Küsimused : 1. Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseärasused. Rõngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid
Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia tesostamiseks. Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud. Sarnasus: munarakudoonor ja tuumadoonor; somaatilise raku siirdamine tuumata munarakku Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nim rakuteraapiaks ( näiteks asendatakse põletuse tagajärjel kahjustunud või hävinenud naharakke) . Laialdaselt kasutatakse teatud verevähi tüüpide raviks luuüdi siirdamist. Embrüonaalsete tüvirakkude siirdamist takistavad: a) Munaraku doonorlus
LK 104 1. Organismi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi poolt. 2. Translatsioonile eelneb transkriptsioon. 3. Geen avaldub siis, kui mingil geenil tekib transkriptsioon. 4. Igale aminohappele vastab tavaliselt mitu erinevat koodoni. 5. Translatsioon toimub ribosoomides. 6. Koodon on geeni piirkond, millega seostub antikoodon 7. Stoppkoodon valgu sünteesi lõpetab. 8. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt. 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 10. Valgu süntees toimub ribosoomis 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt 1 aminohape. 12. Et geneetilist koodi iseloomustab mittekattuvus, siis üks ja sama nukleotiid ei kuulu kahe kõrvutiasetseva koodoni. 13. Promootor on osa DNA molekulist. 14. mRNA molekule sünteesitakse tsütoplasmasse 15
Uurimus vetikad Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna Uurimise käik: 1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki.
Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne keskonnateguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult A. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. B. Generatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. C. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon,.mutageenide poolt esile kutsutud G. Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. H. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. I
mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh., mõned halogeenderivaadid(DDT) ja raskmetalliüh. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. , nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks. Genetatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. Somaatiline mutatsioon hulkrakse keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu sugulisel paljunemisel järg põlvedele edasi. Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus)
Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid
Vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus. Merilin Raidmets Märjamaa Gümnaasium 8.b klass 2012 Vetikate tähtsus looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik veekogude toiduahelaid Vetikate tähtsus looduses · rikastavad vett hapnikuga · makroskoopilised vetikad on elupaljunemistoitumispaigaks organismidele · Tallus hulkrakse vetika keha Agar kasutatakse tarretise tegemisel Agarik eestis esinev punavetikas. · Eritavad elukeskkonda hapnikku. · 500600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks Vetikate tähtsus looduses · Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks
ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese veesisaldusega ja aeglase ainevahetusega rakk paljunemiseks. · Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt. · Mittesuguline paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. · Vegetatiivne paljunemine on kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub või üldse on minimaalne.
Downi sündroom Haigus, kus inimesel on 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. (tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke.
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine
KLOON- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. KLOONIMINE- DNA-fragmendi, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. RAKUTERAAPIA- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni pranadamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. TÜVIRAKK- hulkrakse looma jagunemisvõimaline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. HÜBRIDOOM- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. MONOKLOONNE ANTIKEHA- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida
Fundamentaalteadusest saadud uut informatsiooni saab kasutada rakendusteaduses ja selle käigus tekib uusi küsimusi, mida fundamentaalteadus peab uurima. Nad täiendavad üksteist. Biotehnoloogia-meetodid ja protseduurid, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Kas baktereid, seeni ja geenloomi ja taimi. +vähem kahjulikud jäätmed +säästab energiat +tooraine odav -tundlikkus keskkonna tegurite suhtes -ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks Kasutatakse: toiduainetööstuses(piimatooted, köögiainete hapendamine, õlle ja veini tootmine), meditsiin(antibiootikumid, alkaloidid), põllumajandus(biotõrje), tööstus(bioplast, biogaas), olmetööstus(pesuvahendid) Bioonika-bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Näited:Kiil on eeskujuks helikopteri ehitamisele, lenniki tiib-linnu tiib meristeempal...
Bioloogia konspekt Rakendusbioloogia- teadus ,mis seisneb biloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises,luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Fundamentaalbioloogia- püüavad välja selgitada loodusseadusi. Biotehnoloogia- biloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muudnamisega. Peamised tehnoloogilised oragnismid-roheallik-antibiootikumide valmistamisel,piimhappebakter-toiduainete hapendamisel,hallitusseened-alkoholide valmistamiseks,saprotroos-juuremädaniku peataja. + Säästab energiat. Vähe jäätmeid. Ohutud jäätmed. Odav tooraine. - Saab toota vaid teatuid aineid. Tundlikus keskkonna tegurite vastu Võtab palju aega Meristeem- taimede algkude;kude,mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja võivad tekk...
6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas. Vee õitseng see on vetikate ajutine vohamine veekogus.
