Virtus – mehelikkus. Avaldub sõjas, aga tähendab ka usaldusväärsust ja ausust (Kohustustest, lk. 28) Võistluslikkus avalikes ametites – ent suunatud res publica teenimisele Humanistlik antiigiretseptsioon Cicero Kohustustest (De officiis) Poliitiline humanism: Aristotelese ja Cicero retseptsioon 44 eKr Voorusliku avaliku teenistuse eetika Juhtmõtted: Itaalia linnriigid, eriti Firenze (nt. Machiavelli) isikliku ambitsioonikuse ohtlikkus (Marcus Antoniuse näide) Ka monarhiad (Saksamaa, Prantsusmaa)
· Võimude lahususe idee alusepanija Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal. Mis on valgustus? · Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · Kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus · Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus · Arusaam, et on vaja levitada uusi ideid (ideed muudavad maailma), nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi · Uus humanism esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega katoliku kiriku ideoloogia vastu Rene Descartes (1596-1650) · Prantsuse filosoof · Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust · ,,Arutlus meetodist" · Rõhutas, et teadmiste allikaks on mõistus · Arvas, et tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges · Cogito, ergo, sum ma mõtlen, järelikult olen olemas Voltaire (1694-1778)
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Inimeste vahel eksisteerib vastastikkust pimedust ja kurtust, mis on meie loomuomaduseks. Sellest hoolimata tunnetame sisemist tähendust, mis välja ei paista ja mis võib teiste elus esineda seal, kus me seda kõige vähem märkame. Jõuamegi järeldusele, et selline sisim tähendus kehtib ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on
Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840. aastal rajas Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste asutuse, millele pani nimeks ,,lasteaed". Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles
Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele.
Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks - erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. Võrreldes antiikskulptuuridega on Püha Jüri aga enam individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 17 7. RENESSANSI KIRJANDUS Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais,
Aeti välja kõik moriskid ristiusku pöördunud moslemid; arvati, et nad ei ole piisavalt usaldusväärsed. Nantes' edikt 1598 · Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus · protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna- Prantsusmaal) · protestandid võisid teenida riigiametites · hugenottidele (kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Ettevalmistus arutluseks Renessanss ja humanism: Uus maailmavaade hakkas kujunema 14. sajandil Itaalias ajastu nimeks sai renessanss. Tähelepanu keskpunktis oli inimene ning seda nimetati humanismiks. Erinevalt keskajast, kui rõhk oli inimese hingevajadustel ja mõtetel, rõhutati nüüd just keha vajadusi. Enam ei arvatud, et keha oleks patune ja kaduv. Maine elu pidi olema nauditav. Humanismi ideed tekkisid toetudes antiikkultuurile ja selle aja filosoofidele. Samuti muutus ka kunst hakati uuesti väärtustama
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
Yatrib saab omale teise nime Medinpt et Nebbi ehk Mediina prohveti linn. Moslamitel oli 5 põhikohustust ehk 5 sammast. Sahada- usutunnistus. Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamedi , kes on tema prohvet. Salah palvetaimne, 5 korda päevas Meka suunas. Saum paastumine, 1 kord aastas ramodani kuul Zahah annetamine, umbes 2,5 % oma aastasissetulekust vaestele. Hadz palverännak , 1 kord elus Mekas palverännakul. 2) Renessanss ja humanism ( 32 ) Renessanss on taassünd. Itaaliast alguse saanud ja 14. 17. sajandini Euroopas kestnud periood. Maailmapilt muutus inimesekestsemaks ( Hakati tähelepanu pöörama inimese heaolule ka siin maailmas ). Antiikkultuuri taassünd, hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Pöörati tähelepanu mugavustele ( nt. elukohtade kaunistamine tapeedid, kangad, mugav mööbel jne. )
kuningas oli ka Leedu suurvürst. Nii Poola-Leedu kui ka Moskva suurvürstiriik olid konkurendid Vene vürstiriikide ühendamisega. Moskva võitis. Paavsti võim ja kiriku mõju hakkasid vähenema, sest läänes tekkisid tugeva keskvõimuga kuningriigid, millel polnud paavsti toetust valitsemisel tarvis. Vaimuliku hariduse kõrval levis ilmalik haridus, mis pani mõndasid paavstivõimus kahtlema. Kohalikud vaimulikud toetasid kuningat, sest nende luksuslik elu sõltus valitsejast. 22. Humanism ja renessanss Renessanss on antiigi taassünd. Renessanssi võib ajaliselt piiritleda 14-16. sajand. Renessanss sai alguse Itaaliast. Sel perioodil toimus vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanssi tekke eeldused olid majanduslik tõus (Vahemere kaubandusest saadi suurt tulu), rikkuste kogumine, panganduse teke (pangadusperekond Medici'd, panganduslinn Firenze) ja uute varakapitalistlike suhete teke (käsitööliste töökodade asemel tekkisid manufaktuurid). Tekkisid
On kirjutanud terve hulga farsilikke näidendeid. Kasutab nende zanrinimetusena sõna ,,égloga". Hispaania (nüüd juba ühendatud) tõuseb renessansi ajal Euroopa kõige võimsamaks riigiks. Sel ajal algab Hispaania Ameerika avastamine ja vallutamine. See toimus enamasti 16.sajandi esimesel poolel. 17.sajandil läheb juhtpositsioon Euroopas Prantsusmaa kätte. 16.sajandi lõpul hakkab Inglismaa Hispaaniaga võistlema. Renessansiga käib kaasas humanism. Rööbiti hakkab tulema humanism ka kirjandusse (kirjanikud saavad inspiratsiooni antiigist) Astuvad vastu päris julgesti võimupoolsele vägivallale. Thomas More ja Esrasmus annavad põhitooni Euroopa humanismile. Erasmuse ideedel on väga tugev mõju Hispaaniale. Hispaania oli katoliikluse kantsiks. Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine.
tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/ Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust.
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
Aquino Thomase ajal hakkas kristlikus kultuuris lõhesid tekkima. Mõisteti, et mõistusega ei saa Jumalana jõuda, sest Jumal on ettearvamatu. Teadus ja usk said seeläbi tihedamalt läbi käia. Algas renessanss ja reformatsioon. Renessanss on rikkalik kultuuri areng, mis algas 14. Sajandil Põhja-Itaalias. Algas antiigi taassünd. Kompassi abil said inimesed maailma avastada, relvade abil saavutati võim Aasia ja Ameerika kultuuri üle ning trükkimise abil levisid humanistlikud ideed. Humanism seisnes inimesekultuses. Inimest hakati taas pidama lähtepunktiks kõigele. Arenes meditsiin, kultuur ja kunst, inimesed hakkasid rõõmu tundma liialdustest ja saavutustest. Hakati taastama keskaja käigus lagunenud Roomat. Renessansi ajal algasid ka nõiaprotsessid ja ebausk. Sai alguse empiiriline ehk kogemuslik meetod inimese teadmised põhinevad asjadel, mida ta ise kogenud on. Koos teaduse arenguga sai alguse ka looduse reostamine, sest inimene tahtis omada kontrolli looduse üle
· Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel · Mahutavuselt suurem · Ladina purjede kasutamine · Võimaldas sõita ka vastutuult · Uued navigeerimisevahendid · Astrolaab-tähekõrgusmõõtja · Kompass · Leiutati hiinas Põhjused · Kulla ja hõbeda puudus · Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta
,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all? Vaatleb tasakaalu kui võimalust valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Tasakaal tähendab majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord. 5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek?
Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.ieurp PoolaLeedu riik. Ka nõrgened paavsti võim sest: Ristisõjad kukksid läbi Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss Rene on antiikkultuuri taassünd 1416. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 1516 saj. Alguse sai Itast sest oli siis enamarenenud ja rikkam kui teised piirkonnad. Seal pidasid rikaste linnriikide valitsejad oluliseks kunstide ja teaduste soosimist. Metseenid rahastasid, üks kuulsamaid metseenperekondi on medicid firenzeds. Tegid ka maarjajääd(kangaste värvimiseks)
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi? Biheiviorism tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja
Ajastuline taust Laiemalt taustalt, euroopa vaimuelu- ja ühiskonna arengute taustalt vaadatuna, on reformatsiooni ehk usupuhastuse olulisteks eeldusteks, peamisteks mõjuteguriteks, üheltpoolt 16. sajandi humanistliku maailmavaate (mis eelkõige rõhutas inimese väärtust inimesena ning tema ühtsust loodusega, Loojaga) levimine, teiselt poolt paavsti ülimuslik võim ning nende kahe all rahvaliikumised. Humanism. Ülikoolide asutamine ja iseseisvumine Euroopa linnades oli oluliseks teguriks humanistlike ideede arengule, levimisele. Näiteks vastasutatud Wittenbergi ülikool: seal õppis tulevane usureformaator Martin Luther (1483 1546), kus valiti ta ka teoloogia professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
Looduse ülitäpne kujutamine Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3. Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. 4. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. 5. Inimesed küll usukusid Jumalasse, kuid kirik ei olnud enam kõige dikteerija. HUMANISM 6. Hakati kasutama modelle, keda tundma õpiti- arenes anatonoomia. 7. Matemaatikat hakati pidama väga tähtsaks kunstis ja elus. 8. Kunsti eesmärk polnud mitte jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. 9. Maalikunstiga hakati kaunistama ka muid kohti peale kirikute. 10. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemust maailmast. 11. Hakati kasutama tulirelvi. 12. Leonardo Da Vinci oli vasakukäeline. 13. Avastati Ameerika. Maailmapildi avardumine. 14
Tulemused: • Reduktsioon tühistatakse • Kehtestub Balti aadli isevalitsus • Kehtestatakse Balti erikord o Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir 1739 Roseni deklaratsioon Muutuste taustasüsteem • Reisimine 17-18.sajand o Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene o Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori • Elustandardite tõus/orjatöö vähetootlik • Levivad valgustusideed - humanism ja romantist • 1750 Inglismaal tööstusrevolutsioon 1762-1796 aeg Katariina II ajal Seadused: • 1765 Browni määrused o Kinnitati õigus vallasvarale o Õigus müüa ülejääke o Peksule seati ülempiir 30 hoopi o Koorimiste ülempiirid o Linnakodanike õigused • 1802-1804 – “igaüks” o Koorimised o Peksul ülempiir 15 hoopi o Vallakohtud
