tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule
Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus
saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused. Esimene tragöödiavõistlus toimus türann Peisistratose ajal 534 eKr. Ajalooliselt toimus tragöödia uuestisünd Euroopas renessansiajal (Itaalias, seejärel Prantsusmaal jne). Muusikaajaloos on oluline, et renessansiaja humanistid olid välja uurinud, et antiiksed tragöödiaetendused ei olnud mitte sõnalavastused, vaid muusikalised. Eksiarvamusest, et klassikaline tragöödiaetendus oli tervikuna muusikaline, sündis 16. sajandi lõpuaastatel uus muusikazanr ooper. Suur osa 17.-18. sajandi ooperist tugineb Vana-Kreeka mütoloogiale või Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajaloole. Sama ainest kasutab väga palju sama kujutav kunst (maal, skulptuur jne).
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a
aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio
Keskaeg Keskaeg on ajajärk, mis ajaloos järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Lääne- Euroopas langes keskaeg kokku feodalismiajaga. Sealse keskaja laguseks loetakse harilikult Lääne-Roomas riigi langust 476. aastal ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust või mõnd 15. ja 16. sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja ja kaasaja vahelist aega, termin juurdus ajalookirjanduses alates saksa ajaloolase C. Cellariuse teose ,,Historia nova" ilmumisest. Keskaja jaotus: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj
metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted. Sveitslased olid töökad ning ei talunud katoliku kiriku kombeid, et vaimulikud vöisid ilmalikke mönusid nautida, pealegi kui rahvas pidi maksma makse ning kohustusi kandma. Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist. Suureks probleemiks Sveitsis oli palgasödurlus. Enamus palgasöduseid teenis mujula, mitte Sveitsis, nt Prantsusmaal
Algas humanismiga - renessansi filosoo- on päevi 10, seega 100 novelli (10 on fiaga, mis tegeles inimese ja kõige muu täiuslik number) maise uurimisega Dekameron tähendab "10 päeva", varem Firenze oli olemas raamat "6 päeva", mis jutustas Humanistid - nim neid filosoofe, teadlasi, sellest, kuidas Jumal maa 6 päevaga lõi kunstnikke ja kirjanikke, kes asusid Boccaccio esitas justkui väljakutse võitlema inimese õnne eest; Raffael, Leo X, Lorenzo Tore, Macciavelli, Dante; da Igal tegelasel on oma nimi, kuid indivi- Vinci, Michalangelo duaalsed isiksused pole välja kujunenud
aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio
muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu 16.saj. Juba keskajal oli Euroopas tekkinud vastuseis katoliku kiriku suhtes, mis väljendus kerjusmungaordude ja ketserlike liikumiste tekkimises. Vastuseisu põhjusteks oli katoliku kiriku organisatsiooni kaugenemine algkristluse põhimõtetest (vaimulike ilmalik elu, rikastumine ja indulgentside müük, ilmaliku võimu taotlused). Reformatsiooni valmistasid ette ideoloogiliselt humanistid, kes katoliku kiriku rüpes kritiseerisid kirikut ja püüdsid seda reformida hariduse levitamise teel, mitte vägivallaga. Reformatsioon oli oma sisult kahene. Ühelt poolt oli eesmärgiks kiriku organisatsiooni muutmine ja katoliikliku õpetuse viimine uutele alustele. Eelkõige taotleti Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest, mis aga katoliikluses moodustavad ühtse terviku. Teisalt oli tegemist poliitilise võitlusega, mis oli suunatud kiriku
kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja
Islami ajastu itses 1600. aastani, mjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui kski teine usk, kasv pole tnaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest heusklike beduiinide keskel, kelle rndav eluviis tagas selle, et inimesed kisid ksteisega palju lbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju viksem humanism neile ei meeldinud, siis nad plgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat kuulutajat", sndis 570. a Mekas
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus.
fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega
inkade valitseja Atahualpa tapmine 3. Ameerika elanike orjastamine ja hävitamine §28 Humanism ja renessanss 1. RENESSANSS XIV XV saj Itaaliast alguse saanud uus kodanlik kultuur, mis võttis aluseks inimese (humanism) ja mis tähendab antiikkultuuri taassündi - HUMANISM XV XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis 2. Humanistid lõid ilmaliku maailmavaate ja vabastasid teaduse ja kultuuri kiriku seatud kitsastest raamidest - Tähtsamaid humaniste: a) Rotterdami Erasmus 1466 1536 antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse käsitles ladina keele stilistikat andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale
· Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: 24 · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez (1548-1617). Ka protestandid · Toetusid Augustinusele ja Aq. Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene
Petrarca ja Boccaccio said kokku. Pidas nii Petrarcat kui Alighierit oma iidoliteks. 1350ndatel kirjutas Boccaccio „Dekameroni“. Tegu on raamjutustusega (keegi jutustab, jutustuse sees algab teine jutustus). Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks
1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 10. Rahvusromantikud Turu romantikud oli esimene rahvuslik liikumine. 18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma. Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
kodanikusüsteemidesse tsiviilõiguse abil. Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Seoses kaupmeestega muutus aja kontseptsioon. See on seotud ka numeroloogiaga. Keskajal kasutati ideaalseid arve (1000; 3; 9). Kaupmeeste jaoks polnud see võimalik, kasutati konkreetseid arve ja aega. Sündis uus historiograafia. 13. saj Lyoni kirikukogu leppis kokku vahepealses ruumis taeva ja põrgu vahel purgatoorium. See tähendas muutust inimese kontseptsioonis. 14. saj humanistid lõid uue inimese kontseptsiooni, kirjutati inimese väärikusest, lähtudes piibli ümbertõlgendamisest. Ka pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia humanitatis. Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega. Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a
mida on 20.sajandil kasutatud. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) 1960ndatel hakkasid linnageograafias arenema vastukaaluks positivismile biheiviorism ja humanism. Mõlemal lähenemisviisil on sarnane eesmärk : arvestada inimeste väärusi, käitumist ja otsustamist laiemalt kui linnaökoloogias ja varajastes majandusteooriates. Muus osas aga erinevad nende lähenemisviisid suuresti. Kui biheiviorism oli põhimõttelisel veel seotud positivismiga, olid humanistid positivismi suhtes väga kriitilised. Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele. Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja
Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim
ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte Irvitab ka naiste üle, kes ei suuda väärikalt vananeda Epitaaf hauakiri 2. Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus Pilet 9 Renessansikirjandus; Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" 1. Renessansikirjandus Renessanss ehk taassünd, uuestisünd Humanism, humanistid õpetlased, kes hakkavad antiikset kultuuri tutvustama oma kaasaegsetele =Vastanduvad teoloogidele ehk vaimulikele =Võitlevad isiksuse vabastamise eest Nad on teadlased, kes kirjutavad ladina keeles, aga ka kirjanikud, kes kasutavad rahvuskeelt Shakespeare on renessansist 14. - 16. sajand =Olid suured avastusretke -1492 oli Kolumbus Ameerikas =J. Guttenberg leiutas trükikunsti -1440 1445
Püha sõdaa mahub õiglase sõja piiridesse, kuid on moraalilt erinev. Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava
eksimuseks Jumala loodud Leonardo da Vinci). maailmakorra vastu. Igati toetuti piiblile. See oli kõige Ei väärtustanud piiblit, vaid oli alus. oluline loodus ja selle uurimine. Antiikkultuuri taassünnil oluline tagasipöördumine algsete tekstide juurde. Oluliseks muutus tekstikriitika. Tekstikriitika abil tuvastas Lorenzo Valla suure võltsingu. Humanistid imetlesid cicero-ladina keelt, aga mis andis omakorda surmahoobi tol ajal veel kõneldavale ladina keelele. Dokumente hakati koostama kohalikus keeles. Tekkis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu, k ui türklased tungisid Konstantinaapolisse. Humanism levis: - läbi keele - ülikoolide kaudu Informatsiooni vahetus muutus lihtsamaks, kui 1440’datel tekkis trükikunst. Kõik trükised, mis olid kirjutatud enne 1500’dat aastat nim. Inkunaabliteks e. Hälltrükisteks.
Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen Humanistid 16 saj juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni, kusjuures toetutakse CIC-le. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen (vastandina loodusõigusele) Bodini suveräniteediõpetus. Jean Bodin vabastab ja eraldab õiguse religioossetest alustest. Õpetuse keskpunkt õpetus suveräniteedist suveräänne võim kui seadusandlik võim.
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai
moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes
Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad inimesed. Alamatel on kohustused riigi ees, mitte valitsejate või teiste alamate ees. Riik on suveräänsuse kandja. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles: polis on ideaalne poliitiline ühendus · Aquino Thomas: elu põhivorm on ,,perfektsed kogukonnad", mis kaitsevad ja karistavad, kuid on sõbralikes suhetes. · Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol: riik on tähtsaim, sest riik aitab inimesi säilitada. Inimesel on kohustus end vajadusel riigile ohverdada. · Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühishüve. Kogukonnad on omavahel pidevas konfliktis. Kogukondade põhieesmärk on end säilitada (ainus vahend: ekspansioon), sest võim oleneb riigi suurusest. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja 2 dimensiooni Mõiste kujunes Euroopa kodusõdade jooksul 16-17.saj
Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze, mida valitses pankurisuguvõsa Medicid. Nad ei peitnud oma varasid, vaid kasutasid seda elu nautimiseks ja ilu loomiseks. Metseenlus kunsti, kirjanduse ja üldse kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt. Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see, mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde. Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingu tippsaavutuseks. Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima.
Dualism (valitseja vs seisused, parlament jagab võimu seisuste esindajatega. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: ei ole hierarhiat! Üldiselt langed) Cicero (1. saj. eKr): “riik on kogum inimesi, kes on liitunud õigluse kogukonna/ühiskonnaterviku võimust tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks” Personaalne riik Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: Enese ohverdamine riigi nimel Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”.
Tema peateos ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vanariik", vormilt reisikirjeldus. Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse
Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas 1
Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Tõelised eesmärgid on kõrgemad. Maist elu võib teataval määral nautida, kuid tähtis on siiski igavese elu ehk õndsuse taotlemine. Seega on kirik tähtsam kui valitseja, sest see tegeleb inimeste kõrgete, vaimsete vooruste arendamisega. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Olulisemalt positiivsem filosoofia. Varauusaja käsitlus humanistid. Kolm uut suunda 1617. saj. Õnne hakati rohkem otsima siinpoolses maailmas ilmalikustamine. Suureks trendiks oli pööre sissepoole inimene hakkas õnne tõlgendama pigem oma enda subjektiivsetest tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne)
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
1913 National Vocation Guidance Association loomine (praegu: Career Development Association) - organisatsioonide loomised, toetas oluliselt selle valdkonna arengut. Mõjuteguriks ka demokraatia areng, ühiskonna areng. Nõustamise valdkonna suurimad mõjutajad Carl Rogers (1902-1987) lõi oma teooria, põhiliselt lähtuvalt omaenda kogemusest, seotud sellega, missugune ta ise oli. Sobis peamiselt temale. Tema järgi on nõustajad humanistid. 1930ndatel võttis kasutusele termini ,,nõustamine" nägi, et inimesel on potentsiaali ja seda tuleb toetada. Varem suhtuti, et inimene on probleemne, haige (biheiviorism ja psühhoanalüüs). Tal puudus erialane haridus, nim ennast nõustajaks, seega ei olnud seotud meditsiiniga. 1942 ilmus C.Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy. Carl Rogersi teooria mõju: uskus, et terapeutilise suhte eelduseks on terapeudi positiivsed omadused.