Kloonimise poolt või vastu? *Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Esialgu võib tunduda kloonimise meetod väga tõhus ning sobiv, kuid teades selle tagajärgi, muutus vähemalt minu arvamus küsimusele, kas kloonimise poolt või vastu, eitavaks. Teades, et ei saa rasestuda on väga kurb, kuid mitte niivõrd nagu kellegi kaotamine. Kui inimesel sünnib kloon, aga tänu vähe arenenud meetodi pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui
Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist.
interfaasi jrgmise mitoosi lpuni.Interfaasi kestus sltub rakutbist ja rakukoe fsioloogilisest aktiivsusest. Vivad muuta ka keskkonnatingimused. Interfaas-Interfaas on pristuumse raku kahe jagunemise vahele jv eluperiood.Interfaasis toimuvad philised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete sntees, kahestuvad tsentrioolid(looma rakkudes) Kromosoomi ehitus-koosneb lgadest,kromatiididest ja tsentromeetrist X Rakkude jagunemine- kik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvimelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud. kik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa lputult suureneda. Meioos-pristuumse raku jagunemisviis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakudes vheneb kaks korda,homoloogilised kromosoomid lahknevad.Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire-meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille kigus nad vahetavad omavahel
Vegetatiivne paljunemine. tehakse embrüo in vitro ja Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. kasutatakse selle rakke raviotstarbel. 3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa arendeda tervikorganismiks
valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22 autosoomist, ning sugukromosoomidest X ja Y).
rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil Mahepõllundus looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi. Totipotentne rakk rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid.
*GMO-de valmistamisel Vanade kultuuritaimede parandamine, püütaks suurendada saagikust, parandada toiteväärtust. 2.Mis on ja milleks kasutatakse a) rakuteraapiat Rakuteraapia on haiguste ja traumade uus revolutsiooniline raviviis, mis võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada keha kahjustatud ja haiged osad. b) meristeemmeetodit meristeemmeetod, taimede paljundamise ja viirushaigustest tervendamise meetod: c) imetajate kloonimist Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. d)embrüosiirdamist Poolt/vastu argumendid. 3.Kuidas saadakse GMO-sid?(2 võimalust). Poolt/vastu argumendid GMO-de kasutamise kohta koos konkreetsete näidetega. 4
Loomade kloonimine Mis on kloonimine? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kloonimise meetodid Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro
Mutant: organism, kellel on mutatsioon. (nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Mittepärilik muutllikkus- ehk modifikatsiooniline muttlikkus- elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Modifik. Mu.- on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkeetsete tunnuste avaldumisele.Tunnsued ei pärandu päranduvad tunsute kujunemise piirid. Reaktsiooninorm- tunnuse muutumise määr .Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr. Var.kõv
39. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. 40. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. 41. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav klooniminesomaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 42. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vt ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud. 43. Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 44. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika, insenergeneetika) molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist.
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses
muutlikkust. Reaktsiooninormfenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta. Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatil. Aga mitte.Somaatilised kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus
. transkriptsiooni ajal ● Geneetilise koodi mittemuutuvus tähendab et.. Ta on universaalne ja tema kuju ei muutu. ● valgu sünteesi lõpetab...stoppkoodon ● Ühele koodonile vastab maksimaalselt... 4 aminohapet ● kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad... genoom, valgud ja nukleiinhapped ● Sarnaselt elusorganismidele on kõigile viirustele omane...muutumatu geneetiline kood. ● Viirushaigusi saab uurida... mitut moodi? :D lindistad ? :D ● ● Hulkrakse organismi geenidest eraldub samaaegselt.. ??? 1. Vaadake joonist! Millist protsessi on kujutatud? Tegemist on valgu sünteesi ehk translatsiooniga. Tooge kolm argumenti oma otsustuse toetuseks. 1) Joonisel on kujutatud transpordi RNA-d (iseloomulik ristikulehe kuju) 2) Transpordi RNA-d transpordivad aminohappe jääke (Phe, Val) 3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed)
immuunsüsteemi ja vähendab haiguse riske. Funktsionaalse toidu järjepidev söömine aitab ennetada haigusi. Näited: kiudainetega rikastatud pagaritooted; biokeefir ja jogurt sisaldavad kasulikke elusaid baktereid; linaseseemnetega või kibuvitsamarjadega rikastatud toit. Tervislikuma koostisega toidu tarbimine võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti erinevatel eluetappidel. 5. Kloonimine (mõiste, käik). Kloon on ühe või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Käik: - Võetakse kloonitavalt üks rakk, millest eraldatakse DNA - Teiselt organismilt võetakse munarakk ja eraldatakse DNA, mida ei kasutata - Kloonitava DNA pannakse munarakku ja munarakk pannakse kasvama emakasse. 6. Biotehnoloogia (mõiste, rakendamine). Kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse vajalike ainete tootmiseks. Näiteks
Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Interfaasis on nad lahtikeerdunud kujul. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised (taimedel paljunevad algkoerakud). Interfaasis enamik rakke diferentseerub, nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotab palju rakke pöördumatult oma jagunemisvõime (närvi- ja vöötlihasrakud, erütrotsüüdid). On ka rakke, mis tavaliselt küll ei puudu, aga teatud tingimistes on selleks võimelised (maksarakud). Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv
Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. Kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. Somaatiline mutatsioon- hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Spontaanne mutatsioon-normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud Variatsioonikõver-variatsioonirea graafiline kujutis Variatsioonirida-mõõdetavad tunnnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse /kahanevasse ritta pandud.
Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis põhjustab surma ainult homosügootses olekus. 3. Spontaansed mutatsioonid, indutseeritud mutatsioonid, generatiivsed mutatsioonid, somaatilised mutatsioonid. Kus nad tekivad? Spontaansed mutatsioonid tekivad iseeneslikult organismi normaalses elukeskonnas, indutseeritud mutatsioonid on mutatsioonid, mis eksperimendi käigus on kunstlikult esile kutsutud, generatiivsed mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ning kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele ning somaatilised mutatsioonid tekivad keharakkudes (embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus). 4. Milles ilmneb polüalleelsus? Polüalleelsus ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel 5. Mida ütleb gameetide puhtuse seadus? Gameetide moodustumisel lahknevad faktorite paarid selliselt, et alleelid ei segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor
millest eelnevalt on tuum eemaldatud. , terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks , reproduktiivkloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil. rakuteraapia, kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. tüvirakud hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. , geenitehnoloogia, molekulaargeneetika rakendusharu, restriktaas, ligaas, ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. GMO, väljend, mis tähistab transgeenset ehk siirdgeenset organismi. Genoomipank- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi transgeensed loomad, geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund.
Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nimetatakse mutageenideks.Nendeks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid ja füüsikalised ning bioloogilised tegurid. Eriti tugevatoimelised keemilised mutageenid on benseenituuma sisaldavad ühendid, DDT ja raskemetallühendid.Mutageenid on radioaktiivne,röntgen- ja ultraviolettkiirgus. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nimetatakse kantserogeenideks.Valdav osa mutageene on samaaegselt kantserogeenid. Kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organisimi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkkondadele, siis nimetatakse neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks.Somaatilised mutatsioonid võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel,somaatilised aga mitte.Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus.
nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatul oma jagunemisvõime. Raku jagunemise viisi, mille käigud kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Meioos kaasenb sugurakkude küsemisega nind esote moodustumisega.
pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transduktsioon viiruste poole teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel Tsentriool loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist ts.pl.v-kku.
meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervik organismiks. tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. rakuteraapia ehk rakkravi- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. 2.Millised on kloonimise eelised? Kasutatakse ravieesmärkidel, tänu meristeemirakkude kasutamisele võib saada ühelt taimelt palju vegetatiivseid järglasi. Saaks paljundada väljasuremisohus olevaid liike. 3.Miks kasutatakse meristeempaljundust ja kus? Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama: võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine
muutused · Kombinatiivne muutlikkus vanemate kromosoomid kombineeruvad · Mutatsioon juhuslikut muutused genotüübis · Modifikatsioon geenide ja keskkonna koosmõjul määratud tunnused · Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur · Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkinud mutatusioone nimetatakse somaatilisteks · Generatiivne mutatsioon mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes jja kandub edasi järglastele. · Reaktsiooninorm organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus (kehamass, silmade suures, juuksekarva paksus) 2. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel · G.Mendel uuris hernestel tunnuste pärandumist · T.H.Morgan ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos. (uuring äädikakärbestel) 3
em. Tüvirakk embrüoplasti rakk, mis võib diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimeline arenema tervikorganismiks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Dolly= tuumadoonori udararakud+munarakudoonor= kloonlammas Dolly, kes on geneetiliselt identne tuumadoonoriga. 11.Tüvirakk, rakuteraapia, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Rakuteraapia (rakkravi) kahjustunud või hävinenud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus. Parkinsoni tõbi (PD) on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet
1) Keemilised ühendid benseen, benseenituuma sisaldavad ühendid, halogeenderivaadid (DDT) ja raskmetalliühendid. 2) Füüsikalised tegurid radioaktiivne, röntgen ja ultraviolettkiirgus 3) Bioloogilised tegurid Kantserogeenid on tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket. Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ja seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. Generatiivne mutatsioon tekib siis, kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks. Need võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed,
Põhjustab uute alleelide deletsiooni- väljalangemine teket. duplikatsioon- kahekordistumine Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikkus, erinevuste teke või esinemine sama inversioon- järjestuse muutus liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. translokatsioon- ümberpaiknemine Generatiivsed mutatsioonid- mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi Spontaansed mutatsioonid- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult sugurakkudes ja päranduvad järglastele. tekkinud mutatsioonid. Tekivad harva. Genoommutatsioon- Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud võivad tekkida uued alleelid. mutatusioonid.
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. ...
mutageen mutatsioone tekitav tegur. mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni.
mutageen mutatsioone tekitav tegur. mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni.