, kus k reaktsiooni kiiruskonstant c0 etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon c0-cx etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhape hulk on aga võrdeline lahustunud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistatud on nii: 0 lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel t elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus, mis on juba konstantne Siit saame: , seega Lahuse juhtivust katse algul ei saa otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub mingi aeg
n NaOH c M , NaOH = n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5 0,0295 = 0,01475mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses leidunud g M HCl = 36,5 HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass mol m HCl = M HCl n HCl =36,5 0,01475 =0,5383 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,197 - 0,5383 = 4,659 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr 1 m sum.vesi = mläht.vesi + mvesi = 6,195 + 4,659 = 10,85 g 3. Summaarse vee hulga leidmine moolides lahuses nr 1 g
2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg 0 1000 1497.4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ]
Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga.
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitum...
Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik. Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine: toimub kivimi peenendumine nii, et koostis ei muutu: kuivas, külmas kliimaa, temperatuuri kõikumine; eriti intensiivne tundras, mägede piirkonnas.
hulga osaks ja on moodustunud ajutine kollektiivne hing, kasvab tal julgus ja puutumatuse tunne, mis üksi olles mitte kunagi ei avalduks. Taolistes situatsioonides võib kergesti näha, kuidas ja kui suurel määral isik hulgas erinebki üksikust inimesest. Hulgas leidub mõnikord ka neid erandlikke indiviide, kelle tugev isiksus suudab vastu panna massi ideede kaasahaaravale mõjule, kuid üldjuhul on nad siiski arvuliselt tugevas vähemuses ja paratamutult lõpuks ühinevad nad hulgaga. Nad võivad siiski üritada kuidagiviisi hulka mõjutada, andes neile kätte uus juhtmõte ja panna neid lahti ütlema praegusest eesmärgist, aga siiski on selle üritamine väga keeruline. Mõnevõrra sarnase näitena võib välja tuua tõsielulise olukorra, kus grupp inimesi on arusaamal, et talverehve ei ole ennem öökülmade perioodi saabumist vaja ära vahetada, kuigi see võib juhtuda alles näiteks kooljakuu viimasel nädalal, siis eiravad nad seaduse ettekirjutust
vastavus vajadusele toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga; mitmekesisus tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid; tasakaalustatus tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%; kiudaineid peab toidus olema 2535 grammi; mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev. · Nii väikese kui suure lapse menüü koostamisel peab arvestama lapse
kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
omast. Samas tahame ka praegust Euroopat, kus erinevad rahvused ei satuks riigisiseselt omavahel konflikti, säilitada. Siin tuleb mängu arenguabi vaesematele riikidele, nende elukeskkonna paremaks muutmine, et puudus ei vaataks vastu igast nurgast. Põgenike arv väheneks, sest kui tagatud on turvalisus ja võimalus toimetulekuks, siis muutuks väiksemaks ka massiline väljaränne. Sisserändajaid oleks, aga väiksema hulgaga on kergem toime tulla ja see on ka Euroopale kasulik. Ainult abi puhul tuleb jälgida ühte tähtsat kriteeriumit. Ühekordselt häda leevendavatest toidupakkidest pole kasu. Sellel võib olla pigem vastupidine toime: nälgivad inimesed hakkavad uskuma, et parem on olukorral lasta jätkuda samamoodi, kui tasuta abi tuleb niikuinii. Raha andes peab investeerima kindlatesse, pikajalistesse projektidesse, mis parandaksid inimeste elukeskkonda ehk siis tegelema pideva
peaks olema olulisel kohal toiduhügieeni algõpetuse andmisel. Hügieenist peaks saama elulaad kõigi toidukäitlejate jaoks kohe karjääri alustades, kuna juba sissejuurdunud halbu harjumusi on kõige raskem muuta. Gastroenteriidid ja toiduhügieen ·Kõhulahtisuse tõttu kannatab kogu maailmas iga päev vähemalt 200 miljonit inimest. ·Nende inimeste päevane vedeliku kaotus on võrdne ühe minuti jooksul Victoria joast allavoolava vee hulgaga. Hügieeni tulud ·Heast hügieenist tulenevad tulud: tarbijate rahulolu, ettevõtte hea reputatsioon toodete säilivuse pikenemine kasumi suurenemine meeldiv töökeskkond vastavus seadusesätetele e. seaduskuulekus Puudulik hügieen ·Puudulikkust hügieenist tulenevad kahjud: tarbijate haigestumine, surmajuhtumid Toidukäitlejate haigestumine, tööpäevade kadu toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused) Haigushüvitised, trahvid või muud sanktsioonid
