Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Neale Donald Wallsch, 1943 on ameerika kirjanik Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete. Te muutute iga minut ja te peate jätma võimaluse muutumiseks avatuks." Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? ("Aforismide raudvara", 2007) KÜPSEMINE
Differences between post-war and postmodern fiction; postmodernism and modernism. The politics and poetics of Postmodernism Lyotard 'The postmodern condition', Ihab Hassan, Susan Sontag, deliberatley less unified, less obviously masterful, more playful and anarchic, more concerned with the process of unerstanding than pleasures of artistic finish/unity, less inclined to hold a narrative together, more resistant to a certain interpretation The role of media and ideology. Humanist book-culture--technological stimulation of consciousness. Post war vs postmodern · Ethical, individualist existentialism, humanism vs skeptical, anti humanist attitudes · Realism vs anti-realism, deconstructivism, poststructuralist theory · Philosophico-emotional states of angst and absurdity vs coled, contradiciton-filled attitude · Mimetic engagements of traditionally narrated novel vs anti-narrative method
of the time. Dickinson's poems are unique for the era in which she wrote; they contain short lines, typically lack titles, and often utilize slant rhyme as well as unconventional capitalization and punctuation. Many of her poems deal with themes of death and immortality, two subjects which infused her letters to friends. Walter Whitman Walter Whitman (May 31, 1819 March 26, 1892) was an American poet, essayist, journalist, and humanist. He was a part of the transition between Transcendentalism and realism, incorporating both views in his works. Whitman is among the most influential poets in the American canon, often called the father of free verse. His work was very controversial in its time, particularly his poetry collection Leaves of Grass, which was described as obscene for its overt sexuality. Born on Long Island, Whitman worked as a journalist, a teacher, a government clerk, and a
Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas
Kui meeskond on piisavalt motiveeritud, siis see saavutab alati oma eesmärgi ning liikmed jäävad ka tulemusega alati rahu. 27 LISA 1 HUVITAVAID TSITAATE MEESKONATÖÖ, EESMÄRGI, ROLLIDE, KONFLIKTI JA MOTIVATSIOONI KOHTA. Michael Winner, 1935 - on inglise rezissöör ja produtsent. ,,Meeskonnatöö on hulk inimesi, kes teevad seda, mis mina ütlen". Sri Sri Ravi Shankar, 1956 - on vaimne juht ja humanist. ,,Me mängime elus erinevaid rolle. Ükskõik millist rolli te oma elus mängite, pühendage ennast sellele täielikult". (Johann Christoph) Friedrich (von) Schiller, 1759-1805 - oli saksa luuletaja. ,,Pole midagi muud, mis teeks elu talutavamaks kui pidev tegutsemine kindla eesmärgi nimel". Ernest Renan, 1823-1892 - oli prantsuse ajaloolane, filosoof ja orientalist. ,,Et kõiki oma jõude liikvele sundida, peab inimene võtma endale mõne õilsa eesmärgi, mis suudaks teda vaimustada".
1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. 19. saj. MuutusLas Casas antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid palju ja kiiresti ning levik oli suurem. Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt. Ta tõlkis erinevaid raamatuid. Kõige mõjukam tema töödest oli Narruse kiitus, kus ta naeruvääristas lugupeetavaid ameteid ja inimtüüpe. Oma teostes oli ta ka üpris kriitiline kiriku ja vaimulike vastu. Inglise humanist Thomas more oli jurist ja sai ka parlamendi liikmeks. Tema tuntuim töö oli Utoopia, kus ta naeruvääristas varasemat ühiskonda ja rääkis ideaalriigist. Samas pooldas ta demokraatiat ja suhtus türanniasse kriitiliselt. Ta aga hukkuski valitseja tagakiusamise tõttu. Ka renessansikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendid antiikajaloost ja kujutas inimlikke kirgi. Kriitiline suhtumine autoriteetidesse oli ka teaduses, lõpuks uskus enamik inimestest et maa
esimesi panku. Dante üks uue maailmavaate väljendaja. Poeet, kirjutas ''Jumaliku komöödia'', mis annab pildi inimese püüdlustest, piinadest, kirgedest, muredest, meeleheitest ja kahetsustest. Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. Boccaccio üks itaalia kirjakeele rajajatest. Tema põhiteoses 100 novellist koosnevas ''Dekameron'' pilkab ta asketismi ja vaimulike liiderlikkust ning jaatab inimese rõõme ja naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus. Tuntuim teos ''Narruse kiitus'', kus ta
pidamine. · Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist inglise kirjanduse rajaja Geoffrey Chauceri(1340-1400) loomingus. Humanismi keskus: Oxfordi ülikool; teadlased olid sageli Itaalias tutvumaks antiikkultuuri mälestistega. · Henry VIII soosis kunsti: kustus õukonda Itaalia arhitekte, aastaid töötas õukonnas saksa kunstnik Hans Holbein noorem portreemaalid selle aja silmapaistvatest inglastest. · Kuulsaim humanist Inglismaal Thomas More, kes süvenes antiikautorite töödesse. Otsis ideaalset riiki, kirjutas ta teose ,,Utoopia": kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele eraomandi puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, hindas eelkõige käsitööd. Teos pani aluse ühiskonnakäsitluses uuele suunale utoopiline sotsialism e. utopism. KONFLIKT PAAVSTIVÕIMUGA · Piiramatu võimu saavutamiseks tuli ületada Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseis.
