HUMANISM JA RENESSANSS Eeldused uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: · kaubandusele tuginev majanduslik tõus; · rikkuste kogunemine ja panganduse teke; · uute, varakapitalistlike suhete kujunemine. Rikkamate perekondade vahel toimus võitlus mõju ja võimu pärast, mille vahenditeks olid kaunid lossid, luksuslik kodusisustus, kallid rõivad. See toredus tekitas aga nõudluse arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent. Poliitilises korralduses oli linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhislikuga, kus võim koondus ühe eriti rikka perekonna kätte(Medicite). Tekkis türanlik valitsemisviis. Renessanss ( pr. keeles taassünd ) tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. j...
Erasmus (1466 v 1469-1536), humanismi suurkuju Mõned humanismi silmapaistvamad tegelased elasid siiski ka väljaspool Itaalia piire. Kui mõlgutada mõtteid tema loodud väärtuste üle, mida inimesed põlvest põlve edasi annavad, pöörame oma tähelepanu ühele, võib-olla kõige suuremale väärtusele inimkonna vaimses pagasis - humanismile. Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja
isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse. Baldassare Castiglione (1478-1529) ,,Õukondlane" dialoogivormis proosatraktaadis, on antud pilt täiuslikust inimesest, kelles langeb kokku füüsiline ja vaimne harmoonia. Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne. Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma traktraadis ,,Valitseja" inimese kirgi ja puudusi. Analüüsis erisuguste riigikondade olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi
RENESANSS · Tekkis 14-15 saj Itaalias · Antiikkultuuri juurde naasmine, taassünd. · Edusammud loodusteaduste vallas. Hakati tegema palju vaatlusi. · Ladina, vanakreeka keele tundmine. HUMANISM · 15-16 saj. Hõlmas nii kultuuri kui haridust. · Keskpunktiks inimene. · Astusid vastu asketismile ehk ideaalile, mis nõudis loobumist rõõmudest ja naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla aja...
tegelikult vajalikud uurimiseks. 1 · Vaidluse järel: Reuchlini pooldajad ja ,,pimedusemehed". Põhiprobleem: Kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat? Katoliku kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma kriitikast puutumata. ULRICH VON HUTTEN 1488- · Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose ,,Pimedusemeeste kirjad". Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA
Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema. Välimus pidi olema kindel- sirge rüht, rääkides tohtis teatud arv hambaid paista, riietus pidi olema ilus ning terviklik, riietuses olid tähtsal kohal kehavormid ja jäsemed. Härrade sukkpüksid võisid olla eri värvi ja aiste hulgas oli moes blond juuksevärv, kulme raseeriti. Inimeste maailmapilt muutus humanismi ja renessansi mõjul paremaks. Kuna mõtteviis ja hoiak olid vabamad, ühiskond arenes palju kiiremini, edukamalt kui ennem. Usk küll jäi, aga inimesed muutusid palju inimlikumaks. Arvan et inimeste maailmapilt arenes rohkesti ikka trükimasina leiutamise pärast, mis soodustas info leviku ja inimeste arvamuste ja oleku muutus lasi teistsugustel arvamustel elu kujundada.
uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele
Tähtsamad esindajad olid Leonardo da Vinci, Michaeangelo, Raffael, Giorgone ja Tizian. 5. Kirjelda humanistlikke ideid. · Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. · Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes
kaudu. Kui ,,humanism" tähendab inimlikkust, siis peavad tervishoiutöötajad suhtuma inimesse ka inimlikult. Meditsiinivaldkonna ametnikud (nii arstid, kui ka õed, ämmaemandad jne) peavad toetama patsienti, peavad aitama patsientidel hakkama saada nende muretsega ja kahtlemata nende haigustega. Tervishoiutöötajad ei pea sundima patsiente teha sellised asju, mida ta teha ei taha, arvestada patsientide arvamusega. Kiudas sa tahad rakendada humanismi, siis eelkõige sinu sees peab olema selline tunde, et sina tahad teha head asju inimeste jaoks. Sa pead arvestama, et sul tuleb hakkama saada mitte ainult oma muretsega, aga oma patsietide muretsega ka. Kui tervishoiutöötajal on sellised hoiakud, siis ta rakendab humanismi automaatselt. 2. On raske midagi öelda sellel teemal, sest praeguseks momendiks puutusin meditsiiniga mitte eriti palju, aga arvan, et Eesti meditsiinis on rohkem head kui puudusi. Miks ma nii
Minu arvates humanism on inimlikkus. Humanism kirjaldab inimest kui olendit, kes on arenev, lood ja heade omadustega. Meditsiinis peab igal töötajal humaansus kindlasti olemas olema. See tähendab meditsiinis paremat ja tõhusamat hooldusabi haiglas töötajate poolt. Selle tulemuseks on suuresti rahulolev patsient ja hea abi õe poolt/haigla töötajate poolt. Humanism nii meditsiinis ki ka igapäevaelus tugineb Maslow püramiidile. Meditsiinis humanismi rakendades ei saa inimesi võta grupiti ehk üldistada, vaid me võtame kui erinevat isikut, kui indiviidi. Peab kindlasti mõistama patsienti: kui valus tal on, kui kehvasti ta tunneb. Mis võivad olla haige hirmud ja nendega arvestada teda ravides. Samuti ka ei tohi patseinti eemaldada ümbritsevast. Näiteks külaliste keelamine, kui selleks reaalset ja mõjuvat põhjust pole. Inimene peab suhtlema, see on meie kõikide üks olulisemaid vajadusi. Muidugi täna meditsiini
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav
Thomas More _ Lühikokkuvõte Pühak Thomas More (7 veebruar 1478 6 juuli 1535) oli Inglismaalt pärit advokaat, kirjanik ja riigimees, kes oma eluajal oli üks kõige kuulsamatest humanismi õpetajatest. Aastal 1505 ta abiellus Jane Coltiga, kellega tal oli 4 last. Ta kolm tütart ja poeg said oma hariudse kõige parematelt õpetlastelt. Jane suri aastal 1511, pärast seda abiellus Thomas ühe lesega Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha
armastusest oma muusa Beatrice'i vastu. - ''Pidusöök'' - enstüklopeedia - tema arvates on inimmõistus piiratud ning ülimaid printsiipe saab tunnetada ainult usu kaudu - ''Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist; oma filosoofilise isikupära tõttu on see itaalia kirjanduse tippsaavutus (''komöödia'' oli kurva alguse ning õnneliku lõpuga teos; ''jumalik'' lisati alles 16. sajand ülima luulemeisterlikkuse rõhutamiseks) Francesco Petrarca (1304-1374) - humanismi suurkuju Itaalias; silmapaistev poeet, mõtleja ning teadlane - uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont
Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega. Ka sel perioodil on inimideaaliks otsiv isik, kes ei lase end piirata traditsioonidega. 16. sajandil hakkas killustunud Prantsusmaa koonduma keskvõimu ümber, mis sai absolutisimi aluseks. Hispaanias arenes idamaise despotismi laadne absolutism. Kirik haaras taas kontrolli vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14. sajandil juhtivaks keskuseks Firenze
Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma"
meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348. aastal asutati Praha ülikool. 15. sajandi 1 Renessanss, http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 2 Renessanss, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/index.htm 3 Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 4 Humanismi definitsioon, http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207697/humanismi%20definisatsioon lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.5 3. MAADEAVASTUSTE MÕJU EUROOPALE Euroopa majandus oli sattunud keeristesse. Rikkuse aluseks oli Euroopas maa ning maa omanikud elasid maad rentides väga hästi. Rentnikelt nõuti, et nad jagaksid oma saadusi ka omanikega. Äkitselt hakkas kuld ja hõbe, millest oli puudus, Uuest Maailmast tagasi Euroopasse tulema ning tänu sellele tõusid ka hinnad
nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda? Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe'il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük ja pühakute kultus vastuolus kristlike algtõdedega. Kokkuvõtlikult oli siiski nende kõigi eesmärgiks kristluse puhastamine väärarusaamadest ja tõlgendamistest ning selle taastamine algpõhitõdedele
Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka
Paremalt vasakule: 1. Inglise näitekirjanik 5. Krirjanik aastatel 1265-1321 7. Itaalia humanismi suurkuju 9. Lembeluule Petrarca stiilis 10. Renessansi ajastu geenius 11. Renessansi sünnikoht 13. Da Vinci tuntuim maal 14. Petrarca tuntuim värssteos Üevalt alla: 2. Jumaliku komöödia teine osa 3. Dante peateos 4. Renessanss ehk... 5. Boccaccio peateos 6. Shakespeare teos 8. Jumaliku komöödia esimene osa 12. Novelli rajaja Paremalt vasakule: 1.William Shakespeare 5.Dante Alighieri (paremalt vasakule) 7.Francesco Petrarca 9.Petrahism 10.Leonardo Da Vinci 11.Itaalia 13.Mona Lisa 14
7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus. 14) Defineeri sõna reformatsioon. 15) Üks Itaalia praegustest humanismi suurkujudest. (Perek.nimi) 16) Üks praeguse aja suurkuju. (Perek.nimi) 17) Kunstnik, kelle kunstiteos on ,,Neitsi Maarja taevaminek." (Perek.nimi)) 18) Antiikaja ja renessanisaja vahele jäänud ajastu.
Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. Ent 1580. aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta Bordeaux' linnapeaks, neid kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis Elulugu II Ta õppis Filosoofilist skeptitsismi ja renessanss humanismi. Michel de Montaigne'i teekond Itaaliasse 15801581 Üksikud esseed "Üksindusest"; "Ebavõrdsusest, mis on meie vahel" "Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine" "Inimsööjatest" Esseed
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfi...
· Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento Itaalia · Tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. · Itaalia humanismi sünniaeg, vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. · Muusikas domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika. · Tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. · Teine populaarne lauluvorm oli caccia- 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. · Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik.
Dante Dante Alighieri 1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt Looming Dante peateos on "Jumalik komöödia,, Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Lisaks on ta kirjutanud luulet ja filosoofilisi teoseid Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. 1988 asutati Eesti Dante Selts. Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Gvelfid võitlesid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta Gemma di Manetto Donatiga Dante oli juba 9-aastaselt armunud Beatrice Portinarisse, keda ta
Kõrgemas Tütarlastekoolis (1880-1884). Kooli lõpetamise järel töötas Haava pedagoogi ja halastajaõena. Alates 1906. aastast oli ta vabakutseline tõlkija. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". · Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud
(2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et vastavalt humanismi põhiideele hakati renessansiajastul väärtushinnangute andmisel lähtuma inimesest. Iseloomulik humanistlik maailmavaade - väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. Nimeta kolm huvitavamat seika, mida renessansiajastu (muusika) kohta teada said. 1) Tuntumad suurkujud- teadsin mõnda, kuid ei seostanud neid renessansiga.
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) Elust : Sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. Itaalia humanismi suurkujusid Poeet , mõtleja , teadlane Pääses paavsti õukonda Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum"
hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.
· Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda
pärlite ja kalliskividega. Kaelas kanti mitut jämedat kuldketti ning igas sõrmes sõrmuseid. Lemmiktegevused SÖÖMAAEG: Skulptuuride, vaipade ja maalidega kaunistatud saali kaeti pikk laud. Laua väliskülgedel istusid külalised. Kuni nad einestasid, esinesid saali keskel lauljad, tantsijad ja luuletajad. KELLEGI MÜRGITAMINE: Aadlike lemmiktegevuseks oli üksteise mürgitamine. Seda tehti peenelt ilma kära ja tolmuta. Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1
3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa.
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg
Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus
Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus
Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305) Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione, ema Bella suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast perest pärit Gemma di Manetto Donatiga. 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia. Hiljem sündis neile veel poeg Giovanni.
Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused. Kunstis olid eriti silmapaistvad Michelangelo, Raffael jaLeonaldo Da Vinci, kes oli silmapaistev ka teaduse vallas - tegemist oli geeniusega.
haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse korral, kui ka see saab kannatada on tervenemine kordades raskem. 2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt. Koolides õpetatakse, et kõige tähtsamaks aspektiks patsiendi
Vastused küsimustele Humanism meditsiinis 1) Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humaansus on meditsiinitöötaja vaieldamatu omadus. Soe, terane suhtumine patsiendi poole on humanismi kindlailmeline vorm. Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on tekkinud haiguse tõttu. Kannatlik suhtumine erutatu patsiendi poole teeb teda rahulikuks. Meditsiinitöötajal peab olema taktitunne
seisu parandada, sest Medicid olid tolle aja suurimad pankurid. Pärast isa surma 1469 a asus Lorenzo Medicite dünastia etteotsa. Lorenzo osales ka poliililistes reformides. Toetas ka madalamast soost andekaid inimesi ja määras neid kõrgetle ametikohtadele. Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore Sündis 1.jaanuarli 1449 Pietro di Medici perekonnas. Firenze valitseja, poeet ja filosof. Seisis Itaalia ühendamise eest. Metseen, kes soosis renessansskultuuri ja humanismi arengut. Ta kogus oma õukonda filosoofe, kirjanikke juba tuntud või alles kujunevaid kunstnikke. Lorenzo oli oma aja suurte meistrite-Botticelli, Girlandaio, Verocchio, noore Michelangelo ja Leonarda da Vinci paljude teiste patroon ja toetaja. Ehitas äärmiselt luksusliku villa, mis meenutas rooma patriitside losse.Lossi juurde kuulus suur jahipark ja luksus aed. Medicid http://www.youtube.com/watch?v=kaWAH6VNeJ0 Click to edit Master text styles
Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning geograafilised teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni.
Tema luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja-Itaaliast. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng, renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes, eriti soodus oli see aeg kunsti arengule. Algas kunstiteoste signeerimine. Kirjanikud pöördusid realismi poole, kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukustega, kangelane, kes tunneb rõõmu oma maisest elust. Kirjanduse
1415saj. Hiliskeskaeg Feodaalkorra ja rüütlikorra allakäik,manu faktuuride tekkimine, paavsti võimu nõrgenemine. Algab renessansi ajastu humanismi levik,avatakse akna 16 saj. Varauusaeg Indiasse ja Ameeri kasse Karl suure keisririik Frangi riigi kujunemine Frangi riigi rajas 5 sajandil Clodovech,kes pani alguse Merovingide dünastiale. Ta allutas peaaegu kogu Gallia ja võttis vastu ristiusu.Chlodovechi surma järel riik nõr Genes ja valitsesid nii nimetatud laisad kuningad ja tegelik võim kuulus hoopis nende
Varauusajaks peetakse ajavahemikku 16-18 sajand, millega seostatakse ka mitmeid muutusi ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Murrangute aluseks olid keskajaga võrrledes mitmed uuendused vaimulaadis, kui ka inimeste maailmapildi avardumine. Samuti mängis olulist rolli katoliku kirik ja sellega seonduv. Muutused inimeste vaimulaadis said alguse 14. sajandil Itaalias, mil hakati väärtustama renessanssi, mida peetakse vaimseks ja kultuuriliseks murranguks ning humanismi. Renessnass ehk taassünd ja humanism väärtustasid inimest koos tema ainulaadsusega ja inimlikkust. Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed
rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks. Rahvarinde olemus ja eesmärgid : ·ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes. ·ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused. ·Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee.
Itaalia renessanss. Kristel Kaarna 11. klass 1.Renessansliku maailmavaate aluseks oli humanism. Milline inimene on humanismi ideaaliks? Mille järgi teda hinnati? Renessansi humanism püüdis leida individuaalset ja vaba inimest. Ideaal oli Homo Universale. Teda hinnati iseväärtuse, mitmekülgse arengu, kultuuri, kui inimtegevuse kõrgeima ilmingu ja inimolemuse teostumise järgi tema parimal viisil. 2.Esimene suurmeister 15. saj. itaalia arhitektuuris oli Filippo Brunelleschi. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav?
Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt. Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi rekaktsiooniaja, I MSa, 1917a revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Tugev kaasaja- ja ühiskongliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks.
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest
5) Ajalooline romaan sai alguse sotimaal väikses külakeses, mida hakkasid külastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju...
allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. `'Aadressita kirjad'', värssteos `' Aafrika''. Peateos on `' Laulude raamat'', 300 sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jne. Muusa Laura. Petrarkism lembeluule Petrarca stiilis. Boccacio Itaalia kirjanik, novelli rajaja. Peateos `'Dekameron'' raamjutustus, 100 novelli Renessansi kirjandus uuttüüpi teater tekkis 15-16 sajand.16. sajand levisid itaalias elukutselised näitetrupid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
