Mõned ka pungumise teel 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. 1)Protistid häähää 2)taimeriik rakukest, plastiidid, suuredvakuoolid 3)seeneriik kõik heterotroofid, kasutavad teiste organismide sünt org ainet. 4)loomariik 41. Algloomade raku ehitus. Vibur! Võivad sisaldada ka kloroplaste. 42. Seeneraku ehitus. Samad organellid, mis loomsesrakus, taimedele omased plastiidid puuduvad, sh vakuoolid. Üherakulised seened on ümarad, kuid hulkraksed, hüüfemoodustavad seened on niitjad, otste kaudu liiguvad organellid ja rakutuumad. 43. Restriktaasid. Paljud bakterid produtseerivad ensüüme, restriktsioonilisi endonukleaase e. klass II restriktaase, mis tunnevad kindlaid 4 8 aluspaari pikkusi DNA järjestusi ning lõikavad DNA d ainult nendest spetsiifilistest kohtadest. Nii kaitsevad restriktaasid baktereid näit faagide sissetungi eest, lagundades nende DNA enne, kui faag jõuab mikroobi kahjustada.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
paljuneb eostega. Paljuneb eostega - pleurokokk vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-22-1.htm 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad http://veeb.tallinn.ee/keskkond/vesi_2.php Pruunvetikad
juuakse fekaalidega saastunud vett. Tavaliselt normaalse mao happesuse korral (pH vähem kui 5) tsüstid hävivad. Madala mao happesuse korral jõuavad nad soolde, kus tsüstist väljub vegetatiivne vorm, kes kohanemisperioodil peremeest ei häiri. Peale kohanemisperioodi lõppu aga kleebivad end ensüümide abil soole seinale, lagundades rakkudevahelist ainet ja tekitavad haavandeid. Kujunenud haigus kannab nimetust balantidioos. Loomariik. Hulkraksed loomad. Selgrootud Hõimkond: Käsnad Porifera Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid
välja, asustasid kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi. Ebaselgused ja vaidluspunktid: Inimese tase kõrgemate primaatide süsteemis, millised olid esimesed inimlased ja millal lahknesid, kuidas varajasi inimlasi klassifitseerida, kui palju liike on olnud, kuidas kulgenud evolutsioon, kust pärineb nüüdisinimene, mis kohal on neandertaallased, milliste tegurite mõjul on areng toimunud, geneetilised mehhanismid ja iseärasused, erinevused inimahvidest. Kõrgemad taimed: Taimeriigis hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Õistaimed (paljunemisorganiks õis koos viljaga, õied tihti koondunud õisikutesse, õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja
- Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed, enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse. Võimalused: Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad värvimist(elupuhusel uurimisel kasutatavad vitaal- ja fluorestsentsvärvid).
Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed.
1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised.
valik, isolatsioon, uute taksonite teke. Erinevus on vaid kahes aspektis: a) ulatuses b) ajas Makroevolutsioonis on 2 tendentsi: A. Uue organisatsioonitüübi teke kvalitatiivne muutus: 1) Üldine: elu teke eeltuumse raku kujunemine päristuumse raku kujunemine sugude teke hulkraksuse kujunemine üleminek aeroobsele ainevahetusele 2) taimed: autrotroofse ainevahetuse kujunemine taimse fotosünteesi baasi hulkraksed rakistaimed kudede eristumine ja esmaste vegetatiivsete organite teke taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine
Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kõik hulkraksed organismid ei ole jagunemisvõimelised. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Seetõttu ei saa paljuneda närvi- ja vöötlihasrakud. Jagunemisvõime puudub ka erütrotsüütidel, mis oma arengu käigus kaotavad raku tuuma. Neid tekib
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
mucus - põhiülesandeks sisaldise transport, mis algab suuõõnes tahtliku mao/soolte endokriinrakud bioaktiivseid aineid , mis mõjutavad teiste lihasetööga ja lähen neelamisel üle tahtele allumatuks rakkude talitlust kontraktsioonilaineks (peristaltika) - Hulkraksed näärmed Väliskest TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse - adventsiaalkest sidekoeline seostuskest - Eksokriinnäärmed - serooskest
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Bakterid – E.coli (soolekepike), teiste bakterite viirused (oluline replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel. Seened – pärm, filantsed seened Kõrgemad taimed – nisu, riis, müürlook (odav, kiire areng, hea genoom) Hulkraksed loomad o Varbuss (vähe rakke – apoptoosi uurminie) , äädikakärbes (embrüo areng, pärilikkuse tunnuste pärandumine) o Sebrakala (odav, hulkrakne, võimalikud geneetilised katsed, kerge embrüaalset arengut jälgida), hiir, rott Mudelorganisme kasutatakse: Eetilised põhjused – me ei tee katseid liigikaaslastega Majanduslikud põhjused – mudelorganismide kasutus ei tohi olla kallis
Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on: · Obligatoorne ehk holoparasiidid saavad eksisteerida ainult parasiidina · Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama ka
Genoomika kursuse kordamispunktid 1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...
olemasolul kahjustada säilitatavaid materjale, ning olla mitmesuguste haiguste tekitajateks nii töötajatel, kui ka külastajatel. Bakterid kahjustavad paberit, nahka, pärgamenti, liimaineid ja tekstiilmaterjale. Bakterkahjustustele on iseloomulik erineva värvusega laikude esinemine, materjalid on kaetud limase kihiga ning tugevama kahjustuse korral lagunevad tükkideks. Mikro- ehk hallitusseened on seeneriiki kuuluvad päristuumsed, heterotroofsed, ainu - või hulkraksed organismid. Seened toituvad juba valmis orgaanilisest ainest, lagundades seda. Mikroseened on vôimelised kasvama laias temperatuurivahemikus (- 5 ...+ 50° C), sobivaimaks kasvutemperatuuriks on + 18 ...+ 30° C. Seente kasvuks peab suhteline ôhuniiskus olema üle 65 %. Arhiivides võivad mikroseened soodsate keskkonnatingimuste korral kahjustada kõiki säilikuid, aga samuti ka riiuleid, sisustust ning ehitusmaterjale. Mikroseente
realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia · Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära
Schleiden (saksa) - kõik loomad ja taimed koosnevad rakkudest. R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest
realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Taoimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. Moodustub rakuvahesein. Tekib kaks tütarrakku. Generatsiooniaeg on ajavahemik, mis kulub bakterite populatioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Koloonia on bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonnana.(koloonias umbes 109 rakku) 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, proistid, seened Rakul on olemas tuum;ainu-ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev;suurus 10-20 mikromeetrit. 41. Seeneraku ehitus. Eukarüootsed rakud, eristatakse ühe-ja hulkrakseid seeni. Üherakulised:ümarad päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid(must täpphallik) Hulkraksed:hüüfides esinevad vaheseinad(kottseened). Seened, va pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on liigist sõltuvalt kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks.
faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad, meriliiliad, ussid jt, seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. 14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine 15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed.
Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea-ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvkoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. 17.Seeneraku ehitus. Välisehitus. Enamik on hulkraksed, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimudes seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljunevad eoste abil (moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel). Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Viljakeha (seene kübar) kasutavad mitmed loomad, sh inimene, toiduks. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist
käigus järk-järgult. Rakkudevaheline signaliseerimine. Milleks on vaja rakkudevahelist signaliseerimst – näiteks nelja (loomade) embrüo arengus olulise protsessi kontrollimisel (proliferation – rakkude jagunemine) 1) rakkude jagunemine 2) rakkude spetsialiseerumine/ diferentseerumine 3) rakkude interaktsioonid (ehk rakk-rakk interaktsioonid) 4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid. Eksisteerib ka organismidevahelisi signaalide ülekannet:
säilitatavaid materjale, ning olla mitmesuguste haiguste tekitajateks nii töötajatel, kui ka külastajatel. Bakterid kahjustavad paberit, nahka, pärgamenti, liimaineid ja tekstiilmaterjale. Bakterkahjustustele on iseloomulik erineva värvusega laikude esinemine, materjalid on kaetud limase kihiga ning tugevama kahjustuse korral lagunevad tükkideks. Mikro- ehk hallitusseened on seeneriiki kuuluvad päristuumsed, heterotroofsed, ainu - või hulkraksed organismid. Seened toituvad juba valmis orgaanilisest ainest, lagundades seda. Mikroseened on vôimelised kasvama laias temperatuurivahemikus (- 5 ...+ 50° C), sobivaimaks kasvutemperatuuriks on + 13 18 ...+ 30° C. Seente kasvuks peab suhteline ôhuniiskus olema üle 65 %. Arhiivides võivad mikroseened
Ökoloogiline tähtsus · Hapnikutootjad (fotosünteesivad organismid); · On kasvusubstraadiks, toiduks, varjekeskkonnaks jne teistele liikidele; · Suurendavad liigilist mitmekesisust raskestiasustavas ja toiduvaeses kasvukeskkonnas (kivim, puukoor, puit, liiv); · Valmistavad ette kasvusubstraati teistele liikidele (ise ei vaja mulda, kõdunedes aga tekib orgaanilist ainet, muudavad substraadi happelisust jmt). SAMBLAD SAMBLAD ON TÕELISED TAIMED! Taimed on päristuumsed hulkraksed organismid, kelle rakkudes on olemas plastiidid ja vakuoolid, kelle rakkude kest sisaldab tselluloosi ja varuainena kasutatakse (teiste ainete kõrval) tärklist. Sammaltaimedel on rohevetikatega ühised eellased. Jagatakse kolmeks eraldi hõimkonnaks: maksasamblad ehk helviksamblad (Eestis 128 liiki), kõdersamblad (Eestis 2 liiki) ja lehtsamblad. Kokku Eestis veidi üle 580 liigi, looduskaitse all on 45 liiki.
moodustab rakusisese maatriksi, mis on oluline rakusisesel signaaliülekandel ja rakusisese transpordi organiseerimisel. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid -osmotroofiline toitumine -keha koosneb seeneniitidest (mütseel) 39. Taimeraku ehitus.
7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e. neoronitest
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
ja mikroobid, nende asemele tulid aga suuremad ja keerukamad aeroobsed vormid. Hulkraksete teke: Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) mitmerakulised organismid, kelle sugulus meile tuntud hulkraksete loomadega on tänini vaidlustatud. Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris
kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. 14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid · protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine 15. Loomaraku ehitus
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 24 Peatükk 31. Viirused Ülesanne 1. 1.1. Uuri õpiku joonist lk 63 Viiruse ehitus. 1.2. Kirjelda viiruse ehitust. Nimeta viiruse 3 osa. Ülesanne 2. Leia tekstist kolm viga ja paranda need. Tekst on esitatud lausete kaupa (a-f). a) Kõik viirused on ühesuguse korrapärase kujuga. b) Nad on bakteritest väiksemad. c) Viirusi näeb vaid mikroskoobiga. d) Viirused on hulkraksed rakusisesed parasiidid. e) Nad sisaldavad pärilikkusainet ja on võimelised muutuma. f) Uute viirusosakeste moodustumine toimub nii peremeesrakus kui ka väliskeskkonnas. Ülesanne 3. 3.1. Täida tabel, kus on 2 veergu ja 6 rida. Haigus Nakatumisviis (levik) Siirutajate vahendusel Viiruslik kõhulahtisus
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud.
tsüanobakterid ja eukarüootsed vetikad, mis asustavad veekogu pinnalähedast kihti, kus on piisavalt valgust fotosünteesiks), zooplankton (hõljuva eluviisiga ainuraksete ja hulkraksete loomade kogum veekogus). Zooplankteritel on piiratud liikumisvõime, s.t. nad hõljuvad vees enam-vähem passiivselt, kuigi paljudel rühmadel on võime sooritada suuri ööpäevaseid vertikaalseid rändeid; ainuraksed e. protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton). Fütoplanktoni olulisemad rühmad: a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis, ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut
Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Kõige mõistlikum strateegia toitumisel ja elamisel. Suuruse järgi: · Makro loendatavad, paljunevad väljaspool peremeesorganismi, hulkraksed · Mikro pole loendavad, mistõttu nende üle saab arvet pidada ainult nakatanud peremeesorganismide arvu järgi, paljunevad peremeesorganismis ja on üldreeglina ainuraksed või rakutud, sinna hulka kuuluvad viirused ja prionid valgud, mis omavad peremeestele sarnast mõju mõne viiruse või mikroparasiidiga, nakatuvad ja kanduvad edasi (hullulehmatõbi), kaitseb immuunsüsteem (imetajatel nii keeruline ja võimas, et võib pöörduda organismi enda
plasmiidid) tsütoplasmas paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma
Maavarasid on vähe, leidub killustikulubjakivi. Siluri ja ordoviitsiumi kihte on kasutatud lubja tootmiseks. Siluri kihi paksus on Eestis kuni 400 meetrit. Korallid, stromatopoorid, sammalloomad, teod, brahhiopoodid, peajalgsed, meri-liiliad, ürgskorpionid DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale,
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
plasmiidid) tsütoplasmas kromosoomid, histoonid, paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel? Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega.
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
com/watch?v=-xF83pHEx6Q Seeme:Suur, Varuained,Niisked ,Viljastatud,Diploidne,Võimeline kasvama kohe uueks taimeks Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub viljastumine -> saab alguse uus taim Mõlemal juhul võib tegemist olla ristviljastumise või sama taime piires viljastumisega Mõlemal juhul võib levis püsida uinunud olekus pika aja vältel sobivate tingimusteni Isend Elusorganism – eraldiseisev olemus, millel on elu omadused. ◦ Hulkraksed (taimed, seened, loomad) ◦ Ainuraksed (protistid, bakterid, arhead) Kõik elusorganismid on võimelised: ◦ Paljunema ◦ Kasvama ◦ Arenema ◦ Toimima ◦ Vastama mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus
Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda.Loom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