sajandil katolikust kirikust eraldusid protestantlikud kirikud. Saksa-Rooma keisririigis ei kujunenud välja tugevat kuningavõimu, sest Saksamaal ei olnud keisrivõim päritav, vaid keisriks saadi valimise teel. Kuurvürstid valisid keisri ja see mõnevõrra piiras keisrivõimu. Keiser ei saanud nendega vastuollu minna, sest siis oleks teda võinud oodata tagandamine ja tal ei saanud olla suurt võimu mujal kui ainult tema oma pärusvaldustes. 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renessanss antiigi taassünd. Kujunes Itaalias 14. sajandil, mujal Euroopas 15.-16. sajandil. Eeldused uue maailmavaate tekkeks: 1. Majanduslik tõus, mis tugines kaubandusele. (Veneetsia ja Genova) 2. Rikkuse kogunemine, panganduse teke. (Firenze panganduse keskus) 3. Uute varakapitalistlike suhete kujunemine uutlaadi ettevõttete (manufaktuuride) teke Iseloomulikud jooned: 1. Ilmalikkus 2. Humanism 3. Antiikkultuuri taassünd
kui sotsiaalse kooselu kaitse.69 Karistusjärgne kinnipidamine, olles küll mittekaristuslik meede ent kujutades endast siiski õiguslikku reaktsiooni kuriteole ja sisaldudes seetõttu karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat
Aktsioloogiline aspekt tunnistab inimese kuulekuse vajadust Jumala antud seadustele. 3. Hamaritoloogiline aspekt tunnistab inimese ebatäiuslikust tema patusust jumala ees, tema soovimatust Jumala antud seadusi mitte täita. 4.Setorioogiline aspekt kõneleb inimese päästmisest Jumala armust Tema Poja Jeesuse Kristuse läbi 5. Eshatoloogiline aspekt- kõneleb inimese edasiolemisest elamisest pärast surma. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? 5 sekulaarne humanism on loomult ateistlik, seega Jumalat eitav;naturalistlik, vaid nähtavalt eksisteerivat materiaalset maailma tunnustav, milles valitseb evolutsiooniseadus; ta kuulutab relatiivset moraali, eitades Jumalast seatud absoluutseid, inimesele kohustuslikke moraalinorme. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? E.P.Hubble 39. Mida tähendab singulaarsus?
s) Francesco Petrarca (13041374) RENESSANSS pr. renaissance, it. rinascimento autorid: Vergilius, Cicero < lad. re- `taas' + nasci `sündima' (avastaja) 14. saj Itaalias tekstikriitiline 15.16. saj mujal (Hispaania, lähenemine: Madalmaad, korrektuurid, Prantsusmaa; Saksamaal seostus konjektuurid reformatsiooniga 16. saj-l) ladinakeelne kirjandus Humanism (lad humanus kreeka keel jäi `inimesele omane, kättesaamatuks inimlik' < homo `inimene') ja antiikkultuuri juurde pöördumine Giovanni Boccaccio (13131375) ,,Paganlike jumalate Renessanss genealoogiad" Antiikaja kirjanduszanrite ei tegelenud taaselustamine tekstikriitikaga (bukoolika, eepika; 16. saj
head välja nägema. * Ususõjad sõjalise jõuga üritati protestantidest võitu saada. * Inkvisitsioon sai samuti ülesandeks reformatsiooniga võidelda. * Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas: -) Vastureformatsioon tulemus. -) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng. -) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus. -) Massilised tapmised ja inkvisitsioon. -) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik. -) Maadeavastamine majanduslikud piirid, uued kultuurid.. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg. Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele. 1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke
vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal loodi 1906. aastal tööerakond (leiboristid), kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia seisukohad olid järgmised: 1) isik peab olema vaba ning üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ha humanism ehk inimkesksus; 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ning ühiskond vajab pidevalt reforme sõltuvalt teaduse arengust; 4) majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, riik võib ettevõtjate tegevusse sekkuda väga tagasihoidlikult; 5) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimese edukus ühiskonnas temast endast; ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus sügavuse poolest, vaid tehnikas. Näitas, et heideggeril on vead fenomenoloogias sest fenomenoloogia ei saa olla .... Levinas näitas, et on olemas Teine st teine inimene ja teise inimese humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist. Teine inimene on seotud kahe tähtsama funktsiooniga, ta on sugu ja surm( teine inimene hädavajalik selleks, et elu jätkuks ja võib olla ka surmaallikas ja kui kohtame absoluutsest teist, me ei tea,milline ta on. Teine pole lihtsalt inimene, kes tuleb vastu (temaga ei tule seksida või kohe surma saada läbi tema) · Ricoeuri üks tähtsamaid teoseid on ,,Mina kui Teine"
Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda".
b) Parempoolsed ideoloogiad Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks) Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk efektiseadus) HUMANISM Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid. Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna.
- impressionistlikud katsetused - Teosed: jutustused „Pikad sammud“ (1908) ja „Noored hinged“ (1909), miniatuurid ja kunstmuinasjutud „Poiss ja libliks“ , „Varjundid“ (1917), „Kärbes“ (1917) Kõrgperioodi looming (1921 kuni surmani) - välja oli kujunenud kindel maailmavaade ja esteetilised seisukohad - sügav austus rahva töö vastu - pidas silmas alati elu põhiväärtusi – loov töö, humanism, rahvuse eneseteostamine töö ja kultuuri kaudu - leiab, et inimene on mõistatuslik olevus - peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist - miks on inimene sõdades enda loodud kultuuri hävitanud? - tema tegelastes põiub sageli headus ja kurjus, üllus ja alatus - Kõrgloomingu perioodi teosed: draama „Juudit“ (1921), „Kõrboja peremees“ (1922), „Tõde ja õigus“ (1926-1933)
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Teemade kategooria: tõde. (s.a). Kasutamise kuupäev: 23.04.2014, allikas http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/t%C3%B5de Topf, C. (2000). Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: odamees Tulemuste analüüs ja interpreteerimine. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 07.05.2014, allikas http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/interpreteerimine.html Typical examples of cultural differences. (s.a). Retrieved March 16, 2014, from http://www.cicb.net/en/home/examples Vahtre, L. (2008). Humanism vs humanity. Tallinn: Grenader Üksvärav, R. (2003). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ kirjastus 22
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Meie aeg Eksistentsialism Eksistentsialism on ühine termin mitmete filosoofiavoolude kohta, mis kõik lähtuvad inimese eksistentsiaalsest situatsioonist. Nietzsche (vt Lisa 34) Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. Nietsche arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Sartre (vt Lisa 35) Sartre ütles, et eksistentsialism on humanism. Sellega mõtles ta, et eksistentsialistid ei lähtu millestki muust kui inimesest. Tema filosoofia võtmesõnaks on eksistents. Tema sõnul on füüsilised asjad olemas iseenesest, kuid inimene on ka iseenesele. Ta väidab, et inimese eksistents eelneb kõikidele arvamustele selle kohta. See, et ma olen olemas, eelneb sellele, kes ma olen. "Eksistents eelneb eksistentsile," ütles Sartre. Ta arvas, et me oleme mõistetud improviseerima. Meil tuleb endil valida, kuidas elada
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
ja ennetesse. · Trükikuntsi leiutamine Gutenbergi poolt. · Iidolite õpetus · L.B.Alberti avastab perspektiivi printsiibi · Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks maalikuntsis. individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist · Püssirohu kasutusele võtt ja elus kogetud sündmustest. · Humanism · Iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike · Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, moonutab. mis on katud traditsiooni ja skolastika põlgusest. · Iidolite õpetus · Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust · Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et lähtuvalt.
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol ideoloogia on erakonna tegevuse alus ja alati seotud võimuga. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed 13 Liberalism isik on vaba, üksikisiku huvid alati esiplaanil ük peavad valitsema inimõigused, tolerants ja humanism mõistus ja teadmised kõikvõimsad; ük vajab sõltuvalt teaduse arengust pidevalt reforme majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, riik võib ettevõtjate tegevusse sekkuda väga tagasihoidlikult sotsiaalpoliitika iga inimene on oma õnne sepp. Riigi sotsiaalabi tagasihoidlik. Riigi valitsemine konstitutsiooniline; võimu ja omavalitsuste tegevust peab kontrollima valitsus Rv koostöö pooldamine Konservatism
Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
