protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
enamasti nähtamatuks, välja arvatud paroolide ühiskasutus domeeni kõigis arvutites. Seega on NIS-domeeni nimi oluline ainult võrguülematele. Tavaliselt sobib iga nimi, mis erineb teistest teie kohtvõrgu NIS-domeenide nimedest. Näide 2 Virtuaalse Sulevi võrguülem võib luua kaks NIS-domeeni: ühe Sulevile endale ja teise kommivabrikule, nimetades nad vastavalt sulev ja kommid. Teine üsna levinud moodus on lihtsalt kasutada DNS-domeeninime ka NIS-i jaoks. Meie hosti NIS-domeeninime saab kuvada ja häälestada käsuga domainname. Argumente andmata esitab domainname praeguse NIS-domeeninime, häälestamiseks peame aga siirduma juurkasutajaks ja tippima: # domainname sulev NIS-domeenis määratakse, millist NIS-serverit rakendusprogramm küsib. Näiteks kommivabriku hosti programm login peaks loomulikult küsima parooliteabe saamiseks ainult kommivabriku NIS-serverit (või mitme korral ühte neist), kuid
veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud: HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid: HTTP request sõnum koosneb request line'st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), header line'st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity body'st (GETi puhul tühi, POSTi puhul saadetakse on näiteks vormi väljade väärtused siin). HTTP response koosneb status line'st (kus on protokolli versioon, staatuse kood ja staatuse sõnum), request line'st (info serveri, ühenduse ja andmete kohta) ja entity body'st (sisaldab andmeid). Kuna HTTP server on olekuta (stateless), kuid serveril on ikkagi vaja identifitseerida klienti, siis on kasutusele võetud cookie'd. Kui kasutaja
ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983: käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; DNS (nimeserver) 1980ndate lõpp: hakati Euroopas arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML; Vookontroll TCPs; 100 000 hosti. 1990ndate algus: HTML-i esimene versioon. Teaberuum kus seda kasutama hakati, sai World Wide Web’i (WWW) nime. HTTP, URL Samal ajal töötati välja ka esimene mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauser – Mosaic ja Netscape) ning interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 1990ndate lõpp:
töödelda, kustutatakse. Võrguvärav võib saata ühe sõnumi iga kustutatud paketi kohta. Kui allikale ei saabu enam summutamise sõnumeid, saab ta suurendada pakettide väljastuse kiirust. ICMP kuuendas versioonis seda sõnumit ei eksisteeri. Ümbersuunamine (inglise keeles Redirect Message) Hostile saabub "ümbersuunamise sõnum", kui tema poolt lähtestatud võrguliiklus ei kasuta optimaalset teed. Lühima tee leidmiseks kasutavad ruuterid enda marsruutimistabeleid. Seade teavitab hosti võimalikust võrguliikluse ümbersuunamisest ja edastab ka saabunud andmepaketi. Aeg on ületatud (inglise keeles Time exceeded) 6 Kõik IP andmepaketid omavad välja TTL, mille väärtust vähendatakse ühe võrra igal paketi saatmise sammul allikast sihtpunktini. Juhul kui TTL omandab väärtuse null, või killustatud
marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine. IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS- i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla. Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP- aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma. 232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP- aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128- le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv
· Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte · Port- On tarkvaraline värava number mille kaudu käib sisenev ja väljuv liiklus rakendusprogrammide vahel 3 IP- Aadress · Vajalik et infot IP võrkudes saata. · IP identifitseerib hosti. · IP versioonid: 1. IP versioon 4 (IP v4) 32-bit 232 = ligikaudu 4,2 miljardit kirjutas 10 süsteemis punktnotatsioonis 2. IP versioon 6 (IP v6) 128-bit 2128 = liiga pikk, et kirja panna 16 süsteemi väärtumusega IP Aadressi klassid · On mehhanism võrgu tükeldamiseks väiksemateks loogilisteks osadeks. · A klassi IP aadress N.H.H.H 28 0N 27N
FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku, avaliku võtme ja sertifikaadi kehtivusaja kohta ning selle hosti nimi.Ser- tifikaadil on asutuse digitaalallkiri.PKI.avaliku võtme infrastruktuur Digitaalsete sertifikaatide,sertifitseerimiskeskuste süsteem,mis verifit- seerivad ja autendivad üle Interneti toimuvate äritehingute puhul kõiki tehingu osapooli.PKI on arengustaadiumis.SSLturvasoklite kiht.Info- turbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagami- seks.Andmete edasi-tagasi saatmine klient-ja serverprogrammi.SSL
Stephenie Meyer ,,Koidukuma" · Stephenie Meyer lõpetas Brigham Youngi ülikooli kraadiga inglise kirjanduses ja elab praegu koos oma abikaasa ja kolme pojaga Glendale`is, Arizonas. ,,Videvik" on tema esimene romaan, millest sai pea kohe pärast ilmumist rahvusvaheline menuk. · ,,Videviku" saaga on viimaste aastate fenomenaalseim noorteraamatute sari kokku on ilmunud neli raamatut: 2005. aastal ,,Videvik", 2006. aastal ,,Noorkuu", 2007. aastal ,,Päikesevarjutus" ja 2008 aasta sügisel ,,Koidukuma". Ka Stephenie Meyeri täiskasvanutele mõeldud ,,Hosti" on saatnud suur menu. · Põhjustagajärg seos: 1. Kuna Bellal oli raske sünnitus, pidi Edward ta vampiiriks muutma. 2. Kuna Volturid arvasid, et Bella ja Edwardi laps on surematu, tahtsid nad Cullenid ja ohtu kujutava...
o Kaja vastus (echo reply) (0) o Sihtpunkt kättesaamatu (destination unreachable) (3) kood=1 - host kättesaamatu kood=2 - protokolli ei toetata kood=3 - port kättesaamatu kood=4 - fragmenteerimine vajalik o Eluaja ületamine(11) ... IP-aadress 32 bitti - 4 oktetti koosneb o võrguaadressist o hosti aadressist võrgus kirjutatakse kümnendkujul nt 123.45.67.89 o (sama IP nt 16-ndsüsteemis 7B 2D 43 59) Võrguaadress - host bitid kõik nullid Leviaadress (broadcast) - hosti bitid kõik ühed o RFC 919 Algselt võrguaadress esimene oktett Unicast, multicast, broadcast Võrgumask network mask, subnet mask Võrgu- ja hostiosa piiritlemiseks võrguosa bitid ühed hosti osa bitid nullid
Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või
Andmebaasiserver (database server) andmebaasi pidamiseks ja halduseks. Faksiserver (fax server) faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus. Kohtvõrgu server (LAN server) kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) elektronposti vahetust teostav serverarvuti või programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) töötab serveril. Rakendusserver (application server) mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga.
hostis. Selle asemel, et võimaldada külalisoperatsioonisüsteemil suhelda riistvaraga, virtuaalsed seadmedraiverid võtavad vastas rolli ja emuleerivad mingit riistvara seadet, nii et külalisoperatsioonisüsteem ja selle virutaalses masinas töötavatel draiveritel oleks illusioon, et neil on ligipääs reaalsele riistvarale. Külalisoperatsioonisüsteemi katsed riistvarale ligipääsemiseks on ümbersuunatud virtuaalsesse seadmedraiverisse hosti operatsioonisüsteemi funktsiooni kutsetena. Virtuaalsed seadmed võivad töötada ka mitte virtuaalses keskkonnas. Näiteks virtuaalset võrguadapterit kasutatakse virtuaalses privaatvõgus, samal ajal kui virtuaalset ketta seadet kasutatakse iSCSI'ga. Parim näide virtuaalsest seadmedraiverist on Daemon Tools. Viited 1. Device driver searchenterprisedesktop.techtarget.com/, kasutatud 18.12.2011 2. Draiver vallaste.ee, kasutatud 18.12.2011 3. What Does a Device Driver Do
hostis. Selle asemel, et võimaldada külalisoperatsioonisüsteemil suhelda riistvaraga, virtuaalsed seadmedraiverid võtavad vastas rolli ja emuleerivad mingit riistvara seadet, nii et külalisoperatsioonisüsteem ja selle virutaalses masinas töötavatel draiveritel oleks illusioon, et neil on ligipääs reaalsele riistvarale. Külalisoperatsioonisüsteemi katsed riistvarale ligipääsemiseks on ümbersuunatud virtuaalsesse seadmedraiverisse hosti operatsioonisüsteemi funktsiooni kutsetena. Virtuaalsed seadmed võivad töötada ka mitte virtuaalses keskkonnas. Näiteks virtuaalset võrguadapterit kasutatakse virtuaalses privaatvõgus, samal ajal kui virtuaalset ketta seadet kasutatakse iSCSI'ga. Parim näide virtuaalsest seadmedraiverist on Daemon Tools. Viited 1. Device driver searchenterprisedesktop.techtarget.com/, kasutatud 18.12.2011 2. Draiver vallaste.ee, kasutatud 18.12.2011 3
