kirjutatud mitte mütoloogilisele vaid ajaloolisele süzeele. Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru:
Lermontovi ja Puskini elu ja looming Aleksandr Sergejevits Puskin sündis 1799-dal aastal Moskvas. Ta oli põlisaadliku Sergei Puskini poeg. Ema poolt pärines Etioopia vürsti pojast. Lermontov sündis samuti Moskavas, 1814-dal aastal. Tema isa Juri Petrovits põlvnes Soti aadliperekonnast. Ema oli pärit rikkast perekonnast. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei s...
Valgustus ja Voltaire Sissejuhatus Inimkonna arengut saadab loendamatu hulk ideid religioosseid, politiililisi, filosoofilisi jne -, millel kõigil on oma ajalugu. Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu. See kulgeb mööda mõttemaailma kõrgustike ahelat, kust avaneb avaram vaade kui kusagilt mujalt üle kõige selle, mida inimese vaim on kunagi suutnud luua. Filosoofilise mõtlemise kandjaiks on suured mõtlejad filosoofid Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Val...
sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 15. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja SaareLääne), 16. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 17. Mis oli usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng. 18. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 19. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? indulgentside(patulunastuskiri) müügi lõpetamist kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus)
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.)
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
Kui 14.sajandil õppis ülikoolides seitse tallinnlast, siis 15.sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16.sajandil stuudiume jätkama 29 noormeest. Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees). Tegelikult oli Luther eelkõige teoloog, keda ainult teoloogia oli teaduse
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasc...
mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos. Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. 5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda? Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest
,,Faust" I osa Johann Wolfgang Goethe 1972 Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu
omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda teost peatakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks
Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne) 18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 19. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng. 20. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 21. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist Kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus) Piibli tõlkimist Eesti keelde
lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje
osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. 7) Mis on Mephistopheleses Faustiga sarnast, mis erinevat?
hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava elas 93 aastaseks, suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W
16. Niccolo Macchiavelli, olulisus, looming Töötas poliitilistel ametikohtadel, rõhutas inimese reaalseid omadusi ehk kirgi ja puudutusi, tuntud teos “Valitseja”, elas 1469-1527 aastal. 17. William Shakespeare, olulisus, looming Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid
Sissejuhatus Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame. Globaliseerumise mõiste ja olemus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugsuhtluse osakaalu olulises suurenemises (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida...
lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud
1.Renessanss tähendas antiikkultuuri taassundi Mitmetes linnades tekkisid manukaftuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubandusega arenes rhamajandus ning pandi alus uuele pangandusele. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast
1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri tiitli Itaalia jäi varauusajal samuti killustatuks Henry Tudor Francois I Maximilian I Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma
Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. 2.1 Tegelased. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine. Humanismi mõiste tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi, vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistide maailmavaates oli keskpunktis inimene, mitte Jumal. Usupuhastuse all mõeldakse ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on kiriku ja...
ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inimese täiuslikkusesse. Pärast II ms. lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Ta jõudis järeldusele, et läbi kogu ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas. Inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Goldingi inimesekäsitlust on peetud sügavalt pessimistlikuks, aga ise ta eitab seda. Inimene on
ja tarkuse toel pürgida vara, võimu ja valitsejatiitlini. Somerset Maughami kirjandusauhinnaga pärjatud Paul Strathern on oma Mediciteuurimusest vorminud hämmastavalt moodsa perekonnaloo, mis saab alguse suguvõsa lätetel 14. sajandil ja jõuab lõpule Medicite hiilguse riismetel 18. sajandil. Medicid on tänapäevase panganduse isad, nad mõjutasid kogu Euroopa majandust ja poliitikat, aga samavõrd suurt rolli mängisid nad Euroopa kultuurielus. Nende raha ja sõpruse toel tärkasid humanismi ideed ja puhkes õide uus ajastu renessanss. Medicitega olid tihedalt seotud paljud kuulsad õpetlased, kirjanikud ja kunstnikud. Medicite poegadest tõusis kaks paavsti ja tütardest kaks kuningannat Prantsusmaa troonile. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili
Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia.
Sajandi keskpaigas tehti esimesi katseid trükkida eestikeelseid kirikulaule riimi ja värsimõõtu arvestades. Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka eesti ajakirjanduse algus. 1675.aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. 3 Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Euroopas olid XVII sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner
Eriti hästi kasvas siin rukkis mida vahetati teiste kaupade vastu või siis müüdi (Peamiselt Rootsi) 16. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jagatud piiskopkondadeks (Tallinna, Tartu ja Saare- Lääne) 17. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterlased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased ja brigitiinid. 18. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek, tulirelvade areng. 19. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) - Usuõda, Liivimaa nõrgenemine + kirjaoskus, koolide tulek. 20. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside müügi lõpetamist, kiriku olemuse muutmist e. kirik pidi olema nö. vaene. Samuti, et kirikus räägitaks emakeel ja piibel oleks emakeelne. 21. Eesti linnad keskajal ja tänapäeval (suurus, mõju- arutle ja võrdle)
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on ...
Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite (Homerose ja Aristotelese) teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala "Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul
a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele 10) Laste uurimiseks tuleks sõltumata lapse olukorrast ja vanusest peaaegu alati piirata ... kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d
inimvõimetesse ning hinnati isikupära Austus loominguliste inimeste, poeetide ja kunstnike vastu Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja
Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju. Tulevad keiser ja neli vürsti. Tegelased Faust - tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Margareta - tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga.Noor süütu neiu. Mefistofeles - kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti
· Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). · Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. 3. Trükikunsti algus (1440. aastatel) a. Saksa trükimeister Johann Gutenberg: · Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. b. Tagajärjed: · Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. · Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. 4. Renessansi ja humanismi levik Euroopas a. Erinevused Itaaliaga võrreldes: · Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul. · Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c
Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero
sümfoonilisi pilte Tsehhi ajaloost ja loodusest, selles on sümboolselt ühendatud hussiitide ajastu ja kaasaeg. Neid kaugeid vahemaid ühendavaiks lülideks on kodumaa-armastus, rahvuslik ühtekuuluvus ja vabadusiha. Tsükkel koosneb järgmistest osadest : 1) ,,Vysehrad", nii nimetatakse Vltava jõe kaldale kõrgele kaljule ehitatud vana kindlust. Legendide järgi valitsenud kauges minevikus siin Libuse ja tema mees. Nende troonil oleku aega nimetavad tsehhid tarkuse ja humanismi ajaks. Kindlusega on seotud hulk legende ka hilisemast ajast, millised kandusid suust suhu kuini ajastuni, mis elab helilooja. Sümfooniline poeem ,,Vysehrad" on nagu vana lauliku eepiline jutustus ta on proloog järgnevale tsüklile. 2) ,,Vltava", sellist nimetust kannab Prahat ja Tsehhimaad läbiv jõgi. Mida emakese Vltava kalad aastasadade jooksul näinud on, sellest räägibki sümfooniline poeem (näkineiud kuuvalgel, jahistseenid, vanad kindlused, küla pulmapeod jne.).
juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca teosele "Armulikkus", mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine. Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist
Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. 2.1 Tegelased. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
loovuse ja teadmise allika juurde.
Karnevali õhkkond teoses peab panema tundma elu väärtuste ja
inimrollide igavest muutuvust.
Selle filosoofia peavahenid on mäng keelega : paiskab kõrge (õpetlik) ja
madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised
hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
ajaloolisele süzeele. Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. 17. sajandi keskpaiku oli ooper juba leidnud kindla koha muude kunstiliikide hulgas. Tema õitseng sai alguse Veneetsias. Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muusikaga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos)
Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. Dante Alighieri (27. mai 1265 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsamaid itaalia renessansi poeete.Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrahismiks. Luuletused "Laulude Raamat" Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330.
Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab - peen ja maneerlik õukondlik kunst - rütmisüsteem muutus keerulisemaks - julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist - muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik) - paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst. Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale.
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessa...
Puskini ja Lermontovi elu ja luule Aleksander Puskin ja Mihhail Lermontov on mõlemad vene kirjanduse suurkujud. Nende teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eri maailmapaigus loetakse, lavastatakse teatrites ja ekraniseeritakse tänapäevalgi nende loomingut. See on jätnud püsiva jälje kogu maailma proosavaramusse. Seni kuni on olemas lugemisoskus, ei unune Puskini ja Lermontovi kirja pandud sõnad kunagi. Enne kui saab alustada Puskini ja Lermontovi luule analüüsiga, peab tutvuma nende elukäiguga. Mõlemad on sündinud Moskvas, Aleksander Sergejevits Puskin 6. mail 1799.aastal ning Mihhail Jurjevits Lermontov 15. oktoobril 1814. aastal. Nagu näha daatumitestiga, tegutsesid nad võrdlemisi samal ajal. Puskin enne ja pärast dekabristide ülestõusu ning Lermontov ainult peale dekabristide lüüasaamist. Ühine sünnipaik, mõlema kirjaniku vabadusejanu ja soov seda levitada üle Venemaa, põimis nende saatused kokku. Moskva on ...
kõigi teenrite südamelööke. Kui ta kõige puperdavama südamega teenri oli ülesse leidnud lõikas kuningas temalt juuksetuti ära, et hommikul poissi ära tunda. Poiss aga omakorda lõikas öösel teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielu murdmine oli väga häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks. Neljas lugu, mis näitas humanismi sellest vaatenurgast, et armastus ja abielu peaksid käima käsikäes ja mõlemad peaksid abielus olijad peaksid tundma ennast vabalt, rääkis provence´is elavatest rüütlitest Guillaume de Rousillonist ning Guillaume Guardastainist. Nad olid head sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma naisel ära süüa
peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming.
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