10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist. Esimesi teoseid poeem ,,Africa"- ladina keeles. Roomas kapitooliumi mäel krooniti sajandi poeediks. Pöördus tagasu Firenzesse, vahepeal elas ka Veneetsias. ,,Laulude raamat"- madonna Laura eluajal ja pärast surma. Suurem osa ladina keeles. Filosoofilised traktaadid- ,,Saladus", ,,Maailmapõlgusest" jne. Lõi uue luulevormi- soneti. Sonare-helisema. 14 rida, igas reas 14 silpi (kokku 154 silpi). Kaks katrääni ja kaks tertsetti: abba abba bcb cdc
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
17. sajandini Euroopas kestnud periood. Maailmapilt muutus inimese kesksemaks (inimest väärtustamaks). Renessanss on antiikkultuuri taassünd. Antiikkunsti hakati jäljendama. Samuti hakati kodudesse tooma pehmet mööblit, seintele pandi tapeedid. Itaalias ehitasid aadlikud villasid. Humanism tuleb sõnast humaanus (inimene). Humanismi veendumuse kohaselt on suurim väärtus inimese vaba areng ning inimest ei hinnatud tema päritolu vaid isikuomaduste järgi. Humanist üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt. Renessanssiaja ideaalinimeseks peeti Leonardo da Vinci't Oluliseks sai ka isikuvabadus inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust
Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". · Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks.
praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist. · Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud. Maciavelli õpetuse tõttu on moraalinormidest mittehooliv poliitika saanud nimetuse makjavellism. Erasmus Roterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kõige mõjukam humanist. · 1516. aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata (ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest). · Kõige mõjukam Erasmuse töödest oli ,,Narruse kiitus", kus ta pilas filolooge samuti kui teolooge. · Ta oli oma teostes üsna kriitiline vaimulike ja kiriku, seal hulgas ka paavstide pahede vastu
Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetikat, kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse- eelsete moraaliõpetustega. Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat
Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud poliitikaga, mis sai talle ka saatuslikuks. More'ile ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, mistõttu vastuolud viisidki ta tapalavale. Thomas More on 15-16. sajandi humanist ja Erasmuse sõber. Utoopia Thomas More'i kuulsaim teos on “Utoopia”, kus tegelased on utooplased. Utoopia on koht, mida tegelikult pole olemas. “Utoopia” kirjeldab võimatut riiki, mida kunagi olema ei saa. Lähtub Platoni teosest “Riik”, kus Platon avaldas ka oma arvamust ideaalse riigi kohta. Utooplased magavad päevas kauem kui töötavad, aga ülejäänud aja tegelevad enesearendamisega ja harrastustega. Kullal pole Utoopia riigis tähtsust. Utoopias polnud eraomandit
Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks, arstiteaduses on diagnoosid ladina keeles, bioloogias harud, juristidele on ka oluline Vana-Rooma õiguse tõttu, ajaloolastele on vajalik tekstide lugemiseks nt Läti Hendriku kroonika, peegeldab inimese haritlust e. intelekti kui osata. puudu Renessansi ajastu. Renessansi ajal ilmnes loobumine autoriteetidest ja togmadest. Esindaja Itaalia humanist L. Valla uurides käsikirju avastas ühe võltsingu nn Donatio Constantini kingitus. Keiser juba andis Rooma paavstile 4 saj. maid valitsemiseks, ehk Rooma paavst oli ka ilmalik valitseja. See dokument pidi olema paavsti võimu legitiimsuse/seaduslikuse dokument. Tegelikult keiser Gonstantinus sellist dokumenti välja ei andnud ja sellega anti tõsine hoop nii paavsti kui kiriku autoriteedile. Humanismi esindaja. Humanistide kungingas - Rotterdamist Erasmus (1466-1536)