JOONIS2: all: window size N; rcv_base // lilla: out of order (buffered, but already ack'ed; sinine: acceptable (within window) // hall: expected, not yet received; valge: not usable 20. TCP ÜHENDUSE LOOMINE JA SULGEMINE ==> Ühenduse loomine: Ühenduse loomiseks kasutatakse nn 3 kordset käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP ühendust teineteisega. //// EHK toimib see siis nii, et klient saadab segmendi SYN (ident) ja valib esimese järjekorranumbri > vastuvõtja saab SYN-i kätte, vastab SYNACK ja saadab oma järjekorranumbri ning eraldab vajaliku stacki > klient saadab uue segmendi, mis kviteerib serveri vastuse ja eraldab oma mälus vajalikud puhvrid. ==> Ühenduse sulgemist saavad algatada mõlemad pooled: klient saadab TCP FIN segmendi
not usable JOONIS2: all: window size N; rcv_base // lilla: out of order (buffered, but already ack’ed; sinine: acceptable (within window) // hall: expected, not yet received; valge: not usable 20. TCP ÜHENDUSE LOOMINE JA SULGEMINE ==> Ühenduse loomine: Ühenduse loomiseks kasutatakse nn 3 kordset käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP ühendust teineteisega. //// EHK toimib see siis nii, et klient saadab segmendi SYN (ident) ja valib esimese järjekorranumbri > vastuvõtja saab SYN-i kätte, vastab SYNACK ja saadab oma järjekorranumbri ning eraldab vajaliku stacki > klient saadab uue segmendi, mis kviteerib serveri vastuse ja eraldab oma mälus vajalikud puhvrid. ==> Ühenduse sulgemist saavad algatada mõlemad pooled: klient saadab TCP
funktsioonide ühendamise teel. Taoline juurdepääs failidele on kliendile täiesti nähtamatu ning töötab paljude serverite ja hostide liitstruktuuril. NFS pakub mitmeid eeliseid: Kõigile kasutajaile vajaminevaid andmeid võib hoida keskses hostis, mille kataloogiga kliendid ühendatakse arvuti buutimisel. Näiteks võite säilitada kõigi kasutajate kodukatalooge ühes hostis ja lasta teistel hostidel võtta ühendust selle hosti kataloogiga /home. Kõrvuti NIS-põhise ühiskasutusega saavad kasutajad end sisse logida ka igasse hosti ja ikkagi töötada ühe failikomplektiga. Suurt kettaruumi vajavaid andmeid saab hoida ühes hostis. Näiteks kõiki LaTeX-i ja METAFONT-iga seotud faile ja programme võite säilitada ja hooldada samas kohas. Haldusandmed võivad paikneda ühes hostis. Pole enam vaja kasutada rcp'd
IP aadresside klassid A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa D klassil ainult viimane osa. Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku. Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti tähistamiseks. Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks
Domeen on teatud mõttes seotud saitide kogum: nad kas moodustavad tegeliku võrgu, kuuluvad konkreetsesse organisatsiooni või lihtsalt paiknevad geograafiliselt lähestikku. Ülikoolid on näiteks rühmitatud domeeni edu ja iga kool kasutab eraldi alamdomeeni oma hostide jaoks. Groucho Marx University domeeni nimi võib olla groucho.edu ja matemaatika osakonna kohtvõrgu nimi maths.groucho.edu. Alamvõrgu hostidel on domeeni nimi lisatud hosti nimele -- seega erdos oleks tuntud kui erdos.maths.groucho.edu. Ülemaailmselt ideidentifitseerib hosti täielik süsteeminimi ehk FQDN (Fully Qualified Domain Name). Nõuded DNS-ile: *teisendab nimesid IP aadressideks ja vastupidi. *andmed on hajutatud ja administreerimine delegeeritav. DNS päringuid saab esitada programmidega host ja dig. 13
ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa 3)marsruutimisprotokollid 6) Kanalikiht Kanalikiht tegeleb sellega, et pääseks ühest võrgusõlmest teise. Mööda konkreetset kanalit liiguvad andmed kanalikihi abil. Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega.