.............. 11 vastavus vajadusele saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga;...11 mitmekesisus igast toidugrupist tuleb midagi valida, et saada piisavalt toitaineid;........................ 11 tasakaalustatus süsivesikud peavad moodustama 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10- 15%, kiudaineid peab olema 25-35 grammi;......................................................................................11 mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga.............................................................................11 Tervislik toitumine lapseeas annab lapsele:........................................................................................11 suureneb laste vaimne võimekus ja õpiedukus;..................................................................................11 vähenevad terviseprobleemid nooruki- ja täiskasvanueas;.................................................................11
puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi
-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele. Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad. PÕHJAVESI maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele) KÜLLASTUSVÖÖND Maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega ja on kujunenud kindel põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad
Seega suureneb väljahingatavas õhus vesiniku 3 hulk. Testi tegemiseks joob inimene vees lahustatud laktoosi, seejärel mõõdetakse mõne aja möödudes tema väljahingatavas õhus vesinikusisaldust. Võimalik on peensoole biopsia ehk koetükikeste võtmine, ning laktaasi aktiivsuse määramine selles.[3] Ravivõimalused Sümptomite tekke kiirus ja raskus on seotud laktoosi hulgaga toidus, sest praktiliselt kõik täiskasvanud saavad süüa mingi koguse piimasuhkrut. Niipea kui soolestik vabaneb puudulikult lõhustunud ja käärinud laktoosist, mööduvad sümptomid iseenesest. [4] Prognoos Ensüüm laktaas ei ole asendatav, seega on probleem eluaegne. Hea enesetunde nimel ei tohiks juua rõõska piima, ka keedetud piima ja rõõska koort. Kui dieeti rikutakse siis on see ebameeldivusi valmistav, aga mitte ohtlik. [4] Mis aitaks?
Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis.
mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.(1) Vesi Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist.(1) Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada
mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on piiratud sisendsignaalide hulgaga, kestab alla ühe sekundi primaarne mälu – infot salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel, kättesaadavus väga kiire, uus info asendab vana, maht vähene, kestab sekundeid. Sekundaarne mälu – primaarsesse mällu sattunud info kordamisel liigub see sekundaarsesse mällu, salvestatakse harjutamisel, kättesaadavus aeglane, nii uue kui vana info segav mõju, maht väga suur, kestus minutitest aastateni
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase
(Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5320 0,0280 = 0,015mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,015 = 0,544 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,22 - 0,544 = 4,676 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr 1 m sum.vesi = mläht .vesi + mvesi = 4,993 + 4,676 = 9,669 g 3. Summaarse vee hulga leidmine moolides lahuses nr 1
küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Aeg muutub väga subjektiivseks nähtuseks. MINEVIKU OLEVIK mälestused OLEVIKU OLEVIK millegi vahetu tajumine TULEVIKU OLEVIK meie ootused/lootused . Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: "Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb." 5. AQUINO THOMASe (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia , Katoliku kiriku pühak · oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn)Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas .Peateos Summa theologica 5.1
tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk "tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond -niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Mats Traadi enda sõnul töötas ta raamatu kirjutamiseks läbi väga suure hulga ajaloolisi materjale."Tants aurukatla ümber" on ilmunud ka läti keeles, (1972, tõlkija T. Vilsone) ja
Kontrolltöö nr. 2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi trioodi tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtsead...