1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" · Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda: · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios" (Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks). Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang
Kirikuriigi tekkega on seotud ka üks keskaja suurim võltsing. Selleks, et kindlustada oma positsiooni Kirikuriigi ilmaliku valitsejana, pidasid paavstid vajalikuks kinnitada, et juba 4. sajandil keiser Constantinus Suur andis need alad paavstile valitsemiseks. 8. sajandi lõpul koostati paavsti kontoris ka nö Constantinuse kinkeürik, kus oli ka kirjas, et Constantinus jätab need alad paavstile. See võltsing tuli välja 15. sajandil. Itaalia humanist Lorenzo Valla tõestas, et seda ürikut ei saanud kirjutada neljandal sajandil. Ta uuris kasutatud keelt ja kirjaviisi ning tuli välja, et see ei vastanud 4. sajandi keelele ja kirjaviisile. Kümnis Karl Suur seadustas tava, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule. Varem oli see tava, aga siis sai seadus. Hiljem see kümnise tähendus muutus ja seda hakkasid nõudma hoopis maaisandad ning kiriku osa vähenes. Kirikuisad
Tourism: A sacred journey? The case of ashram tourism, India. International Journal of Tourism Research, 7(3), 161-171. Sheller, M. & Urry, J. (2006). The new mobilities paradigm. Environment and Planning A, 38(2), 207-226. Shields, R. (1992). Spaces for the subject of consumption. In R. Shields (Ed.), Lifestyle shopping: The subject of consumption (pp. 1-20). London: Routledge. Skrbis, Z., Kendall, G., & Woodward, I. (2004). Locating cosmopolitanism: Between humanist ideal and grounded social category. Theory, Culture & Society, 21(6), 115- 136. Sobel, M. (1981). Lifestyle and social structure: concepts, definitions and analyses. New York: Academic Press. Sørensen, A. (2003). Backpacker ethnography. Annals of Tourism Research, 30(4), 847-867. Stebbins, R. A. (1997). Lifestyle as a generic concept in ethnographic research. Quality & Quantity, 31(4), 347-360. Sussman, N. M. (2000)
was a disaster, the alliance failed. The union was never consummated, divorce was therefore easy. Catherine Howard 5th wife. Attractive, lighthearted, fun-loving, ahigh-spirited flirt. Had been ammaid of honour to Anne of Cleves. She kept lovers before and after marring henry. Few years after the wedding she was executed for adultery. Catherine Parr 6th wife. Twice widowed. Cultivated Erasmian, did much to preserve a humanist reform, until it could re-emerge in the reign of Edward VI. Marriage was harmonious. King´s death ended their marriage. Thomas Cromwell and the dissolution of the monasteries An English statesman and advisor of Henry VII. Deeply unpopular in England. Pesudaded Henry VIII to marry Anee of Cleves, king withdrew his support. Cromwell was executed in the Tower. Major assignment- dissolution of the monasteries.
· Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. Idee oli kirjutada veelgi parem valitsemisõpetus, mis tooks välja valitsemise pahupooled, puudused. · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Machiavelli esitas mõlemast erineva alternatiivse voorusõpetuse. Desiderius Erasmus (14661536) Euroopa tuntuim humanist, õppis Pariisis ja Torinos, elas Burgundias (kroonprints Karl V nõunik), hiljem Inglismaal (Cambridge'i professor), Sveitsis Erasmuse olulisemad tööd · "Panegüürika [ülistuslaul] Philipp Ilusale" 1504 Burgundia troonipärija · "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · "Narruse kiitus" 1509 · 1. kreeka k "Uus Testament" koos uue ladina tõlkega 1516. Mõjutas Lutherit, hiljem neil konflikt
1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu 1 indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Rahumeelne kolonisatsioon, kauplemine ja kristianiseerimine. 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks. Sepulveda: JAH Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad. 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist.
