hästi oluline oli töö tegemine. Elu on karm kohusetäitmine kuus päeva teed töödja seitsmendal tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha. Kui luterluses läks võim kiriku üle ilmalikule võimule, siis reformeeritud kirikus tegutsesid kogudused iseseisvalt, nad ei allunud ilmalikule võimule. Sveitsis levis reformeeritud kirik - kalvinistid Madalmaades levis reformeeritud kirik - kalvinistid Prantsusmaal levis reformeeritud kirik hugenotid Inglismaale levis reformeeritud kirik puritaanid Sotimaale levis reformeeritud kirik presbüüterid REFORMATSIOON INGLISMAAL · See on seotud Henry VIII. · Ta oli võimul 1509 1547. · Alguses oli ta väga ustav katoliku kiriku liige, kui puhkes reformatsioon, siis toetas ta igati paavsti, koostas luterivastase teose ning paavst nimetas ta selle eest ka katoliku usu kaitsjaks.
Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti.
Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti.
seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused: · Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindlusslinna. · Hugenottide juht Navarra Henri kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks. · 1593. aastal astus Henri IV katoliku usku. · 1598. aastal andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku uks kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. · Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas.
Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein joodi ära tavaliselt varsti peale valmimist, sest veini säilitamine oli keerukas. Kangeste veinide valmistamine sai alguse destilleerimise arenedes. Eesti entsüklopeedia 10, Valgus, 1998 a, lk 170 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2. Veini valmistamine 2.1. Valgete viinamarjade koristamine
aastatel, poolitati 1729 · Rajasid Inglise aadlikud majandusliku kasu saamise eesmärgil · Puhvertsoon Hispaania vastu · Põhiseaduse üks autor J.Locke · usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik: inglased, waleskased, sotlased, sakslased, prantslased · Riisiistandused · USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta 13. Georgia 1732 · Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid · Esialgu taotleti ideaalühiskonna rajamist (mh. orjus ja alkohol olid keelatud): nt võlavanglast vabanenute pelgupaik · Hernhuutlased,metodistid · Istandused PA kolooniate haldus kolmel tasemel · Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) · Vallad, linnad II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase) A. Seadusandlus: alamkoda (assembly), valimised B
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Hisapaania vastureformatsioon kants · Felippe II 1556 1598 ajal oli Hispaania maailmatiik, kes toetas kõigijõududega katoliku kirikut. · Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 1576 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu. · Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 1603. Hugenottide sõjad Prantsusmaal · Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra kuningriigis Bourbonid · Pariisi kuningakojas olid võimul Valoid, õukonnas olid ka mõjukad katoliiklased Guis'id · 24. Aeugust 1572 pärtlitöö · 1598 Nantes'i edikt. Valitses usk on katoliku usk. Kolmekümneaastane sõda · 1618 -1648 sõda, mis puudutas suurt osa Euroopast. · Sõj aajend: tsehhid valisid endale kuninga, kes oli kalvinist. Keiser Ferdinand II saatis armee tsehhide vastu
1569 suruti ülestõus maha, ligi kaheksasajale mässus osalenule mõisteti surmanuhtlus. Usuvaenused Prantsusmaal: hugenottide sõjad. 1. märtsil 1562 tappis François Guise’i juhitud väesalk Vassy alevis jumalateenistuse ajal paar(kümmend) kalvinisti (hukatute arvu üle vaieldakse tänini), vallandades ligi kolm aastakümmet kestnud kodusõja. Prantsuse ajalookirjutus eristab kaheksa hugenottide sõda aastatel 1562–1589. Esialgu saavutasid hugenotid edu. 1570. aastal kolmanda hugenottide sõja lõpetanud Saint-Germaini kokkuleppega lubati protestantidel kogu riigis jumalateenistusi pidada. Nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindluslinna: Montauban, Cognac, La Rochelle ja La Charité. Bourbone toetanud kalvinistist admiral Gaspard de Coligny sai kuninga nõuandjana sisuliselt uueks regendiks. Coligny suurejoonelised plaanid Hispaania nõrgestamiseks, mis nägid ette ka
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke · Duell keelati, see oli kapitaalroim · Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes`i edikti, paljud hugenotid emigreerusid · Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale · Lettres de cachet vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, miillel oli kuninga allkiri ning täitmata lahter karistatava nimega Louis XIV 1643-1715, algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri;
Mida rohkem teadmist ja teadust, seda rohkem hakkab siiras usk kaduma. Prantsusmaa lõhenes kodusõjas 16. saj keskel. Jean Calvin oli veelgi radikaalsem kui Luther. Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra tulemusena, hakkab renessanssi vaim hääbuma ja minnakse üle järgmistele tüüpidele. Shakespeare ja Cervantes kas renessanss või barokk
98) · Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid). Kuulutati välja vabariik. Dualismi põhimõte ei töötanud enam, mõlemad pooled (kuningas ja esinduskogu) ei suutnud toimida harmooniliselt. Tekkis küsimus, kelle peaks olema ülim võim? Rahval. Rahvasuveräänsuse ideoloogia Töötasid välja hugenotid kodusõja tingimustes. · Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia · Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann). · Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust · "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik
Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süzeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse, on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või 2 hispaanlaste vastu - mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja
jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse. 25 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A
ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm. Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