Ei muuda. Peremees operatsioonisüsteem kohlteb WMware Workstationit, kui rakendust. Muudatusi ei ole vaja teha külalisoperatsioonisüsteemile, kui see on 23 installeritud virtuaalmasinasse. Rakendused töötavad virtuaalmasinas sama moodi, nagu füüsilises arvutis. 7.5. Mis on virtuaalsed kettad? Virtual kettad on partitsioonid virtuaalsetes masinates. Nad on salvestatud failidena failisüsteemis oma hosti operatsioonisüsteemi. Üks olulisemaid omadusi VMware Workstationil on kapseldus. See tähendab, et täielikud keskkonnad on tehtud failide kogumiteks, mida saab kopeerida, liigutada ja kasutada kiiresti ja lihtsalt. Kuna tervet ketast kattev partitsioon on salvestatud failidena on virtuaalmasinat imelihtne varundada, teisaldada ja kopeerida. Saate luua virtuaalseid SCSI ja IDE kettaid kuni 2 TB-ni. 24 8. Sõnastik 8.1
Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) . Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse, mis suurendab võimalike aadresside arvu tohutult.
out.println("Minu nimi on: " + me.getHostName()); System.out.println("Minu aadress on: " + me.getHostAddress()); InetAddress address = InetAddress.getByName("www.ut.ee"); System.out.println("Hosti nimi: " + address.getHostName()); System.out.println("IP aadress: "+ address.getHostAddress()); } } Minu nimi on: aurelius Minu aadress on: 192.168.1.69 Hosti nimi: www.ut.ee IP aadress: 193.40.5.73 Pordid Tavaliselt on hostil ainult üks Interneti aadress. See aadress jagatakse 65 536 pordi vahel. 1. Pordid on loogilised abstraktsioonid, mis lubavad ühel hostil suhelda samaaegselt paljude teiste hostidega. 2. Osa teenuseid on seotud kindlate pordinumbritega (0...1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ...
Meetodiga conditional GET lisatakse HTTP päisesse rida If-Modified_since: . Server saadab küll sellise päisega request sõnumile vastuse, kuid ei lisa sellele objekti, kui objekti pole muudetud pärast kuupäeva, mis on If-Modified_since: järel. Objekti asemel saadetakse vastus staatusega 304 Not Modified. 7 17. FTP Tüüpilise FTP sessiooni ajal kasutaja istub ühe hosti (local host) ees ja tahab saata või tõmmata faile teisest hostist (remote host). Kasutaja peab andma kasutajanime ja parooli (saadetakse üle FTP) ning seejärel saab ta laadida faile oma failisüsteemist remote failisüsteemi või vastupidi. FTP loob kaks paralleelset TCP ühendust, kontrollühenduse ja andmeühenduse. Kontrollühenduse kaudu saadetakse kasutajanimi, parool, käsud jne. Andmeühenduse kaudu liigub fail. Kahe eraldi ühenduse tõttu on FTP-l out-of-band kontroll,
4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.102.105 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.100.10 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.101.110.90 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 195.80.111.50 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? ISP välis võrgu aadress 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. kontrollib target hosti kättesaadavust ja kulutatud aega. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? Ethernet II C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 192.168.100.10 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 192.168.100.10 E. Milline on ARP pakettide sisu? Saatja ja Vastuvõtja MAC ja IP seose info. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja
UDP’s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda (oluline aeg, mitte tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – terviklikkus). Oluline on ühenduse hoidmine. see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad 16. HTTP Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise ühendust teineteisega. Ühenduse loomine toimub erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks protokoll, kasutab alusena TCP, on oleku vaba, mis tähendab, järgmiselt:1)TCP-A on suletud ja TCP-B ootel. 2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid
Interneti etapiline areng Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network, eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts-arvutivõrk. 1983
mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, mõeldud failide transportimiseks serveri ja kliendi vahel. FTP-d saab kasutada paroolautentimisega või anonüümse kasutajaga. FTP määratleti 1985. Aastal. Alguses töötasind kõik FTP- rakendused käsureal, kuid siis loodi kõigile op süsteemidele FTP graafiline kasutajaliides. ● Failiülekanne kaughostist kohalikku hosti või vastupidi. ● Kliendi/serveri mudel: ○ Klient: see, kes algatab ülekannet (kas kaughostist või kaughosti) ○ Server: kaughost ● FTP: RFC 959 ● FTP server: port 21 Tavalisi FTP-ühendusi ei peeta tänapäeval turvaliseks, sest kogu info (ka paroolid) liiguvad võrgus krüpteerimata kujul. Turvalisuse huvides on soocitatav kasutada FTPS (FTP over
Veatuvastus ja diagnostika IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 CIDR – classless Inter-Domain Routing – Struktuur on sarnane nagu klassidega võrgul, kuid keskmist joont saab vastavalt vajadusele nihutada mõlemas suunas. Võrgumask – kui tegu on võrguinfoga, siis nendesse kohtadesse pannakse maskis 1 ja info tuleb läbi. Hosti info läbi ei tule -> saadakse teada, kus on võrgu info ja kus on hosti info. Võrgu ülesanne on info võrku toimetada, võrgu sees peavad masinad ise aru saama, kellele täpselt info mõeldud on. Aadresside klassid: 34 A – standartne/algne. Võrgu numbet 8 esimese bitiga -> A-klassi võrke saab teha ainult 255. B – 2 esimest baiti värgu määramiseks
Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab signaali). Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamine. EHK Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On põhiomaduselt repiiter. Kordab (saadab) oma hosti infot teistele. Ta saadab kogu info laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Hub ei isoleeri kokkupõrget. Hub ei suuda ühendada eri tüüpi Ethernette. Jaoturid on 22 ebaturvalisedsegmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda, omades vastavat tarkvara. 1.2 Switch
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...
Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid - intelligentsed agendid Kataloogid tavaliselt inimeste poolt loodud (kategooriatesse paigutatud veebilehed) Programm ehk ämblik teostab mehaanilist indekseerimist, lehtedele liikumiseks kasutab viiteid, tekitab indeksi. Otsirobotid jagunevad: 1. teenuse järgi:
vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP eitus(märk) Andmesides talitlusmark ASCII neljandas ehk koodiga 15H, mida transpordikihis kasutatakse siis, kui vastuvoetud sonum on rikutud voi vigane voi Pordid kui vastuvotupool pole hetkel valmis sonumeid · IP aadress identifitseerib hosti vastu votma. Kui · Hostiga on seotud mitmeid rakendusi vastuvotja saadab saatjale eituse, siis see · Port(16-bitine identifikaator)määratleb tahendab, et sonum tuleb rakenduse uuesti saata Pordid on mõeldud põhiliselt ,selleks et hostiga Järjenumber (kasutajaga) · Baidivoos on igal baidil järjenumber seotud teenuseid identifitseerida
Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese algustähega Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks – suure algustähega 54. Füüsiline aadress, MAC aadress Reaalselt on igal arvutivõrgus oleval seadmel vähemalt üks füüsiline aadress