Isa arst, ema puudulik, tegeles endaga rohkem kui lapsega. Kasvatas põhiliselt vanaisa. Saab poksijaks, kus vigastab silma. Võttis elus käike suurelt ette. Neli korda abielus (ei sallinud poolikut armastust). Alkohol. Ei võetud rindele vastu silma pärast. Enesetapp (jahipüss). Kartis jääda voodihaigeks. Sanitaarroodus. Killud sees. On öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Kadunud põlvkond (I MS üle elamnud inimesed). Osales I MS. Ta oli humanist. Kirjanduses jäämäe meetod s.t. suurem sõnum on peidetud ridade vahele. Lausete lakoonilisus. Iroona. Teosed: jutustus ,,Vanamees ja meri" (Nobeli preemia), ,,Ja päike tõuseb", ,,Hüvasti, relvad" , ,,Kellele lüüakse hingekella", ,,Aafrika haljad künkad", ,,Pidu sinus eneses". Tema tunnused kirjanduses: 1) jäämäe printsiip, 2) vihjeliseks, sümbolistlikult viitamine, 3) autobiograafilisus, 4) saatuseiroonia, 5) eksistentsialistlik, 6) piirsituatsioon, 7) humanism.
kaubitsemist (vist). Heine on saksa suur kirjanik, hiline romantik. Kuni 19.sajandi keskpaigani elas. Ei olnud küll ateist, aga siiski väga vabameelne. "reiligiooni ja filosoofia ajaloost saksamaal" essee. Elas prantsusmaal. Austas Lutherit väga sügavalt. Jean Calvin äärmuslik, nõudis puhast usku. Eramus Rotterdamist (1469-1536) Suur mõju hispaania humanismile. Suur sõprus Thomas More'iga, kes oli kuulus inglise humanist. Elas tema juures Inglismaal vahepeal. Seal kirjutas "Narruse kiitus" (1511). Kõik tema looming on ladinakeelne. "Kristliku valitsuse kasvatusest" on traktaat. 1519 "Usalduslikud kõnealused", satiiriliste dialoogida tsükkel. 7. aprill Francois Rabelais (1494 1553) on üks tähtsamaid ja erilisemaid prantsuse kirjanikke. Kirjutas väliselt romaanile sarnase raamatu "Gargantua ja Pantagruel" (4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564.a). 4-osaline teos, kuid on ka viies, aga ei teata,
Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis
Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine. · Vaimsele vabanemisele aitab kaasa trükikunsti leiutamine (Gutenberg Mainzis 1455) ,,Infouputus" B. Reformatsioon: Kat. kiriku lõhenemine. 11 · Oluline fenomen põhjapool Alpe. -Kriitiline vaim (Paavsti ja Kat
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
De större skrifterna på svenska inleds med rimmade (knittelvers och slutrim) "förspråk", som beskriver författarens folkbildande program. Reformationen- Martin Luther; människan är beroende av Guds vilja Humanismen- bildningsideal, källkritik, den sökande, upptäckande människan. ; människan kan forma sitt liv (genom bildning) Gustav Vasas tid – boktryckerier, censur, propagandalittaratur Olaus Petri (1493- 1552 ) var en svensk reformator, humanist, bibelöversättare ( NT 1526), psalmdiktare, dramatiker (skoldrama Tobiae comedia äktenskapsfrågor, livvandringsmotiv) och historiker (En swensk krönika- negativ ton mot GV) 3 GV Bibel (1541) är den första översättningen av hela Bibeln till svenska, gjord under Gustav Vasas regeringstid. Den gjordes i två steg: Först utgavs Nya Testamentet år 1526 (Olaus Petri), sedan hela Bibeln år 1541
Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli “Valitseja” 1513 (ilmus 1532) sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna Desiderius Erasmus (1466-1536) võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta Euroopa tuntuim humanist, õppis Pariisis ja Torinos, elas Burgundias jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina (kroonprints Karl V nõunik), hiljem Inglismaal (Cambridge’i professor), Šveitsis teiste poolt järgitud rajast kõrvale. Erasmuse olulisemad tööd Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes
(ähvardus ja hirm elu ees) · Ilus on mänglev iseloom. Ülev tõsine iseloom. · Ilus on tekitatud antud vormi vaatlemise kaudu. Ülev nõuab teatud meeleseisundit. Kanti aegne ja järgne esteetika Saksamaal · Olulisem on Herder. Johann Joachim Winckelmann (1717-68) oli arheoloog, omal ajal väga mõjuvõimas. Kujundas valearusaamu, et antiik-kreeka arhitektuur oli ainult valge, helge jms. · Herder (1744-1803): humanist, kultuurifilosoof, keeleteadlane, tõlkija, kirjanik ja protestantlik teoloog. Teda võib pidada paljude Euroopa rahvaste rahvusliku eneseväärikuse algatajaks. Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks. Kõikidel rahvastel oma väärtuslik kultuur ja see on võrdväärne kreeklaste ja roomlaste saavutustega. Kutsus oma kaasaegseid koguma nt rahvalaule, pärimust, rahvaluulet jne
vend, talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus. Asumisel puutus kokku kahesuguste inimestega kriminaal ja poliitvangid, kes omavahel läbi ei saand. Dl jäi aga alles usk, et in suudab oma hinges palju ära teha, et in on oma loomuselt dualistlik, kuid eesmärk on headuse poole püüelda. Humanist oli. Ta oli suures ajahädas, sest oli kirjastusega tähtajaline kokkulepe raamatu peale, nii võttis omale stenografisti. Töötasid koos, saigi raamatu valmis. 1866 abiellus teist korda, stenografistineiuga. Õnnelik abielu. Venna võlausaldajad olid pidevalt kaelas, rahamured mõjusid tervisele halvasti. Et veidi oma elu elada, läks välismaale (186771) Dresden, Genf, Milano jne. Kirjutas väga palju
Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta, paavst ei saa andestada ühtegi süüd, võib vaid kinnitada Jumala andestust, paavst saab neid karistusi kustutada, mille ta ise on inimestele peale pannud, astus välja indulgentside vastu; pandi kirikuvande alla, oli lindprii; tõlkis Piibli saksa keelde saksakeelne jumalateenistus Philipp Melanchthon 1497-1560, humanist, tegevus hariduse alal "Saksamaa õpetaja", ühines reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel Augsburgi usutunnistus 1530 kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus;
Pärast I ms tajub selgelt kuidas maailm muutunud on. Sõjas sai 227 haava. 30ndal tuleb võimule fasism, algab Hispaania vabadusvõitlus. Hemingway annetab vabadusvõitlejatele suuri summasid ja läheb ka ise vabatahtlikult rindele korrespondendiks. Tarbis palju alkoholi ning hävitas sellega oma elu. Oli abielus 4 korda. Miss Mary, viimane naine, oli tema arust oivaline naine. Lasi end valude pärast maha. Looming kadunud põlvkonna autor, humanist, iroonia, autobiograafilisus. Inimlikkust tuleb kaitsta, ka relvaga. Inimese käitumine piirsituatsioonis. Novellistikas eksistentsialism- allegooria. Sümbolism ("Puhas valgusrikas lokaal") Hemingwayl kujuneb aastatega välja talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik; 4)tegelaste
rad kirjutas raamatu pealkirjaga “Ajaloo mõte”. Konrad ise on etniliselt kaht- last päritolu, tema kohta võiks ütelda. . . venesakslane. Konradil on üks ar- tikkel Hiina ajaloolasest Sima Qian’st. Puudub vahe minevikust teatamise, 25 väärtustamise ja uurimise vahel. Miks ta nii teeb? Kas ta ei olnud Collin- gwoodist kuulnud? Konrad on tüüpiline 19. sajandi humanist, aga ajaloofi- losoofiat ta ei tundnud ja küsimusi ta esitada ei osanud. Konrad eeldab, et iga ajaloost kirjutaja on ajaloolane. Eesmärk on teadmine. Antiigis oli see olemas, keskaja kohta võib vaid oletada, et nad teatavad tuntut. Millalgi keskaja lõpus teadmine eesmärgina siiski tekkis taas.1 Lorenzo Valla pidas teiste humanistidega pikka kirjavahe- tust — kas kirjutada tuleb kõigest või ainult sellest, mis on sobilik. Ei ole
