väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid Machiavelli oli bülüfilosoofia alusepanija ja tegutses ka diplomaadina, itaalia kirjakeele arendaja Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis Galileo Galilei itaalia astronoom, leiutas teleskoobi 6. Mis põhjustas maadeavastused? Sooviti leida alternatiivne meretee Indiasse, kust tuua Euroopasse siidi, vürtse ja kalliskive 7. Kolumbus 1492. Avastas Ameerika Amerigo Vespucci 1501. Avastas Ameerika
aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. Looming Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike
aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 5 Looming Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike
KOOL- TEOORIA NÕUSTAMIS- NÕUSTAMISVÕTT TUGEVUSED NÕRKUSED KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sü...
Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker. Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T
lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja narrikirjandusest. Satiir. See, mida tavaliselt tarkuseks peetakse, võib sõltuvalt ajast ja olukorrast hoopis narruseks muutuda. Filosoofiline satiir,
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat Ajastute muutumis...
ihad, emotsioonid jt. Tuleb saada teada need nähtused, mis suudavad meie elu märkimisväärselt muuta. Tekib valikuvõimalus, mille läbi saab hoida ka distsipliini. Kui hakatakse nägema oma võimalusi, siis läbi teadlikuse oskame me hakata valima. Selle läbi jõutakse iga kord eesmärgile lähemale (Pajumaa 2010). ,,Distsipliini eesmärk ei ole vägivald enda kallal- see ei ole distsipliin. Distsipliini eesmärk on saada rõõmu", Sri Sri Ravi Shankar- vaimne juht ja humanist (Shankar 2009). 9 KOKKUVÕTE Käsitledes lapse arengu- ja kasvukeskkonda, peaksime lõplikult loobuma totalitaarreziimide poolt monstrumiks moonutatud terminoloogiaaspektist. Siin on mõeldud seda, et poleks ainuüksi juba autoriteedi ja distsipliini mainimine seostatud lapse ahistamisega ning arengu tõkestamisega. Tegelikult on ju distsipliin ja
Martin Luther oli tuntud värvika kõne ning hea huumori poolest. Ta tõlkis piibli heebrea ja kreeka keelest saksa keelde (ilmus esmakordselt 1522) see sai nii populaarseks, et sellel põhineb nüüdisaegne saksa kirjakeel, lõi aluse saksa keelsele jumalateenistusele ning lõi võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri õpetus levis kiiresti ja ükski võim ei suutnud seda peatada. Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri kõrval oli Philipp Melanchthon(1497- 1560). Ta oli humanist ning Wittenbergi ülikooli õppejõud. Mitmekülgselt haritud teadlasena aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. 6
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundl...
terviku kohta, sest on teada, et Bach juba 1720. aastal kirjutas oma 9aastase poja Wilhelm Friedemanni jaoks kogumiku "Klavierbüchlein", kus on olemas 11 prelüüdi (tõsi kõll, veidi lühemal kujul), mis on hiljem leidnud kasutamist kogumikus "Hästitempereeritud klaver". Kinnitades praktiliselt kõigi helistike võrdväärsust, püüdis Bach sellega anda ka igale helistikule mingi kindla poeetilise idee, iseloomustades sellega igat helistikku vaid temale omaste tundetoonidega. Suur humanist ja Bachi loomingu parimaid asjatundjaid Albert Schweitzer on öelnud: "Just selles teoses jääb igasugune esteetiline seletus pinnapealseks. See, mis meid siin haarab ja tõmbab - see pole mitte vormi vorm ega üksikute osade ülesehitus, vaid selles peituv maailmavaade." Süvenegem siis meiegi sellesse! 12 12 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach 2. http://www
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli – kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? – Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11.11.2016 http://italianrenaissancetheatre.weebly.com/ Mansfield, H. 2016. Niccolò Machiavelli. Italian statesman and writer. Britannica. Kasutatud 11.11
olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11.11.2016 http://italianrenaissancetheatre.weebly.com/ Mansfield, H. 2016. Niccolò Machiavelli. Italian statesman and writer. Britannica. Kasutatud 11.11
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
10 Kultuur Kolme kultuuri põrkeala Sveitsi kultuur on tegelikult segu saksa, prantsuse ja itaalia kultuurist. Peamiselt just seetõttu leidub seal rikkalikult mälestisi kõigist kultuuriajastutest ja vooludest alates varakeskajast. Üleeuroopalise tähtsusega kultuurilinnadeks said juba renessansiajal Basel, Zürich ja Genf. Sveitsis on sajandite vältel tegutsenud või loometeed alustanud paljud kultuuri- ja ühiskonnategelased, nagu näiteks humanist Rotterdami Erasmus, arstid Paracelsus ja M. Servet, filosoof Rousseau, matemaatikud vennad Bernoullid. Kirjandus ja kunst Prantsuse-, itaalia- ja retoromaanikeelse kirjanduse tähtsus on peamiselt kohalik, ent saksakeelne kirjandus on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. 20. Sajandil pälvisid rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu näitekirjanikud Friedrich Dürrenmatt ja Max Frisch. Kunsti mõjutas väga palju 16. saj protestantism. 18. saj tõusis esile akvarellist Samuel
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
parimate aadete eest. Tõde, mida ta nii kaua kannatades ja eksides oli otsinud, on nüüd leitud. Kaunis on see tõde, ja Faust on õnnelik, ta elab läbi oma elu kauneima hetke. Selle mõttega surebki doktor. Kas Mefistofeles saab Fausti hinge? Miks? Mefistofeles ei saa Fausti hinge. Seda kõike sellepärast, et Fausti hing ja mõte elab igavesti. See on surematu nagu elu ise. Inglite koor, mis sümboliseerib igikaunist elu, laulab hümni õnnele ja ülistab kevadet. Õilis humanist Goethe lõpetab oma grandioosse teose, ülistades kõikevallutavat inimmõistust ning inimarmastust.
htm 6 Kirjanduse õpetaja poolt antud materjalid 7 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/shakespeare_leeni.htm LOOMING Komöödiad Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad ning rikkad lüürilistest varjunditest. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa, aga nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist
Selleks tehtu oma põldudest karjamaad, talupojad aeti ära oma maadelt. Kõikjale pandi tarastikke, tarastamine. Talupojad osad manufaktuuridesse, enamik pauperiseerus(vaesus), Muutusid kerjusteks jms. Nende vastu võeti vastu karmid abinõud. Henry VIII. 1509-1547 valitses. Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess. Teine Anne Boleyn. 1529 löödi lahku Roomast. Ja siis lahutas veel ja võttis veel naisi. Thomas More. Humanist, ,,Utoopia," kirjeldab reisi, eraomanduse puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö. Patriarhaalne perekond. Utoopiline sotsialism. Ususõjad Prantsusmaal Hugenotisõjad, ususõjad. Enam ei kutsutud kokku generaalstaate, vaid Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine. Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu
Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj
Machiavelli, T.Moor, J.Bodin, 7 J.Althus, H.Grotius. Renessansiajastut, mil sai alguse tänapäevane teadus, peetakse ka uusaja filosoofilise mõtlemise alguseks. 20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke. Kirjanikud ja luuletajad: Francesco Petrarca humanist ja luuletaja. Loomin koondatud ,,Laulude raamatusse". Giovanni Boccaccio kirjanik, humanist, poliitik. Täätas notarina. ,,Jumalate genealoogia", ,,Dekameroon". Franco Sacchetti lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. ,,Kolmsada novelli" annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid. Luigi Pulci luuletaja. ,,Suur Morgant" parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale.
Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks Erasmus Roterdamist - saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose ,,Narruse kiitus" Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad. Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased vanaaega ehk antiikaega Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse uusajaks Keskaja pikkus on umbes1000 aastat ehk 10 sajandit
kaasa. 4.märtsil jõudis Nina Tejo suudmelahte. · Kolumbus kirjutas Joao II-le ning palus audientsi ning Lissabonis ankrusse jäämise luba. 8.märtsil kutsus Joao II Kolumbuse audientsile ning käskis Portugali ametiisikutel Nina tasuta parandada. · 13.märtsil lahkus Kolumbus Lissabonist. · 15.märtsi keskpäeval sisenes Palose sadamasse. · Ta oli avastusretke sooritanud seitsme kuuga. · Itaalia humanist Pietro Martire d'Anghiera arvas, et Kolumbus oli kogemata avastanud mingid uued ja tundmatud maad. Magalhaes ja esimene ümbermaailmareis · Fernao de Magalhaes avastas väina, mis kulgeb Atlandi ookeanist läbi Lõuna-Ameerika Balvoa Lõunamerre · Samuti kavandas ta ja praktiliselt sooritas esimese ümbermaailmareisi inimkonna ajaloos, ehkki ise hukkus Filipiinidel. Tema meresõidu rasked purjetamistingimused ja teekonnal kogetud rängad vaevad
KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja
Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". - Vergilius oli Caesar Augustuse melanhoolne soosik ning ladina keeleala üldtunnustetult suurim poeet. - Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Antiikajal ei mõistetud ega hinnatud Tacitust küllaldaselt. Alles 14. sajandi lõpul hakati Tacituse käsikirju otsima. Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius (1547 1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis).
