olid bürokraatliku ja administratiivse juhtimisteooria ühised jooned? hierarhia, selge töö jaotus, formaalsed reeglid Missuguse dimensiooni tõi adminisratiivne koolkond juurde?väärtustas töötajaid, soodustas nende initsiatiivi, nõudis juhtidelt töötajate suhtes õiglast kohtlemist, rõhutas töötajate rahulolu ja meeskonnatöö olulisust 21) Mis oli Douglas McGregor´i X ja Y-teooria väljaarendamise mõte? Mille poolest oli tema käsitlus humanistlik? Võimalik vastus: mõtet ei tea, aga nägemus Y inimesest on humanistlik, ehk siis inimesed on pühendunud eesmärkidele ja kontrollivad ennast, kui neid õpetada ja motiveerida (Juhan) 22) Millega võrreldakse süsteemiteoorias organisatsiooni? Milles analoogiad seisnevad (nimetage 2- 3)? Sisult humanistliku teooria edasiarendus, kus isikut ja organisatsiooni vaadeldakse kui üksteisesse suhestuvaid süsteeme, nagu seda on inimese organism.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
