12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Tähtsus eesti kirjanduses. Millega on rikastanud eesti luulet? Gustav Suits pani aluse 20. sajandi Eesti poliitilisele lüürikale. Nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi reaktsiooniaja, I maailmasõja, 1917. aasta revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Suits oli rühmituse Noor-Eesti üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!
väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritsevasse ellu, milles avastati ilu ja harmooniat. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Ars Nova ajastul kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Neid loodi sageli samapoliitiliselt oluliste sündmuste, näteks kroonimispidustuste puhul. Sel ajal väljapaistvam helilooja oli Guillaume de Machaut. Tema teostest on säilinud suur hulk ilmalike laule ning terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“. Tänapäeval pole muutunud see, et endiselt seostadakse teost autoriga ja pille kasutatakse lauludes.
Ajaloo tunnikontroll 1. Nimeta kaks sündmust mida peetaks keskaja alguseks ja kaks mid peetakse keskaja lõpuks. Algus 476 (Lääne-Rooma riigi langus) 395 (Ida-Rooma riigi teke 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus Lõpp kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus) Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), 1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus
Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja kohtumiseks. Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine. Linnaplaneerimisega hakkasid tegelema filosoofid ja kunstnikud, tänu sellele linnad muutusid funktsionaalseteks ja mugavateks.
loomingu kõrgaeg, mil on kirjutatud tragöödiad"Hamlet" ,,Kuningas Lear", ,,Othello" Enamiku tragöödiate süzeeg pole tema enda välja mõeldud vaid laenatud ajalookroonikatest, rahvajuttudest või muinasjuttudest. Lisaks näidenditele on ta kirjutanud sonette pühendades need Tömmule daamile. Shakespeare´i loomingu suurus seisneb ajastus. Renessansi tähtsus maailma kultuuriajaloos seisneb kuulsates näidendites, humanismi alguses, kultuuri arenemises ja uute zanrite tekkes(essee, sonett).
Sokrates Sokrates (469-399 e.m.a.) on Vana-Kreeka filosoof, kelle nime on kindlasti kõik kuulnud. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänap...
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke
Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure
"Romeo ja Julia", "Richard III" 2)Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. 3)Kolmas loomingujärk (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks.
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku
Draama „Kauka jumal” kujutab hallparunliku rahavõimu jõhkrust ning selle allajäämist saatusele Draama „Tuulte pöörises” käsitleb õigluse, humaansuse ja vägivalla kokkupõrget 1905. aasta revolutsiooni taustal Elu varjukülgede esiletoomine koos inimsuse rõhutamisega on omane ka teistele näidenditele Kirjutas ka lastejutte („Kuri kuningatütar“) Tema loomingus jäävad kõlama humanismi ja altruismi ideed. VALIK TEOSEID "Valitud näidendid" (1943) "Külajutud" (1971; 2002) "Libahunt" (1969) "Piibelehe-Neitsi" (1969) "Libahunt. Kauka jumal" (1976) "Lastejutte" (1979; 2002) "Kuri kuningatütar" (1986) "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias Karksi vallas asub ka August
Freud (Lucien M. Ford) Lucien M. Freud Sigmud Freudi pojapoeg Sündis 1922. a, suri 2011. a Esialgu maalis detailselt ja kuivalt, hiljem maalilisemalt. Portreemaalid ja figuratiivsed maalid. Maalidel suur psühholoogilise sügavuse ja kunstniku ja modelli suhe tekitab sageli vaatluse poolest ebamugavust. Francis Bacon (Francis Bacon) Francis Bacon(1919-1992) Üks omapärasemaid inglise kunstnikke. Tema kunstistiilist on väljaloetud humanismi kriisi. Tema maalide lähtekohaks on tihti tavalised fotod või reproduktsioonid. Inimeste näod ja eriti kehad on tema töödel moonutatud vormituks. Kõhedusttekitavate kujundite koloriit on tihtipeale aga silmapaitavalt kaunis. Francis Baconi maal (Head VI) Skulptorid Ben Nicholson(1894-1982) Barbara Hepworth(1903-1975) - abstraktne looming. Hakkas avasid kasutama. Henry Moore(1898-1986) - loodus ja arhailine kunst. Suuremõõtmelised looduspaigad.
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR).
..................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2. Veneetsia vabariik...............................................................................................................7 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL.................................................................8 4. RENESSANSSKUNST.........................................................................................................9 4.1. Kunsti iseloomustamine......................................................................................................9 4.2. Kunstniku positsioon renessansiajastul...............................................................................9 4.3. Perspektiivi leiutamine..
Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana.
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda.
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa
keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see enam Itaalias ei levinud. 3) R. Itaalia kirjanduses: Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik, poeet, poliitik- ,,Jumalik komöödia,, (nim. Väljapaistvamamaks teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud
Eksistentsialism minu silmade läbi Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva...
põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leidis, et maailm on täis kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Faust oli passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad. Kuid alati jäi Faust oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Selles kõiges peitubki fauistlik ellusuhtumine. Ka tänapäeval võib leida inimesi, kes ei leia elus oma kohta. Nad on pidevas otsingus. Nad ei oska saavutatust rõõmu tunda vaid piitsutavad ennast tagant, otsides pidevalt midagi, teadmata isegi mida. Iga väiksimgi probleem viib nad rivist välja. Ja sellepärast võimegi öelda, et ka tänapäeval on meie kõrval fauistliku ellusuhtumisega inimesi.
Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaeg lõppeb 1558 Liivi sõja algusega.
tegema tõlketöid ajalehe kirjanduslisade jaoks. Samuti hakkas ta eestindama teoseid maailmakirjandusest. Haaval ilmus veel mitu luulekogu. Anna Haava suri 92-aastaselt 13. 03. 1957 ja ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Minu valitud Anna Haava luulekogu on avaldatud aastal 1968. Autor on väga hingeline, enamus luuletused räägivad armastusest. Ta kirjutab ka loodusest, meie ilusatest metsadest ja meredest. Anna Haava loomingus hindan esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi.
kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia Dante Alighieri poeem samanimelise tegelase seiklustest.
iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana
ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja
· Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat
igasugune ligipääs. Inimeste maailmapilt muutus üha võrreldavamaks tänapäeva inimeste omaga, mida tõestab ka siis levima hakanud tõdemus heliotsentrilisse maailmasüsteemist. Kuna inimeste ellusuhtumine ja vaated muutusid varauusaja jooksul väga tugevasti, siis tõi see endaga kaasa ka suuri muutusi, mis olid väga kasulikud ja on mõjutanud ja mõjutavad siiani ka elu 21.sajandil. Kiriku piiratusest vabanemine ja humanismi areng andsid inimestele võimaluse edasi liikuda ja näha maailma erinevaid võimalusi ning seda ise muuta. Tänu varauusajale ja kogu eelnevale ajaloole on kujunenud välja tänane maailm.
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühend...
,,Aadlipesa"(armastusekolmnurk, pühendatud noorele põlvkonnale) ,,Eelõhtul"(50ndate aastate Venemaa- armasta seda, mida sa tõepoolest väärtustad) ,,Uudismaa"(talupojad vabaduses) Jutustused: ,,Mumuu"(tumma kõne, kutsub nii oma koera) ,,Küti kirjad" Vene realistide põhimõtteks sai rõhutute kaitsmine ja humanismi ideede kuulutamine- TÕDE Maurice Maeterlink Kirjandusse tuli lüürikuna(luulekogu ,,Kasvuhooned"). Samal aastal kirjutas 1. draama- ,,Printsess Maleine". ,,Sinilind"(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada) Marionett näidend-ühevaatusteliste näidendite tsükkel Aleksis Kivi
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid
· Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920. aastate pedagoogikat ja eesti kooliuuendusliikumist. Külastas 1928 NSV liitu. · Tema teosed: · "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910)
ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused
seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Antiigi tundmaõppimine. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kusti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsanstsit põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Humanism. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti
süümepiinad. Hoolimata õnnelikust pääsemisest on indiviidil raske edasi elada, kui teda vaevab süütunne. Sõjas saavadki surma enamasti süütud inimhinged. Milleks me ikkagi sõdu peame? Kas ainult selleks, et vaenlast välja suretada ja rohkem territooriume vallutada? Me suurendame sellega vaid kaduva sugupõlve hulka. Sõda on üldse väga vastuoluline sündmus inimese hingelisest aspektist. Me väärtustame humanismi, armastust, oma isamaad, perekonda, lähedasi, samal ajal püüame vältida surma, kuid tegutseme hoopis vastupidiselt. Astutakse sündmuste keerisesse, kus kaalul on nii enda kui ka teiste elu. Igal juhul oleme elujanulised ja pääseda soovib igaüks. Me nõuame „võimatute võimatut“. Ernest Hemingway on öelnud: „Igal asjal on algus ja lõpp. Keegi ei jää igavesti elama.“ Elu ja surm ongi üks suur paradoks. Me tahame olla
Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J.Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. 4.4 Richard Rotry Rorty sündis 1931. aastal New Yorgis vasakpoolsete intellektuaalide peres, astus juba 15- aastaselt Chicago ülikooli, mis on olnud USA-s konservatiivse humanismi kants, ja tegi 1960. aastatel karjääri analüütilise vaimufilosoofina
Reformierakond Kool: Tartu Kommertsgümnaasium Klass: 9.B Tartu 2008 Reformierakonna logo Reformierakonna põhiseisukohad Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs.
Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lhtus a kindlatest nuetest: ajalooline tpsus, ajaloolise problemaatika tsidus, ajaloo liikumise ja arenemise kujutamine, mitte olustiku vi tavade, Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturkivusest, iseloomustab progressiivsus. Progressiivsed romantikud olid hiskonna vastu kriitilised ja kirglikud. Hindasid krgelt humanismi ideid. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva lestuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n- esimene teline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi pliselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on vimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika hendriikide iseseisvumisega seotud sndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja
kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida- Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil
"Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad. Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida
planeerimine katastroofipiirkondadesse. Humanitaarlogistika all mõeldakse hädaabi kohaletoimetamise planeerimisprotsessi, teostusvõime haldamist, abisaadetiste voogude kuluefektiivset transportimist, käsitlemist ja hoiustamist ning informatsiooni otstarbekat levitamist algallikast abivajajateni, mille abil leevendatakse abivajajate valu ja kannatusi. Eesmärgiks on tagada katastroofipiirkonnas planeerimine, valmidus, varustamine, veod ja ladustamine. [1] Jarrod Goetzel ütleb, et humanismi aluseks on arusaam, et kõik inimesed väärivad austust ja väärikust ning neid tuleks sellistena käsitleda. Ta on sõnastanud katastroofi kui olukorda või sündmust, mis saavutab ülekaalu kohaliku ruumi üle ning mis eeldab abi saamist riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. See on etteaimamatu ja sageli ootamatu sündmus, mis põhjustab suuri kahjustusi, hävitamist ja inimeste kannatusi. Sageli on see põhjustatud loodusest, kuid katastroofid
jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Charles-Lois de S. Montesquieu, nn entsüklopedistid. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas teatud loomulikud vajadused ja õigused ning et
Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana.Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist".Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele
Nietzsche ei kandnud neid üle ajaloole nagu venelastel kombeks oli (Dionüüsosliku ja apollonliku antinoomia kannavad Ivanov ja Merekovski üle Ida ja Lääne vastandusele.), samuti puudub tal dionüüsosliku paatose massiliikumine. Nietzsche oli pigem individualist, luges masse nõrkade pelgupaigaks ja kohati isegi hoiatab masside eest. Räägitakse Venemaast kui noorest kultuurist ja vaevamata kultuurimälust. Näiteks veel Bloki "Humanismi häving" väidab, et 19. sajandiga lõppevat humanismi ajastu, viimasteks kandjateks nimetab Goethet ja Schillerit. Lõpu kuulutajaks olevat Wagneri muusika, millega iseloomult seostub vene revolutsioon (sügav, ürgne, massiline). Iga revolutsiooni põhiaspekt olevat pöördumine Looduse poole. 19. sajand pihustas kultuuri: see murenes, kadus ürgsus. Uus liikumine tõotavat uut sünteesi uuelt aluselt. Vene revolutsioonis kõlavat noore rahva muusika (metsik koor), vastandub lääne
1.Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonit...
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõ...
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda
Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaa on riik Lääne-Euroopas, kus 17.-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik. Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