-1939. A siirdus Ühendriikidesse, kus elas Hollywoodis. -Suhtles ,,kadunud põlvkonna" kirjanike Hemingway, Fitzgeraldi ja tuntud näitlejatega Loomingust -Remarque loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks on surm, mitte teine inimene -Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus -elu on habras, seda tuleb hoida -Tulleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest -Remarque kui ,,sõjakas patsifist" või kui abstraktne humanist Surmakäsitus -Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada -Ta kirjeldab seda, mis teda liigutab -Looming on individualistlik, keskendub üksikisikule -Surmakäsitus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline -Surm kuulub paratamatult elu juurde, tema lõplik võitmine ei ole seega võimaik Tsitaadid -,,Mõttetu vaprus on kindel enesetapp" -,,Kui millessegi usud, kannatad vähem" -,,..tagasi dzungli lihtsate seaduste juurde, kus tapeti selleks, et elada, ega elatud selleks, et tappa."
sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi külastas mitmel korral ka selle aja kuulsaim humanist Rotterdami Erasmus, kes oli vaimustatud Henry vaimuannetest ning rüütellikust kasvatusest ning pühendas talle isegi ühe oma Inglismaast jutustava teose. Suurt mõju avaldas Henryle mõistagi ka tema isa, kuid kes oma elu viimastel aastatel kannatas mitmete tervisehädade käes, mis paraku ka tema vaimujõudu pärssisid. 3. Troonile pääsemine Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg. 1494.aastal nimetati Henry VIII Yorki hertsogiks
Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister. Tuntuim töö "Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning
perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis koosnes mitmete rahvuste esindajatest, kohtus mitmeid kordi ning kogus ettepanekuid reformide osas. Becadelli ise ütles, et missade jumalateotuse teema on ,,väli täis okkalisi takjataimi". Üks põhitegelane, kes 22. sessioonile eelnenud päevadel aitas dokumente koostada, oli tulevane Bologna peapiiskop Gabriele Paleotti, kes tegelikult polnud isegi komitee liige.
sinna, kus pingutada ja vaeva näha pole enam tarvis või kui, siis ehk ainult oma peas. Kaasaegsetes tingimustes on indigode elu raskevõitu. Praegune valitsev kasvatussüsteem on osutunud nende jaoks sedavõrd vastuvõetamatuks, et üksikutel juhtudel on neist lastest isegi tapjad saanud. (Tappe.N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile
Vaid Briti saared,Lõuna-Itaalia ja araablastele alluv Hispaania jäid väljapoole tema valdusi. Valdavalt kristliku Lääne-Euroopa valitsejana oli Karl Suur sobiv kanditaat taastamaks V sajandi katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.Aastal 800,kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga,kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. c) Roterdammi Rasmus. humanist. Usupuhastusele aluse panija.,,Narruse..``1517 .Kiriku org, vastu. Rumaöluse vastu. Ta tõlkis piibli lad. Keelest kreeka keelde. 4)Pilet nr.4 a)Euroopa hiliskeskajal(XIV-XV saj) *Paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad.Saabus must surm,mille tõid kaupmehed Musta mere ja Bütsantsi kaudu Itaalia linnadesse.Eriti tormiliselt levisid hiliskeskajal Itaalia linnad.Käsitöö, kaubanduse ja paganduse areng.Paganduses tõusis mõjukamaks Firenze Medicite pankuri-
English literature is one of the oldest literatures in Europe; dates back to the 6th century AD. Oral literature, i.e. not written down, spread from person to person. In 449 AD Anglo-‐Saxon tribes invaded England – beginning of the Anglo-‐Saxon period in English literature. The first form of literature was folklore, carried by scops and gleemen, who sang in alliterative verse (a kind of simple poetry). Prose developed much later. The first form of recorded English literature was the epic Beowulf, which was produced sometime near the end of the 7th and beginning of the 8th century. It has no ...
samasuguseks kammitsaks nagu need arenemist takistavad kammitsad, millest kunagi vabaneda püüti. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialikuks. Tema tegelased ei sobi ümbrusse, ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. Kindlasti on romantikutelt pärit tema usk metafüüsilisse terviklikkuse ideaali. Samas on Hesse tegelaste vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine täiesti eksistentsialistlikud teemad. Hesse on humanist, ta tunneb inimese ees aukartust ja armastab teda. Armastus on võtmeks tegelaste eneseotsinguis, see aitab neil end vaimselt ja kõlbeliselt vabaks murda eks seegi ole mõnevõrra romantiline ja idealistlik. ,,STEPIHUNT'' 1927. aastal ilmunud ,,Stepihunt" on üks variatsioon Hesse loomingus ikka ja jälle korduvatel teemadel: rahulolemtus iseendaga, kohanematus, hingeheitlused, enese ja oma tee otsimine.
· Leonardo: "Mitte ükski kuju ei vääri kiitust, kui ta ei väljenda hinge, kirge. Suurimat imetlust pälvib see nägu, mis oma ilmega paljastab hinges toimuva." · Vasari: "Leonardo da Vici pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks." · Leonardo: "Kuna mina pole literaalselt haritud, siis on teatud teravmeelitsejad võtnud endile õiguse mind etteheidetega üle külvata ja väita, et mina ei ole humanist. Juhmardite kari !" · Leonardot tõmbas matemaatiku ja astronoomi Paolo Toscanelli isiksus. Tema ütles esimesena, et Maa on kerakujuline. · Leonardo humanistide kohta: "Nendel inimestel on üksnes väga vähe põhjust tänulik olla loodusele, sest see on andnud neile inimese välimuse ainult seepärast, et neid segi ei aetaks loomakarjaga." · "Kuningate kummardamise", San Donato altarimaali jättis kunstnik pooleli, sest tema tööd ei austatud
*milline on äriühingu strateegia *KISS – situational, strategic, integrated, controlled Martin Hilb presents a new, holistic approach to corporate governance called “New Corporate Governance”, which is based on a reversed KISS principle: keep it Situational, Strategic, Integrated and Controlled, adding simultaneous value to shareholders, customers, employees and society. *Tüpoloogia küsimused – omaniku tüpoloogia 4 tüüpi (HUSTA, MODERN, PRAMA, IDEA) – humanist, modern, pragmatist, idealist *strateegia definitsioonist; *neljast peamisest strateegilisest komponedist: keskkonna seire, strateegia formuleerimine, strateegia rakendus, kontroll; *maatriks-struktuurist ettevõtes; A matrix type of organisational structure combines the traditional departments seen in functional structures with project teams. *missiooni definitsioonist; *TOWS põhimõtest; A TOWS analysis involves the same basic process of listing strengths, weaknesses,
Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad humanistidest kirjamehed on Erasmus Rotterdamist (1466 – 1536), kes oma teoses „Narruse kiitus” kritiseeris ühiskonna pahesid (sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust ühiskonnas, kritiseeris siiski selle pahesid. Inglise humanist Thomas More (1478 – 1535) visandas oma teoses „Utoopia” (kr k maa eikuskil) nägemuse ideaalsest ühiskonnast, kus puudub eraomand, kehtib üldine töökohustus ning valitsemisviis on demokraatlik. 1.4. Renessanss: Inimest väärtustava ellusuhtumise najal otsiti eeskujusid antiikajast. Renessanss (pr k renaissance – taassünd) on murrang Itaaliast alguse saanud vaimuelus ja kultuuris, kui püüti kõiges eeskuju võtta antiikaja
Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused?, kohvikud,kontserdid ja ballet mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. 1880 aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata ta maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...
Isiksusetüübid Uurimustöö Saku 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ...
Ühisomand hoiab ära varandusehimu, korruptsiooni. Arendada edasi veelgi antiikseid voorusi, valitsejatele selgeks teha. Isegi kui riigis on palju korruptsiooni, siis riigi eesotsas peaks olema isik, kes on kõigest sellest üle. Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 Alternatiivne vooruseõpetus Machiavelli ,,Valitseja"- kritiseeris humanistide arusaama valitsejate voorustest. Desiderius Erasmus (1466-1536) Euroopas äärmiselt tunnustatud humanist, õppis Pariisis ja Torinos, Cambridge'i ülikooli professor, oli kirjavahetsues mitmete euroopa õpetlastega. Erasmuse olulisemad tööd : ,,Panegüürika Philipp Ilusale" 1504 ; ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 põhiteos valitseja voorustest ; ,,Narruse kiitus" 1509 pilab euroopa inimesi, satiirline teos. Kreekakeelne ,,Uus Testament" koos uue ladina tõlkega. Mõjutas Lutherit, kes püüdis ka Kristuse alguseni jõuda. Konflikt Lutheriga, sest Erasmus pooldas siiski katoliiklust.
puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt
Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. ,,Ejercicios espirituales", sellest on katkendeid eesti keeles ilmunud ajakirjas ,,Akadeemia". Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine. 1517- õigekirja reeglid (de Nebrija) Juan Luis Vives- samuti tähtis hispaania humanist. 16. Sajandi esimene pool. Erasmuse sõber. Ta kirjutas oma teosed eranditult ladina keeles. Enamasti pedagoogilis-didaktilised teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist. Kõige tuntum õpetlane-humanist Hispaanias. Antonio de Guevara- antiigi ideede populariseerija 16.sajandi esimesest poolest. Tema paljutõlgitud teos on ,,Relox de principes" 27.09.10 Hispaanlaste kirjutatud kroonikad. On olemas Kolumbuse päevikud, kõige vahetum uue maailma avanemine. Vallutaja Hernan Cortes.
puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
" pärast asju. W.Occam (Oxfordi professor) 1285-1350 esindab nom.s.Räägib,et kahest tõest tuleb areenile kaksik tõe teooria e kaksik tõe.Üks tõde on teoloogiline(objekt-Jumal), teine tõde on filosoofiline(objekt-olemine). Renessansi ajal on kaheraamatu kontseptsioon (14 saj.)Piibel ja loodus.RENESSANSI AEG 14-16 SAJ. Kultuuri sümbol Dante. Antiikkultuuri taassünd. Karl Suur (frankide geiser). Humanism (inimlik ideoloogia) Mitte Jumal on kõrgem väärtus, vaid inimene. Erasmus on humanist, hollandlane. Peateos ,,Narruse kiitus" kritiseerib relig. fanatiste. UUSAEG E MODERN AGE 17-18 saj. Ingl keel on maailma k. M.Kopenik-poola astronom. Mitte maa, vaid helios on keskpunkt.Teine revolutsioon on: maa pöördub G.Galilei,objektide põhiomadused on matem., geometril.J.Keppler (astronoom)-ellipsi kujutlus-orbiit. I ÕPETUS- Empirism-kogemus on tunnetuse aluseks. Rajaja J.Locke (1632-1704),tabula rasa-puhas leht.In on vabad,võrdsed sünnipäraselt. Võimude lahususe põhimõtted
Tallinn: Entsüklopeediakirjastus Kala, Tiina 2007. Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad. Tuna nr. 3, lk. 10 - 26 Kreem, Juhan 2007. Liivimaa reformatsiooni poliitilised, religioossed ja sotsiaalsed aspektid. Tuna nr. 3, lk. 131-136 Petknas Darius Liivimaa liturgilised traditsioonid 16.18. sajandil. www.meiekirik.ee/.../Petkunas_Liivimaa_liturgilised_traditsioonid Petti, Urmas 1998. Philipp Melanchthon, humanist ja reformaator. Akadeemia, nr. 1, lk. 89-110 Pilli, Toivo 1997. Melchior Hofmanni elu ja tegevus. Akadeemia, nr. 12, lk. 2575-2581 Põltsam, Inna 2003. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. Tuna nr. 3, lk. 13-24 Põltsam-Jürjo, Inna 2008. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. E-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf Oxfordi filosoofialeksikon 2002
Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
Kolmekümne aastane sõda jms. Kltr-l ei olnud hingamisruumi. Ei olnud piisavalt võimalusi, et kltr oleks õitsengu seisundi saavutanud. Säilisid hiliskeskaegsed kirjandusvormid veel 16. saj jooksul. Mujal Eur-s ei saa Rst kuidagimoodi rääkida. R peamised nähtused: tähendab taassündi. Termin tekkis It-s. Varasem sündimine oli antiigis. It puhul eelkõige antiikses Roomas. Pöördumine antiigi kui eeskuju poole. Tugevalt seotud humanismiga. Esimene oluline humanist: Petrarca. Ka humanismi vastuolu kätkeja. Uuris vanu käsikirju palju. Ise lasi neid ka paljundada, kirjutas kommentaare. Tegeles tihedalt antiigiga. Cicero looming just tema kaudu hilisemasse jõudnud. Humanism humanus, inimlik. Hakati sellega tähistama õpetlasi, kes ei olnud otseselt kiriku teenistuses, seni kogu teadmine ja haridus oli ainult vaimulike ala. Nüüd tekkisid ilmalikumad (mitte ilmalikud!!!) mõtlejad. Ei tegelenud enam nii palju jumaliku ja teavliku ainesega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
