Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hugenotid" - 166 õppematerjali

hugenotid - prantsusmaa kalvinistid 16-18 sajand Nantes’i edikt- 13. aprillil 1598. aastal Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism.
thumbnail
3
doc

Protestantistlikud usuvoolud & katoliiklus

Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisted

MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirat...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

16. sajandi keskpaigaks oli hugenottide arv Prantsusmaal kasvanud umbes 400 000 ja nende kogudusi oli umbes 2000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna liikmed valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikele sai, sarnaselt luterlastele, värviliste riiete asemel kohustuslikuks lihtne must kuub. Hugenotid pidasid lisaks pühapäevale jumalateenistust ka 2-3 korda nädala sees. Usulistest erinevustest tekkiv vaen andis alust ususõdade puhkemisele. Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba ka igapäevaelus. Ususõjad 1562. aasta märtsis tungis hertsog François de Guise Vassy alevis kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. Rünnakus sai mitu inimest surma ning haavata sai ligikaudu 100 jumalateenistusele kogunenut...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ameerika (USA) asutamine - 40 mõistet

Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal ­ kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Reformatsioon Šveitsis

Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mõisted, isikud, küsimused - 7.klass

Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid ­ reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu ­ Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased ­ protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid ­ protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik ­ reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma ­ lause, tunnistatakse vääramatu tõena...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Usu reformatsioon

HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid , kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna- Prantsusmaal oli rohkem hugenotte, sest see osa liideti Prantsusmaale hiljem ning sealsed elanikud ei olnud veel harjunud vabadusekärpimisega, mis ajendas neid kalvinismi poole pöörduma. Löuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Valois' dünastia körvalliini esindajad ­...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ususõjad prantsusmaal

1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid ­ suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid . Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast, et Lõuna-Prantsusmaa liideti Prantsuse kuningriigiga hiljem ja siis hakati Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad: Antoine de Bouebon, tema poeg Henri, prints Louis de Conde ja admiral Gaspard de Coligny...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid). Ususõjad on veriseimad Prantsumaal (1562 ­ 1685) hugenottide ja katoliiklaste vahel. Hugenotid peavad 1685 Prantsusmaalt lahkuma. Inglismaal loob Henry VIII anglikaani kiriku, mis sõltub riigist. Iseiseisvussõjad ka Madalmaades, lõpptulemuseks on mitu konfessiooni. Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse. Riikliku anglikaani kiriku Inglismaal aluseks oli kuningas Henry VIII-nda abieluprobleemid (paavst ei andnud lahutust). Kuningast pidi saama kiriku pea! Oluline oli humanistide ja Wyckliffi mõju. Kirik kujunes välja Elizabeth I ajal 1559...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Louis XIV referaat

Rahva maksukoormus suurenes seeläbi veelgi. Kirikupoliitika Henri IV poolt välja antud Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et osa tema alamaid olid temast erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Nõnda tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati, neid vallandati riigiametist, neile kehtestati kõrgemad maksud ja sõdurite majutamis- ja ülalpidamiskohustus. Osa hugenotte astuski katoliku usku, kuid üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale. Seal võeti hugenotte töökate inimestena lahkesti...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ususõjad Prantsusmaal lühikonspekt

USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maadeavastused

Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsusmaa 1500 - 1900

Fra Kunnid: Henry IV (1589 ­ 1610) ­ läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 ­ 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 ­ 1715) ­ päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik ­ see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 ­ 1744) ­ XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 ­ 1792) ­ paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 ­ 1824) XVI vend, Charles X (1824 ­ 1830)­ ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 ­ 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja....

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Reformatsioon

Elisabeth I tuli võimule 1558. -lõpetas Mary I poolt korraldatud ususegadused - kinnitas protestantluse igaveseks Inglismaa usuks - toetas Euroopa protestantlike mässulisi - muutis Inglismaa 17. saj võimsamaks riigiks - kuldne ajastu Inglismaa kultuurile Prantsusmaa Katoliku kirik < ususõjad> reformeeritud e protestantlik kirik e hugenotid Sõdade üdiseks põhjuseks võib pidada reformatsiooni ja kuninga võimu tugevnemist. Sisenemine vajadus reformatsiooni järgi puudus, rahvas oli eluga küllaltki rahul. Jean Calvin (kalvinismi looja) oli pärit Prantsusmaalt ja tema ideed levisid kiiresti. Rajati kalvinistide kirikuid, kuigi katoliiklased neid taga kiusasid, Hugenotid: 1) usulised 2) poliitilised- kasutasid Calvini õpetust poliitilistel eesmärkidel. Tahtsid kuninga...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reformatsioon

Tõeline vaen katoliiklaste ja hugenottide vahel lõi lõkkele peale Itaalia sõdade (14941559) lõppu. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel ­ Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal ­ pärtliööl ­ puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· Eraelus taotleti lõbustuste piiramist ­ riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). · Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). · Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. · Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik ­ Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti....

Ajalugu
398 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaja tähtsamad mõisted

annekteerimine ­ riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat ­ tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia ­ omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik ­ enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine ­ relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon ­ Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport ­ kaupade väljavedu feenid ­ Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism ­ kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine industriaalühiskond ­ tööstu...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reformatsioon

Inglsmaal puritaanid, taastas reformeeritud 2) protestantidel 1536 kehtestas Holland lõplikult iseseisvaks reformatsiooni Saksamaa põhja ja Pratsusmaal anglikaani kiriku. lubati tegutseda Rootsi kirikukogu riigiks. tagajärjed keskosa hugenotid . Lõuna-Prantsusmaal, Rootsis luterluse. protestantlik, Lõuna- kus tekkis 1593 kinnitati Saksamaa katoliiklik. erikorraldusega Augsburgi usurahu....

Ajalugu
257 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun