orjad vs vabad inimesed. Ori on oma peremehe meelevalles, tegutseb tema tahtel ja tema heaks. Inimeste iseloom muutub orjameelseks, neil puuduvad eesmärgid, nad kaotavad oma väärikuse, oma tõelise inimlikkuse. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusemõistet eri valitsuskordade analüüsil : Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus. Uus-Rooma vabariiklik vabadus : renessansiaja humanistid 14.-15. saj Machiavelli ,,Discorsi" 1531 inimeste jaoks on suurimaks hüveks vabadus ehk vaba elu, soovivad vabalt oma eesmärke taotleda. Uus-Rooma võimalik ainult, siis kui ei ole kellestki sõltuvuses, see võimalik ainult vabariigis. Quentin Skinner - ,,Vabaduse kolmas mõiste" Isiah Berlin Lecture 2001 Machiavelli vabaduse säilitamisest Vabariigi säilitamise eelduseks see, et inimesed on vooruslikud, seadused pole piisavad,
vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel `keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse elutunnetuse ja môtteviisi muutumine, inimese uuesti leidmine ja esiplaanile seadmine - HUMANISM (ld humanus `inimlik'). RENESSANSS sai alguse Pôhja- Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kôige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tôi kaasa suure murrangu inimeste môtteviisis. Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele.
teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele järgnes veel valgustusajastu, Prantsuse revolutsioon ja marksismi ideoloogia, mis kõik keskaega kuidagi vaimult pimedaks ajaks pidasid. Humanistid uskusid, et ülesse äratanud särava antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle
1598. aastal suri Philippe II, olid keelatud armuintriigide näidendid ehk ilmalikud teatrietendused. Põhjus: teater võõrutab inimesed tööst jne. Lopet ei saa pidada religioosseks näidendikirjutajaks. Lope teemaks oli ja jäi elu selle mitmekülgsuses, kirevuses, mitmepalgelisuses. Lopel sünnib sama renessansi dramaturgia, mis Itaalias jäi sündimata (Itaalia commedia erudita sündis aga ei olnud elujõuline). Selgus, et renessansi dramaturgia on hoopis teine kui ette kujutasid Itaalia humanistid. Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer" selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana. Tema majas töötab sekretärina noor kaunis noormees
Läheb edasi ing kõnelbe, kuid kahtlemine enese võimettes võib anda mõistmise Kristuse armust (ristiteoloogia tuum). 1519. a Leipzigi disputatsioon, kus arutletakse paavsti ja kontsiilide autoriteedi üle. Lutherlit väide, et nii paavst kui ka kontsiilid võivad eksida, mis saab temavastases protsessis oluliseks argumendiks. Tõestatud punkt, kus luterluse ja katoliikluse eklesioloogias tekib lõhe. Leipzigi disputatsioon toob aga uusi liitlasi. Võidab enda poole humanistid, kes Madalmaades jaŠveitsis innukad. Rõhuasetus pisut teine – tahtevabaduse küsimus. Oluline see, et humanistide ringidest tulevad mitmed luterlikud reformaatorid, eesotsas Philipp Melanchton. Lisaks hakkab Luther palju kirjutama. 1520. aastal ilmub olulisi jutlusi jm tekste: jutlus, mis kõenelb headest tegudest, mida peetakse reformatoorse eetika varaseks peamiseks dokumendiks, kus Luther näitab 10 käsu alusel uut usu ja heade tegude vahekorra määratlust
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas
Renessanss toimus Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
· Hindade revolutsioon kiirendas feodaalsuhete lagunemist. Reformatisoon Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses. Reformatsiooni põhjused: · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. · Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Luterluse põhiseisukohad: · Olulised on ristimine ja armulaud. · Luther eitab tsölibaati. · Kristlik kogudus on võrdsete ja vabade ristiinimeste ühendus. · Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. · Rahvakeelne ja lihtne jumalateenistus. · Hüljati pühakute kultus. Kalvinismi põhiseisukohad: · Ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte Jumal on ette näinud iga inimese
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
orelile ja orkestrile. Tavalisim pilliandsambel oli barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo - katkematu bassihääl ning sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei rähista pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuot mängis vähemalt 2 pilli, nt tsello, kontrabass, fagott jms Monoodia - stiil, mis väljendus ühehäälses meloodias Pilet nr 22. Religioon uusaja alguses Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15-16 sajandil. Lähtuti uuest ideoloogiast, mille nimeks kujunes humanism. Kõrgeimaks väärtuseks oli inimene. Humanism tekkis renessansi ajastul. Tähtsamateks liikumisteks kujunesid Inglismaal puritaanid ning Prantsusmaal hugenotid. Vaimumaailmas jätkus esialgu usline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis eesile 17 sajandi Inglismaal. Puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Inglise kuningas Henry
Skolastikud – õiguse kujunemises on otsustav tähtsus ka rahval. Õigus kehtib kui kõrgeim kord riikliku korra üle. Vürst on kõrgeim kohtunik 6. ÕIGUS KUI AJALOO FENOMEN Humanistid 16 saj – juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele, lisades sellele õiguse olemusest ajaloolise arusaamise. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril – on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 7. SEADUSELE PÕHINAV ÕIGUS VASTANDINA LOODUSÕIGUSELE Jean Bodin (1550-1596) – vabastab ja eraldab õiguse religioossetest alustest. Õpetuse keskpunkt – õpetus suveräniteedist – suveräänne võim kui seadusandlik võim. Vaba õiguslooming nihkub vaatluse keskpunkti
Laiemas tähenduses mõistame me renessansi all seda aega, mil feodalismi süles hakkasid kujunema kapitalistlikud suhted. See protsess sai tegelikult alguse juba paar sajandit varem seoses linnade tugevnemisega, kui hakkasid arenema manufaktuurtööstus, kaubandus ja pangandus. Nõnda kujunes aadli ja vaimulikkonna kõrval uueks tugevaks ühiskondlikuks jõuks kodanlus, kes oma huvide väljendamiseks vajas uut kultuuri. Selle uue kultuuri peamiseks kandjaks said humanistid, kelle peaeesmärgiks oli vaba isiksuse arenemise kaitsmine. Nad olid veendunud, et vabanemine keskaegse paine alt avardab inimese tegevussfääri ning et inimese võimalused on piiramatud. See usk innustas otsingutele ja saavutustele kõikides valdkondades, soodustades paljude teadusharude arengut. Töötati välja heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, sooritati hulgaliselt maadeavastus reise, leiutati trükikunst, kujunesid kirjanduskeeled jne.jne. Renessanss (15. 17.saj
Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon:
Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon:
Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine. Mõiste “keskaeg” võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud “pime” ega “kuldne”, vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon:
Erinevalt keskajast tõuseb tähelepanu keskmesse inimene kui indiviid, kellel on maailmaga mõistuspärane suhe. Renessansiaja inimesele on omane uuriv ja teadmisjanuline vaim, mis viib suurte leiutusteni ja maadeavastamisteni - 1492 avastab C. Columbus Ameerika, 1498 - Vasco da Gama jõuab Indiasse, 1512 - Copernicuse idee Päikesest kui maailma keskpunktist, 1517 - Martin Lutheri teesid katoliku kiriku poliitika vastu, mis viib reformatsioonini. Humanistid (renessansiajastu mõtlejad; ld k humanus - inimlik) eitasid keskaegset mõtteviisi ning toetusid antiikkultuurile. Humanistid olid esimesed, kes püüdsid kirjeldada, üldistada, süstematiseerida ja analüüsida ümbritsevat maailma tolleaegse "humanitaria" vahendeid kasutades. Sellest tuleneski suur huvi taimede, loomade, kalade, mineraalide ja kaugete maade vastu. Tuge otsiti antiigi teadlaste ja filosoofide uurimustest. Püüti saada jälile seadustele, mis loodust valitsevad
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