Antud teemalõik on kindlasti üks mõjukamaid, mis on autoril tõesti väga hästi väljendatud. Kirjutis jätab üldiselt tervikliku mulje, kuid usun, et sellel teemal saaks veel paljudest lisaprobleemidest rääkida. Nagu näiteks uimastite, alkoholi ja muu sellise mõjud inimestele. Samuti poleks liiast olnud mainida ka tuttavate ja sõprade harjumused või uskumused, mis mõnda individuaali vägagi jäädavalt mõjutavad. Kokkuvõte on konkreetne ning paraja sõnade hulgaga. Kokku on võetud kogu essee teemapunktid, sealjuures uusi teemasid pole lisaks toodud, mis on igati õige. Alguses püstitatud küsimused on ka vastuse saanud. Autorideklaratsioon: Deklareerin, et käesolev retsensioon on minu iseseisva töö tulemus. Töö autor: Kuupäev:
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja keskmine, kui palju üksikisikule maapinda jätkuks. Hinnati ka toodete ja teenuste elutsükliga kaasnevat ruumikasutust. Ökoloogilist jalajälge saab mõõta erinevatel tasanditel üksikisik, asula, riik, inimkond. Tänu sellele on võimalik paremini hinnata ka ületarbimist.
pigmentitega, et moodustada siduv värv pasta. Vajaduse korral värve lahjendatakse. Et lahjendamisel toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlike õlisid. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid naq näiteks vaike, või ka vaha. Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku
Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise. Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise andega Apolloni poeg Linos, keda peetakse rütmi ja meloodia leiutajaks, kes õpetas Heraklesel...
20 Rhodose Koloss Rhodose linna elanikud, doorlaste sugu, selle vaskse kolossi, mis taeva kerkib püstitasid sulle, Helios, pärast sõjatormi vaibumist, kui olid rikastunud nad kodusaart trofeede suure hulgaga. Mitte üksnes mere üle, vaid ka laia mandri kohal Loitma nende kustumatu vabadustungal peab, sest Heraklesest võrsunud sugu õiguse on pärinud valitseda kõiki maid ja meresid. Tundmatu Vana-Kreeka poeet
cm3, aeromeeter, filterpaber. Ained: naatriumkloriid segus liivaga. 4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt kaalusin kuiva keeduklaasi 59 g liiva ja soola segu. Lisasin liiva ja soola segule 50 cm3 destilleeritud vett ning segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel valmistasin filterpaberist kurdfiltri ning asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese hulgaga destilleeritud veega. Asetasin lehtri filterpaberiga keeduklaasikohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Seejärel valasin lahust mööda klaaspulka. Pärast seda valasin uuesti 50 cm3 destilleeritud vett, et NaCl täielikult liivasegust välja pesta ning kordasin uuesti seda protseduuri filtreerimisega. Filtri puhastamiseks täitsin filtri destilleeritud veega ning lasin sellel tühjaks tilkuda. Seejärel valasin lahuse mõõtesilindrisse
Jaapanis on püütud tuunikala kasvatada sumpades alates 1970.a. Algus oli raske, sest puudusid kogemused. Kuid järk-järgult lahendati esilekerkinud probleemid ja nüüdseks on kaheksa firmat, kes kasvatavad 300 tonni tuunikala 18-s erinevas Jaapani kohas. Traaleritega püütakse rannikumerest 150-500 grammi kaaluvad noorkalad. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tootlikkuse tase on määratud muutuva väikeste kalade hulgaga, mis on igal aastal saadaval. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala, kes oli aretatud ja kasvatatud vangistuses, vangistuses ka kudema. Seega saadi võimalus
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse
kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema aga närvisüsteemi häiretega inimesed, sest neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Nii nagu teistegi alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus! Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevaselt kohvi joovatel inimestel on teatud kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Tinglikult võiks kofeiinisõltlased jaotada kolme rühma. Esiteks, kuni neli tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, kuid osadel sellistel tarbijatel on nõrk sõltuvus. Teise rühma moodustavad inimesed, kes tarbivad kuus kuni kaheksa tassi kohvi päevas. Selline kogus põhjustab tugevama sõltuvusreaktsiooni ja mõjutab isegi psüühikat, tavaliselt küll võimendades olemasolevaid häireid. Need inimesed, kes
· Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus, mille kohaselt paljude aastate jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga. · Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss
põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutatud CO2 hulgaga. Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel juhul võivad jões elavad kalad surma saada. Selle jaoks
kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0
tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks.
valmisolekut pidevalt suhelda, selgitada välja klientide soove, osata toime tulla erisuguste klientidega. Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega, on vaja head teeninduspsühholoogia tundmist. Koolituse saanud töötajail on lihtsam saada hakkama hea teenindamisega ja vältida läbipõlemist. Olulised on head suhted tööandja ja töötajate vahel. Emotsionaalne pinge on seotud ka klienditeenindaja tööalaste teadmiste hulgaga. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlana. Tööaeg sõltub konkreetsest ettevõttest. Sageli on töö vahetustega, üksikutel juhtudel ka öötöö. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud.
