Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju REGIONAALPARADIGMA · geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis · regionaal-ja süstemaatiliste ...
· Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated: Ta oli päris Saksimaalt, isa soovil oleks pidanud õppima juristiks, aga ta läks Wittenbergi teoloogiat õppima. Ta ei pidanud indulgentside müümist õigeks. Ta lõi 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis laialdaselt levisid. Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid
Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine
Humanistlik pedagoogika, eitades feodaalseisuslikke printsiipe hariduses ja kasvatuses, püüdis uutmoodi organiseerida nii ühiskonda kui ka moodust lülitada temasse inimest. Pedagoogika ei tundnud mingeid sotsiaalseid piiranguid. Et saada humanistlikku kasvatust oli vaja võimeid ,,vabade kunstide" omandamiseks, vahendeid nendega tegelemiseks ja nende tähtsuse mõistmist. Osal humanistidel on selgelt väljendatud kodanlik- patriootilise kasvatuse nõudeid. Humanistid püüdsid kasvatada kuulsuse püüet, häbi ja austuse hirmu. Lastes arendatakse tegevuse aktiivsust, eitavat suhtumist logelemisse. Tööd vaadeldi kui karastamise ja füüsilise kasvatuse vahendit. Humanistid soovitavad mitte kuritarvitada ema kasvatust, ning mitte jätta last kauaks naistepoolele, varakult võõrutada mittevajalikest harjumustest. Poisid peaksid olema sagedamini täiskasvanud meeste seltsis ja üldse nendega kellelt nad võiksid midagi õppida
(väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne,
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda
Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma. Humanistlik lähenemine keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele, rõhuasetus on inimese vabal tahtel, tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid. Humanistid lähtuvad veendumustest, et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus. Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Humanistid vaatlevad iga indiviidi kui kordumatut isikut 4)Tunnete psühholoogia - uuris eeskätt info vaimset töötlemist, huvitub, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Sveitsi psühholoog Jead Piaget on uurinud milliseid
Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Hakati leidma võimalusi inimese motiveerimiseks ja kuidas tõsta eelkõige inimese sisemist potensiaali. Lähenemisviisi aluseks sai nägemus loovast ja vaimsele kasvule põrgivast inimesest. Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotensiaali. Igal inimesel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimist pidasid humanistid õppija enda tegevuse tulemina ehk tegevus pidi lähtuma ainult läbi oma sisemise aktiivsuse. Oluliseks peeti õppima õppimist. Inimene pidi olema alati avatud oma kogemustele ja muutustele, suhtlema ning tegutsema koos teiste inimestega, mille tulemusena sünnivad uued teadmised. Teadmine pidi olema humanistide seisukohalt isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Uut teadmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi
Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kasvatusest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Ristisõdade õigustamine. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. 5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud.
2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas: Poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel
Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni
armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud (seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel ja saatusel. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism
kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile. Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühise hüve, kuid on omavahel pidevas konfliktis, põhieesmärgiga end säilitada, milleks enamasti on ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim oleneb riigi suurusest. 3.Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Kõrgeim võim teatud territooriumil. Legitiimse
patrioodile Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud.
nt. * 4. sajandist pärinev Ianuse kaar, mis on ainus säilinud neljafassaadiline triumfikaar Roomas. Selle ehitusel kasutati lähedal olnud templite materjale. * 4. sajandil alustatud Santa Maria in Trastevere, ühe vanima Rooma kiriku löövi võlvsammastik on võetud lähedal olnud (arvatavasti Isise) templist. * 4. sajandil valminud Constantinuse kaar Roomas, mille puhul on kasutatud varasemate ehitiste materjale. 21. Mida tähistatakse sõnaga „humanism“, kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism on maailmavaade, mille keskmes on inimene. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Väärtustati haridust. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene.
Seda vormi jätkas keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving
"Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest. R ajal hakkasid tegutsema humanistid,kes algselt olid lihtsalt antiigist huvitatud inimesed ( R võttiski eeskuju just antiigist). Üsna pea aga hakkas humanism tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, aktiivne vastuseis ükskõik millisele orjastamisele ja ahistamisele. Maadeavastused 15.-16. saj. võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti, võimaldades sellega kirjutiste laialdast levikut (nt. massiline "Roosiromaanide" lugemine 16. saj
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta s...
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
· Osa teadlasi rõhutasid matemaatika rähtsust · Humanism · Mõiste tuli kasutusele 15.-16.saj, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas · Mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi · Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte jumal · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel · Naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti nig rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust · Rotterdami Erasmus 6
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
elu kaduvuse üle, surm kui võrdsustaja, sotsiaalsete ebaõigluste eest kättemaksja, järelhüüded, surmatantsumotiiv · 12-värsiline koppel: mauriqueña · 3. elu: aukuulsuse elu, mis saavutatud maises elus oma ausate tegudega Hispaania renessanss · enamasti 16. sajand · Siglo de oro kuldajastu · 1605-1615 Don Quijote · Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid · tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas · hisp keel hakkas levima · Fernando & Isabel katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat · Renessansi kirjandus on idealiseeriv · Guevera, Cervantes, Cortes, Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega, Cruz Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof
2.3 Tähelepanu keskmesse tõusis inimene ise, ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale, pandi rõhku rohkem haridusele ja inimese võimete arendamisele. 4. Renessansiks nim. Antiigi taassündi. Nimetatakse renessansiks sp.et renessanss tähendab Prantsusekeeles taassündi. 5.Seal on kujutatud antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist 6.Humanism sai küll alguse Itaalias, kuid kiiresti tõusis ka ausse Saksamaal.Seal hakati uurima vanaaja kultuuripärandit. Saksa humanistid pöörasid rohkem tähelepanu kirikule ja usule. 7. Erasmus Roterdam jõudis järeldusele, et kirikukorraldus, vaimulike eluviis ja katoliku kiriku õpetus pole kooskõlas pühakirjaga 33. maurid-araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias monarhia- valitsemisvor, kus päritav võim kuulub ühele inimesele sultan- valitsemistiitel islamisusulistes maades Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik- Osman 1- rajas türklastele uue tugeva riigi 15 saj
järjekindlamalt võttis eeskujuks antiikarhitektuuri, sealhulgas kuldlõike proportsioonid. Tema poolt ehitatud palatsosid ja kirikuid kaunistavad dekoratiivsed sambad ning pilastrid, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk palladianismina eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL 7 Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ladina k. humanus-inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Vastukaaluks kiriku eitavale õpetusele toetusid humanistid elurõõmsale antiikkultuurile. Suure õhinaga õpiti tundma kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski ei tahetud antiikaega korrata või kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust, õpiti kreeka keelt. Arenes täiesti iseseisev humanistlik kultuur
2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Kokkuvõttes võib väita, et Euroopa oli põhjani muutunud.6 4. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus algas 16. saj. 1. poolel Saksamaal seoes Marthin Lutheri tegevusega. Lutheri alustatut jätkasid Shveitsis Huldrich Zwingli ja Jean Calvin.7 Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde, mis pani aluse tänapäevasele saksa keelele. Reformatsiooni peamised põhjused: 1. Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2. Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.8 Reformatsiooni tagajärjel kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut. Järgnevalt näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest, mis on toonud kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise jne.
itaalia teadlane. Pärit vaesest perest. Tänu visale õppimisele saavutas edu ja tähtsad ametikohad. Filosoof ja ajaloollane . oma töödes käsitleb ka moraali. Hariduse vallas nõuab ka naiste koolitamist. Leonardo valla: Ajalooallikate kriitika rajaja. Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane. Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522. Rotterdami erasmusega koos peeti neid saksa kaheks silmaks
korra taastamine; kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile · Püha sõda: uskmatutega; vägivald moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest; võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks; kaasnes pattude andekssaamine; kohuseks inimesele kui kristlasele; ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid; toetusid Augustinusele ja Thomasele; keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta?; kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühele poolele; enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik,
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse
kasutab sageli tegelikkuse kujutamisel fantastilisi väljamõeldisi ja erakordset faabulat. Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine.
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Itaalia keele areng. Ajalugu: allikate kriitika, nende usaldusväärne kasutamine. Peab olema nii vaimne kui füüsiline haidus. Naistele hariduse andmine. Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult
Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5
Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther
Itaalia keele areng. Ajalugu: allikate kriitika, nende usaldusväärne kasutamine. Peab olema nii vaimne kui füüsiline haidus. Naistele hariduse andmine. Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult
poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma
Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks
Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks
Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika