HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1...
Vanim tõend glagolitiku tähestikust Keskaja arhitektuur nafta boksiid madala kvaliteediga rauamaak kaltsium looduslik asfalt vilgukivi savi sool hüdroenergia Asub Vahemere ääres Normaalne kliima Põllukultuuride mitmekesisus Transiitteed Loodusvarade olemusolu Tekstiili Masina Ravimi Puidu Elektri Laevanduse Dubrovniku vanalinn
Horvaatia rahvastik ja Majandus Kalle Tark 9a Horvaatia Vabariik -Hrvatska Republika Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. K...
· Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991
Zlatan Ibrahimović on Rootsi jalgpallur, Rootsi jalgpallikoondise ründaja. Teda loetakse kui üheks andekaimaks jalgpalluriks oma generatsioonis. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid endise Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Ta on esindanud selliseid klubisi nagu Ajax, AC Milan, Inter, FC Barcelona, PSG. Praegu elab Pariisis. Täna teenib ta 750,000 eurot kuus. See teeb 78 eurot minutis. Lisaks sellele veel ka suured
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist)
Riigi arengutase. Rahvaarv. Austraalia majandus on üks suuremaid majandusi süsteeme maailmas, kus SKT on 1,57 trilijon $ Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on paras ja lähistroopiline kliima. Linnastumine
Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak.
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...
Zlatan Ibrahimović on rootslane, kes mängib Rootsi jalgpallikoondise eest ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Esimene täiskasvanute meeskond, millega Ibrahimović lepingu sõlmis, oli Malmö FF 1996. Põhimeeskonda pääses ta alles 1999. Samal aastal jäi Malmö küll 13
El Greco Elulugu. El Greco oli kreeka päritoluga kuntsnik, arhidekt ja skulptor. El Greco (õige nimega Domenios Theotokopulos) sündis 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570. aastal kolis ta Rooma. Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise. Tema maal...
1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat. 3. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka 3 sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 4. AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m)
Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima
1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941
Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks .
Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. ,,Evita" tegevus toimub 20. sajandil. ,,Evita" on muusikal Argentiina presidendi Juan Perón'i teise seadusliku abikaasa Eva Perón'i lühikeseks jäänud elust, teest tippu, heategevustööst
Mina, Zlatan Raamatu autoriks on David Lagercrantz, muidu kõik juttu mis on raamatus kirjas on räägitud Zlatan Ibrahimovići enda poolt. Valisin selle raamatu, kuna ise olen hullumeelne jalgpalli fänn, lugesin just temast, kuna tal oli raske lapsepõlv ning pidi tegema palju, et jõuda niikaugele jalgpalli maalimas. Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, tema tipp näib olevat alles ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast poisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Zlatan Ibrahimović on sünidnud kolmandal oktoobril 1981 aastal Malmös. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, võib öelda, et ...
niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin
Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3.36,57 7. Mehdi Baala 3.36,99 8. Lopez Lomong 3.37,62 ... 28. Tiidrek Nurme 3.43,73 Kõrgushüpe Kõrgushüppes sai kulla Blanka Vlasi Horvaatiast, hõbeda Anna Tsitserova Venemaalt ja pronksmedali Sakslane Ariane Friedrich. 1. Blanka Vlasi 2.04 2. Anna Tsitserova 2.02 3. Ariane Friedrich 2.02 4. Antonietta di Martino 1.99 5. Ruth Beitia 1.99 6. Svetlana Skolina 1.96 6 7. Emma Green 1.96 8. Chaunte Howard-Lowe 1.96 ... 17. Anna Iljustsenko 1.89 Kuulitõuge Kuulitõukes sai kulla Christian Cantwell Ameerikast, hõbeda poolakas Tomasz
Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. [1] 6. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi
1500m jooks. 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3.36,57 7. Mehdi Baala 3.36,99 8. Lopez Lomong 3.37,62 … 28. Tiidrek Nurme 3.43,73 7. Kõrgushüpe. Kõrgushüppes sai kulla Blanka Vlašić Horvaatiast, hõbeda Anna Tšitšerova Venemaalt ja pronksmedali Sakslane Ariane Friedrich. 1. Blanka Vlašić 2.04 2. Anna Tšitšerova 2.02 3. Ariane Friedrich 2.02 4. Antonietta di Martino 1.99 5. Ruth Beitia 1.99 6. Svetlana Školina 1.96 7. Emma Green 1.96 8. Chaunte Howard-Lowe 1.96 … 17. Anna Iljuštšenko 1.89 8. Kaugushüpe Kaugushüppes sai kulla Brittney Reese Ameerikast, hõbemedali Tatjana Lebedeva Venemaalt ning pronksi türklane Karin Mey-Melis. 1
21)Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm. 22)Klaverisonaadis on soolotsükkel ainult klarnetile või saadab seda veel klaver. Klarnetikontserdis saadab klarnetit terve orkester. 23)Sümfoonia on terve sonaaditsükkel, milles on 4 osa. Avamängus on vaid 1 osa ja see on sonaat- allegro vormis. 24)Franz Joseph Haydn sündis 1732. aastal Rohraus Alam- Austrias tõllassepa peres. Peres oli 17, ellu jäi 2 last.. Isa oli pärit Horvaatiast, kes soovis, et poisist saaks musikaalne mees, ema lootis näha poissi tulevikus vaimulikuna. 25)1740-1749.a. laulis ta Saint Stephani kirikukooris Viinis. Ta sai seal õppida ka viiulit. Lisaks neile pidi ta seal tegema majapidamistöid. Temast sai ka abiõpetaja. Seal oli küllaltki kasin elu ja peale häälemurret ta lõikas kooris ees oleval poisil parukalt patsi, mis teda oli häirinud ja ta visati välja
poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosasPerthi ümbruses. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000),Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekteja itaalia keelt. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. [viide?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingijuhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist
Tartu Descartes'i Lütseum Sveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Pildid 2 .0 Rahvastiku analüüs 2.1. Rahvaarvu muutumine 2.2. Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materja...
(eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb. Rahvastiku koosseis peegeldab suurt sisserännet, ainult umbes 2% rahvastikust koosneb Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalias inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt. Ajalugu Esimesed asukad aborigeeni, tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga
rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb. Rahvastiku koosseis peegeldab suurt sisserännet, ainult umbes 2% rahvastikust koosneb Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt. 2. Ajalugu Esimesed asukad aborigeenid - tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga
Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks
Selle rahvastiku tihedus on 14,7 in./km² ehk umbes 6 korda suurem. Austraalias paiknevad inimesed üpriski ühtlaselt. Tuhande lapse kohta sureb Austraalias 6 last. Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 7 Rahvaarv on suurenenud üle 1% aastas kuni 2000. aastani. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960, alates sealt hakkas kasvutempo alanema. 1950-1960-2,3% 1960-1970-2,0% 1970-1980-1,4% 1980-1990-1,5% 1990-2000-1,2%
Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. Rahvastik Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. Suuremad linnad Idarannikul asub kolm Austraalia suurimat linna: Melbourne, Brisbane ja Sydney. Melbourne on linn Port Philip lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn
veini. Palavad päikesekiired, mineraalirikas maapind ja laialt levinud vanad viinapuusordid annavad üheskoos häid tulemusi. Ainuomase täidlase maitsega Apuulia vein võib vabalt võistelda ja maitseomaduste poolest ka edestada Uue Maailma riikide veine. Selle Lõuna-Itaalia piirkonnas valitsev majanduslik olukord võimaldab veini toota väiksemate kuludega. Apuulia piirkonna lipulaevaks on Primitivo viinamarjadest valmistatud rikkaliku täidlase maitsega punane vein. Seda Horvaatiast sissetoodud viinamarjasorti on Apuulias kasvatatud juba 100 aastat. Basiilika Calaabria Sitsiilia Itaalia lõunapoolseimas maakonnas Sitsiilia saarel valitseb selline kliima, mis võimaldab väiksete kuludega valmistada eriti kvaliteetset veini. 20. sajandi lõpus alanud veinitootmise traditsioonide ümberkujundamine muutis tunduvalt Sitsiilia veinitööstust – eesmärgiks ei ole enam kvantiteet, vaid kvaliteet. Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad
Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, r...
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
Vanimad luud on aga ~160 000 a vanad · Svante Pääbo (ema eestlane), kes töötab Saksamaal valiti 2006/7. a 100 maailma kõige mõjukama teadlase hulka. Alates 1980ndatest tegeleb ta DNA uurimisega ja on suutnud väga vanadest luudest osalist DNAd saada. 1995. a õnnestus tal saada neandertaallase DNA osad, tollal võrreldi seda avastust esimesega inimesega Kuul. 2006. a tegeles ta Horvaatiast pärit neandertaallaste luudega, mida uuriti ka USAs: 1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi HOMO FLORESIENSIS avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel.
Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks Algas 1992-1995 kestnud Bosnia sõda Sõjategevus toimus bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel Sarajevo piiramine 1992-1995 Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia Kuulutas end iseseisvaks 25 sept 1991 Iseseisvumine kulges veretult Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel Montenegro
sõdureid nn. Reini jõe demilitariseeritud tsooni: Reini jõe vasak kallas + 50km idakaldast. Teiste Saksa liitlastega kirjutati rahulepingud alla erinevatel aegadel erinevates Prantsusmaa lossides. Kõige rohkem kaotas territoriaalselt Austria: 1. Austria-Ungari kaksikriik lagunes 2. Böömimaast, Määrimaast, Slovakkiast ja Ruteeniast moodustati uus riik- Tsehhoslovakkia. 3. Bosnia-Hertzegoviina anti Serbiale ning Serbiast, Montenegrost, Horvaatiast moodustati uus riik Jugoslaavia kuningriik Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt.
Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991.