10 4. ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010) Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk. Kerget tööd tegeval keskmise kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv süsihappegaasihulk umbes 20 l/h. Süsihappegaasi tekib igal põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit jm) Ruumi õhu süsihappegaasisisaldus viitab liiga vähesele ventilatsioonile. Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib süsihappegaasi põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi iseenesest ei pruugi olla kahjulikult kõrge. Töövahendid: CO2 andur Teilaire 7001 (Foto 6). HOBO andmesalvesti (Foto 4). Foto 6. Teilaire 7001 Töö käik: Määrata kontrolltsoonis ruumiõhu CO2 sisaldus. Kontrollida CO2 sisalduse vastavust nõuetele. Järeldused: Enne tunni algust oli ruumi CO2 sisaldus umbes 220ppm. Tunni toimumise ajal tõusis
läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest on okkavaris happeline.
reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine).
kaunistatud terava ninaga tuhvleid, mis jalalaba kohalt rihmakestega kinni nööriti, või madalaid sandaale, millel oli vahel puust tald, ent alati kullatud kinnitusrihmakesed, või seda tüüpi jalanõusid, milliseid näeme Oraatori puuskulpuuril jalas. Rikastest peredest pärinevad naised kandsid ohtrasti ehteid; nõnda eristasid nad end vaesemate kihtide liikmetest. Leiud annavad tunnistust peenest maitsest, ent ka mõningate naiste piiripidamatusest, kes armastasid ehete hulgaga uhkeldada. Selle tõendeiks on need kuld- ja hõbeehted, millistega oli sõna otseses mõttes üle külvatud Larthia, naine, kes oli maetud Caerese hauakambrisse, mida nende avastajate järgi kutsutakse "Regolini-Galassi hauaks." Nende ehete hulgas leidusid nimelt suur kuldsõlg, kullast käevõrud ja sõrmused. Selles hauakambris oli kullast ning hõbedast ehteid ja vääriseesemeid ülikülluses. See kõik tõendab etruski privilegeeritud kihtide suurt jõukust ja luksuslikku elu
tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon
Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant):
väljaarendamine. (Reinomägi jt, 2013) Hariduses eeldab lapsekeskne haridus õpikeskkonda, mis vastab lapse vanusele ning kus tal on turvaline ja hea olla. Nii haridussüsteemi mõjutavad muud last puudutavad süsteemid nagu perekond ja kogukond, kui ka haridussüsteem ise mõjutab teisi süsteeme. Seetõttu on lapse heaolu haridussüsteemis nähtus, mida võib mõõta kättesaadavaks tehtud võimaluste hulgaga. Renoveeritud haridusasutuste hoonete arv ja e-õppe kättesaadavus võimalused jms väljendavad eelkõige täiskasvanute hoolitsust laste ainelise heaolu eest, kuid pildi heaolust lapse seisukohalt annavad lapse rahulolu tegutsemisega, kaasarääkimise soov, osalemishuvi jms. (Ilves, 2013) 6 4. TERVIST EDENDAV LASTEAED Tervise ja heaolu edendamiseks haridusasutustes on loodud projektid vastavalt koolidele või koolieelsetele lasteasutustele
objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada) Disaini distsipliinis võidakse doomeenimudeli alusel luua (insert picture of a buttered broomstick) Tarkvara objektmudel (tarkvara klassid,...) või/ning Andmebaasiskeem (andmetabelid) Domeenimudeli koostisosad Domeeni mudel esitatakse UML klassidiagrammide hulgaga, milles näidatakse: Domeeni objektid e kontseptuaalsed klassid Assotsiatsioonid kontseptuaalsete klasside vahel Kontseptuaalsete klasside atribuudid Operatsioone kontseptuaalsetele klassidele üldjuhul EI defineerita (erandina võib soovi korral defineerida operatsioonid, mis väljendavad inimtegutsejate rolle) 2. Kontseptuaalne Klass Tal on sümbol, sisu ja laiendus. See ütles tohutult palju, right? 1
Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. El Nino mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