Humanist on ka õpetatud ja haritud, aga ei arenda oma tegevust kiriku rüpes. Kirikukeel oli valdavalt ladina keel. Suurem osa vaimulikust tekstist oli ladina keeles. Tolle aja täiusliku keele staatus. Vaimse kihi rahvusvaheline suhtluskeel. Kõik P õpetatud teosed on ldn keeles. Siin näha, et õpetatud humanist. Selle kõrval tuleb palju esile ka neid, kes ainult olidki need, kes ainult tegelesid antiigiga, tõlkisid, kommenteerisid. Siit seletus, et humanistid olidki ainult need õpetatud mehed, kes tegelesid antiigiga ja kirjutasid valdavalt ladina keeles. Seletasid antiiki selleks, et kaasaeg võiks sellest õppida ja seda järgida. Antiikne filosoofia ja kirjandus hakkasid laialt levima. Humanismi mitmemõttelisus tekib sellest, et Petrarca ei olnud ainult õpetlane, vaid ka kirjanik, suur luuletaja. Luuletajana kirjutab peaaegu kogu loomingu itaalia keeles. Tuleb sisse tundmus/tunne ja humanism ei ole enam ainult ratsionaalsus
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused
Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse
Veneetsias, Genua, Firenze ja Milaano saavutasid poliitilise ja majandusliku sõltumatuse ning ehitasid üles renessansi tsivilisatsiooni sädeleva kunsti- ja vaimueluga. Kirikust ei olnud tarvis lahku lüüa, paavsti troon sai annetusest kopsakat tulu. Saksamaal kutsus see aga esile Lutheri reformatsiooni. Kihama lõid Ungari ja Hispaania. Prantsusmaal, Hollandis ja Inglismaal omandas reformatsioon veelgi radikaalsema kalvinismi kuju, mis kiriku võimu ei tunnistanud. Õukonnad võtsid uued humanistid ja teadlased oma eestkoste alla, haritlaste olukord muutus peaaegu samasuguseks, kui see oli araablaste aegu, mil õpetlane kaunistas õukonda. Teaduspööre Pööre teaduses algas lammutavalt, kuigi seda valgustas Koperniku hiilgav ülesehitav oletus. Ta tõi teadusse uue, kriitilise meele. Ümberhindamist ootasid paljud seisukohad astronoomias, anatoomias , keemias. Keskaja teadusel puudus väljund tegelikkusesse, renessansis olukord muutus
reformidega ja mängis suurt osa common law levikul. Ka Inglismaal oli13.saj alguses kõige tavalisem tõendite saamise vahend nn jumalakohtu otsused. Otsustav ei olnud kohtu langetatud otsus, sest kohus ainult kinnitas, kumb pooltest tõele lähemal ja millist tunnistuse saamise vahendit kasutada. Kohtuniku ainsaks ülesandeks oli valvata tõendite saamise välist vormi. Vt juurde lk. 119-127 13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas
teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1
objektiks olevat loodud maailma ja teoloogia objektiks ilmutus. Patronaadiõigus- õigus määrata kohale preester Ilmaliku kontrolli tugevnemine hiliskeskaja kirikus Pibel ja palveraamatud hakkasid jõudma rahvahulkadeni 15.sajandi teisest poolest, sest Gutenbergi poolte 1448.aastal leiutatud trükikunst muutis raamatud odavamaks. See viis ka muutusteni autoriteedikäsitluses. Nimelt võeti keskaja kiriku poolt aluseks heakskiidetud norm: piibli ja kirikuisade autoriteet. See tähendas, et humanistid tunnustasid varakristliku kiriku dogmasid, aga avasid samas diskussiooni keskaegse kiriku suhetest piibli ja varakristliku kirikuga. Sel teel viisid nad diskussiooni punktini, kus kiriku autoriteedid ja struktuurid ja praksis muudeti kõrgemaid autoriteete kasutusele võttes küsitavaks. Sellega oli tee usupuhastuseni avatud. Humanistid hakkasid kirikut kritiseerima. Hiliskeskaja usuelu Humanismi usulist iseloomu kujundas peamiselt soov teostada kristlikku elufilosoofiat ja elustiili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