The making of a new nation. The Enlightenment in America. The emergence of the notion of the American Dream. The great Enlighteners: Crèvecoeur, Jefferson, Paine, Franklin. The American Enlightenment is the intellectual thriving period in the United States in the midtolate 18th century (17151789), especially as it relates to American Revolution on the one hand and the European Enlightenment on the other. Influenced by the scientific revolution of the 17th century and the humanist period during the Renaissance, the Enlightenment took scientific reasoning and applied it to human nature, society, and religion. American Enlightenment a gradual but powerful awakening that established the ideals of democracy, liberty, and religious tolerance in the people of America. If there were just one development that directly caused the American Revolution and uplifted the intellectual culture of the continent while it was only a British colony, it would be the American Enlightenment
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Tal on väga zanrirohke looming. Mitmekesisus. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga( nagu Defo ka) ka. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel, ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Selle poliitika seotuse leiame palju Gulliveri reisidest. Sellepärast on seda ka mõneti keeruline lugeda, sest me ei tea Inglismaa ajalugu tol ajal ja ei saa kõigest aru. Ta on valgustuslik humanist. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk jne. Osad on suured inimesed, teised väiksed. Osad inimesed on ahvid ja teised hobused. Peamiselt tuntakse teda ,,Gulliveri reiside" järgi. Seda võetakse kui lasteraamatuna ja lihtsustatult. Swifti enda saatus- Inglane, kes sündis Iirimaal üsna vaeses perekonnas. Hariduse omandamine on olnud raske. Ta on olnud tükk aega Inglise aristokraadi
talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus. Asumisel puutus kokku kahesuguste inimestega kriminaal- ja poliitvangid, kes omavahel läbi ei saand. D-l jäi aga alles usk, et in suudab oma hinges palju ära teha, et inimene on oma loomuselt dualistlik, kuid eesmärk on headuse poole püüelda. Humanist oli. Ta oli suures ajahädas, sest oli kirjastusega tähtajaline kokkulepe raamatu peale, nii võttis omale stenografisti. Töötasid koos, saigi raamatu valmis. 1866 abiellus teist korda, stenografistineiuga. Õnnelik abielu. Venna võlausaldajad olid pidevalt kaelas, rahamured mõjusid tervisele halvasti. Et veidi oma elu elada, läks välismaale (1867-71) Dresden, Genf, Milano jne. Kirjutas väga palju ("Idioot"). Sündis I laps, tütar Sonja, kes suri 3-kuuselt. Suur löök D-le
3) Organismi peaks usaldama Organism üldiselt teab, mis on inimesele hea. Hea on kõik see, mis soodustab eneseteostust. 4) Vaba oma valikutes ja võtab ka vastutuse Üks pool ilma teiseta ei ole terve inimese tunnus. 5) Loovus Vaba inimene loob iseennast. Loovus omab tema jaoks hästi laia tähendust. Käib nii kunsti, inimsuhete kui ka armastuse kohta. Rogersi psühholoogia on mõjutanud nii haridussüsteemi kui ka juhtimist. Ta oli tõeline humanist, sest tema jaoks algas parema maailma ehitamine inimesest endast, mitte riigi juhtimisest. Rogersi teooria tekib 30ndate aastate lõpus. Eriti populaarne on see 60ndatel. Kriitilise poole pealt võib öelda, et tema algne idee (sünnipärane loomus on hea) on kriitikute objekt, sest seda on raske tõestada. Paljud vabakoolid kasutavad Rogersi psühholoogia ideid, mille hulka kuulub ka koolis hinnete mitte panemine. See on siiski osutunud suhteliselt ebaefektiivseks
Talupoeg mitte niisama ei vabane, vaid peab selle eest ka mõisale maksma, summa suuruses ei jõudnud päris selgusele. Talupojale pidi vabastamisega tagatud olema ka omandiõigus tema kasutada oleva talu suhtes. Kuna seetõttu oleks mõisamajandus kokku kukkunud, pidi talupoegade osa mõisamajandamises säilima töölkäimise, mitte koormiste vormis. Tuli sisse seada palgatöö. Teotöö oleks sellega lõppenud. Johann Cristoph Petri (1762-1851) publitsist, ajaloolane, oma olemuselt humanist ja valgustaja. Pärisorjuse vastases võitluses, kriitikas, pöörab tähelepanu peamiselt Eestimaa talupoegadele. Eestimaa olusid tundis. Mitmel pool oli eelnevalt töötanud koduõpetajana, näinud mõisate suhtumist talupoegadesse. Petri otseseks mõjustajaks oli Merkel. 1802 ilmub tema peatöö "Eestimaa ja eestlased". Selles raamatus ta siis ei kirjelda mitte ainult talupoegi, vaid võtab vaaltuse alla kogu ühsikonna, annab üevaate
püütud Skandinaavia saame keskajal jõuga ristiusku pöörata, sest kasulikum oli ,,paganlikke laplasi" mitmekordselt maksustada. Saamide ristiusku astumine oleks tähendanud, et neile oleksid laienenud kristlastele osaks saavad hüved ja õigused, kaasas arvatud õigus isiklikule vabadusele. Kui 1335. aastal keelustati Rootsis orjus, siis ei laienenud see otsus saamidele. Veel nii hilisel ajal kui 1540. aastal kirjutas hispaania humanist Damianus á Goes, et võimu juures olijad püüavad takistada saamide ristiusku pöördumist, kuna selles nähti ohtu oma õigusele saamidelt andamit koguda. Saamide vägivaldne ristiusustamine riigi kaasabil toimus Skandinaavias peamiselt 17.-18. sajandil, mille taustaks oli terav võitlus luteri ja vene õigeusu kirikute vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele käis reformatsioonijärgsetel 18
Arhitektuuriga seoses on meelde jätta neli nime: Alberti, Bramante, Vignola ja Palladio. Varasemast on juba tuntud Vitruvius (Rooma arhitektuurikroonik, 1. saj, antiikkirjanik, keda palju eeskujuks võeti). Vitruvius oli kirjutanud arhitektuuri kümme teost (Libri decem de architectura), mis käsitlesid mingil määral ka aeda; nende käsitluste põhjal sündis taas ulatuslik renessansi arhitektuurialane kirjandus. Vitruviuse teooriat arendas edasi humanist ja arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), kirjutades kokku mitmeid raamatuid (Neli raamatut arhitektuurist) ning needki käsitlesid aeda lisaks arhitektuurile. Oma teostes toob ta muuhulgas välja rea soovitusi villade aedade asukoha, orientatsiooni, rajamise ja kujunduse kohta, mõjutades sellega paljude aedade loomist. Alberti rõhutab looduse tähendust ja eeskuju; tema kirjutiste põhiidee ja samas üks renessanssaia kandev idee on hoone ja aia kui ühtse terviku
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Lk. 252 Seneca (4. e. m. a. [?j -- 65) -- rooma filosoof-stoik ning draamakirjanik, imperaator Nero kasvataja. Temalt on säilinud mõned tragöödiad, nagu «Medea», «Phaedra» jt. Lk. 253 Perrinet Le Clerc -- reetur, kes kättemaksuks kannatatud ülekohtu eest 1418. aastal avas burgundlastele ühe Pariisi värava, lastes nii vaenlased linna. Paar päeva hiljem leiti ta tapetuna. Lk. 254 Doktor Faust (ka Faustus) (1480 [?]--1540 [?]) -- saksa humanist, astroloog ning alkeemik. Paljude kirjandusteoste kangelane (Goethe, Lessing, Marlowe, Th. Mann). 509 3 0 2 Lk. 256 Manu (sanskr. k. inimene) -- vana-india legendides inimsoo esiisa, kelle antud seadused olevat brahmaanid III sajandil e. m. a. üles kirjutanud. Lk. 257 Córdoba mosee -- a. 786--990 Lõuna-Hispaanias Córdoba linnas ehitatud mosee, alates a. 1238 kristlik katedraal. Mauride ehituskunsti kuulsamaid mälestusmärke. Lk. 261 Kerberost ei saadud meekoogiga meelitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