Tippdoomenite nimed on rangelt fikseeritud. Nendeks on riikide tähised, millised on määratud ISO standardiga ISO9166. Kasutatakse ka nn. mittestandardseid tähiseid: edu - haridusasutused com - ärifirmad mil - sõjandusasutused gov -riigiasutused jne. Toome ka mõned riikide tähised: ee - Eesti fi - Soome se - Rootsi ru - Venemaa no - Norra Seega on hosti nime järgi üldjuhul võimalik arvata, millise riigiga on tegu. Võimalik on aimata ka hosti omanikku või nime. Näiteks "WWW.PLAYBOY.COM" kuulub kommertsfirmale, kes annab välja meesteajakirja "PLAYBOY" või "FTP.FUNET.FI" on Soome akadeemilise arvutivõrgu FUNET ftp-server. DNS on rakendusprotokoll, mis paneb vastavusse hostide ülaltoodud viisil kirjeldatud IP- aadressid ja nimed, mida kasutab Interneti teenuste kasutaja. Ta on üks Interneti
SSH paikneb ISO/OSI-referentmudeli 7. kihil (rakenduste kiht), samas on ssh kaudu võimalik transportida ka teisi protokolle, näiteks X-Windowsi graafilise kasutajaliidese X11- protokoll. Hetkel põhineb SSH kolmel protokollil, mis on üksteise peale üles ehitatud ja millest igaühe jaoks on olemas Internet-Draft. - Alumine protokoll on transpordikihi protokoll (Transport Layer Protocol). See protokoll on vastutav suurema osa ssh turbefunktsioonide eest, nimelt hosti tasandil autentimine, krüpteerimine ja andmetervikluse kaitse. Krüptograafilised algoritmid tuleb sidepartnerite vahel kokku leppida. - Keskmine protokoll on User Authentication Protocol. Tegemist on kasutaja tasandil autentimisega, kusjuures ka siin tuleb vastav meetod eelnevalt kokku leppida. Kui autentimiseks kasutatakse lihtsat kasutajatunnuse ja parooli edastamist, siis on selle informatsiooni konfidentsiaalsus sidekanali suhtes kindlustatud selle all asuva transpordikihi protokolli kaudu
saada mh. järgnevast: - Kas ja mis versiooni tarkvara reaalselt kasutatakse; - Litsentsitingimustest, sh. komponentide osas; - Kasutamise piirangutest (sh. regionaalsetest, ajalistest); - Toe ja uuenduste tingimustest; - Kasutajate arvust ja nende lugemise meetodist (üheaegseid, nimelisi, proxy vms.) ning konkreetse tarnija tõlgendustest; - Piirangutest serveriressursi osas – kas on piiratud CPU-de arv, virtualiseerimine vms.; - Virtualiseeritud serverite korral tuleb jälgida ka hosti ressursside vastavust tingimustele peale igast seotud muudatust; - Teenuse osutamisel konsolideerimisgrupi sees ja sellest väljaspoole ei pruugi oma tarbeks litsentseeritud tarkvaralitsentsid sobida – SaaS (Software as a Service) tüüpi litsentsid on kordades kallimad; - Jne.jne. Ehk siis – Piirangud: Lubatud kasutada teatud tarkvara versiooni, Regionaalsed piirangud, Kasutajatoe piirangud, Serveriressursi piirangud (CPU, RAM). Loetle terminalihalduseks vajalikku funktsionaalsust
HTTP päring koosneb päringust, päistest ja andmetest. Päringurida koosneb päringu tüübist, dokumendi URL-ist ja protokolli versioonist. Näiteks praegu päringureaks on GET http://exact.ee HTTP/1.1, päringureale järgenavad päised, mis lõpevad tühja reaga ja peale seda päringu andmed (neid saadetakse serverile ainult POST päringu puhul, GET puhul parameetreid kirjutakse otse dokumendi URL-i): Mõnede tähtsamate päisete selgitused (klient → server): Host - hosti nimi (exact.ee, google.com, neti.ee ...) User-Agent - info brauseri ja opsüsteemi kohta Accept - meedia tüübid mis on aktsepteeritavad brauseri poolt Accept-Language - keeled, mis brauser eelistab Accept-Charset - lehe charsetid, mis on eelistatud HTTP vastus koosneb vastusest, päistest ja andmetest (dokumendist). Vastuses (struktuur: protokoll kood tekst) sisalduv kood näitab kas päring õnnestus või mitte: HTTP/1.1 200 OK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
