3

doc

Hortus Musicu

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006  Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid,

Muusika → Muusika

38 allalaadimist

2

rtf

Hortus Musicus

HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn

Muusika → Muusika

23 allalaadimist

3

doc

Hortus Musicus

jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas ensine Nõukogude Liit. Üldiselt on ansambli repertuaaris keskaja ja renessansi muusika, kuid esitatakse ka nö uut muusikat. Hortus Musicus teeb koostööd tuntud eesti dzässmuusikutega, üha

Muusika → Muusika

28 allalaadimist

1

docx

Muusika retsensioon Hortus Musicus

24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu.

Muusika → Muusika

32 allalaadimist

4

docx

Retsensioon - Hortus Musicus

Mina käisin 12. jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel.

Muusika → Kontserdipäevik

16 allalaadimist

2

docx

Retsensioon "Hortus Musicus"

Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E

Muusika → Muusikaajalugu

61 allalaadimist

2

docx

Hortus Musicus - Retsensioon

Hortus Musicus ­ renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht

Muusika → Muusika ajalugu

4 allalaadimist

4

doc

Hortus Musicus retsensioon

pärit on. Mehe hääl oli väga rahulik ja kõlav, mis tekitas ruumi huvitava ning natuke muinasjutulise olustiku. Pillimeestest jäi mulle kõige enam silma kontrabassimängija Taavo Remmel. Seda sellel põhjusel, et ta mängis oma pilli hämmastava kergusega ja naeratas pidevalt publikule. Tema näost võis välja lugeda, et talle väga meeldis, mida ta teeb ja see tõi ka mulle naeratuse näole. Kokkuvõttes võib öelda, et Hortus Musicus on väga eriline koosseis ning nende kontsert oli huvitav ja lõbus. Pean küll tunnistama, et selline muusika mulle isiklikult eriti ei meeldi, kuid see kogemus ja emotsioon, mille endaga sealt saalist lahkudes kaasa võtsin, on kindlasti asendamatud ning silmaringi laiendavad. Kindlasti soovitaksin ka teistel omavanustel seda kontserti külastada, sest see on väga hea viis tutvuda renessansiaegse muusika ja kultuuriga. 2

Muusika → Muusika

8 allalaadimist

2

docx

Retsensioon - Hortus Musicus

Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.

Muusika → Muusikaõpetus

3 allalaadimist

4

docx

Hortus Musicus renessansi kontsert

Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Emma-Belinda Müürsepp 10.A Käisime 12.jaanuaril Eesti vanamuusikaansambel Hortus Musicuse kontserdil, mis toimus Väravatornis. Käisime kontserdit kuulamas Jakob Westholmi kümnendate klassidega. Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht

Muusika → Muusika

19 allalaadimist

4

docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for

Muusika → Renessanss

9 allalaadimist

20

pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

16

pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Andres Mustonen ja Hortus Musicus Andres Mustonen ● sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas ● Tallinna Muusikakeskkool, 1972. a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

6

odt

Hortus Musicus ja selle liikmed

Jüri Gümnaasium Hortus Musicus referaat Koostaja: Mai Triin Puström Klass: 10. Kultuur 2012 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Hortus Musicus ja selle loomine.......

Muusika → Muusika

9 allalaadimist

2

docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

Hortus Musicus ­ renessansi kontsert Retsensioon Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat,

Muusika → Renessanss

4 allalaadimist

6

doc

zxcvbnm,

Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid

Muusika → Muusika

10 allalaadimist

1

odt

Ladina keelsed ajaloolised ütlused

Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...

Keeled → Ladina keel

14 allalaadimist

7

ppt

VOX CLAMANTIS powerpoint

VOX CLAMANTIS  loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias  hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd  koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE  Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea  Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/

Muusika → Muusikaajalugu

11 allalaadimist

3

docx

Muusikaajalugu küsimused 12. klass

See sulandab meloodia ja kolmkõla-hääle üheks tervikuks. Selle tulemusena on  muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16

Muusika → Muusikaajalugu

17 allalaadimist

1

doc

Harry Olt

eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", kantaat ,,Surma laul", laulutsükkel ,,Mängumees" bassile ja suurele trummile. Harri Olt on avaldanud ka arvukalt artikleid ja uurimusi eesti muusikast. Näiteks raamat ,,Estonian Music".

Muusika → Muusika

5 allalaadimist

2

docx

Eesti NSV muusika

Eesti NSV muusika  1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega  Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks.  1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangr...

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

1

doc

Pöördkonnad, käändkonnad

I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum

Keeled → Ladina keel

86 allalaadimist

2

docx

Tallinn Baroque ‘’Rõõm muusikast’’

Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

3

pdf

Tallinna baroque esinemine

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum ­ klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...

Muusika → Eesti rahvalaul

6 allalaadimist

4

docx

Ladina keel

I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f  N.Silv-a  N.Silv-ae  G.Silv-ae  G. Silv-  D.Silv-ae arum  Acc.Silv-  D. Silv-is am  Acc. Silv-as  Abl.Silv-a  Abl. Silv-is  Voc.Silv-a  Voc. Silv-ae  N.Hort-us  N. Hort-i  G.Hort-i  G. Hort-o-  D. Hort-o rum  Acc. Hort-  D. Hort-is um  Acc. Hort-  Abl. Hort- os o  Abl. Hort-is  Voc. Hort-  Voc. Hort-i e  N. Liber  N.Libr-i  G. Libr-i  G. Libr-  D.Libr-o orum  Acc. Libr-  D.Libr-is um  ACC.Libr-os  Abl. Libr-o  All.Libr-is  Voc. Liber  Voc.Libr-i  N.Bell-um  N.Bell-a  G. Bell-i  G. Bell-  D. Bell-o orum  Acc. Bell-  D. Bell-...

Keeled → Ladina keel

7 allalaadimist

11

ppt

Ansambel Vox Clamantis

· Koostööd on tehtud mitmete Eesti nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget ­ 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent.  Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga · Tallinna Kammerorkestriga Täname tähelepanu eest!

Muusika → Muusikaajalugu

34 allalaadimist

22

ppt

ARVO PART

" "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos  Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas), leidis Pärt, et saladus peitub ühehäälsuses (monoodias). (!) Otsingud jätkusid ja aastal 1976 tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli (ld. k. kellukesed)  1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976)  "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat"

Muusika → Muusikud

3 allalaadimist

1

docx

Mõisted muusikaajaloost. Renessanss ja barokk

Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli ­ parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister.

Muusika → Muusika ajalugu

13 allalaadimist

2

docx

Vanamuusika ansambel Vox Clamantis

Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.

Muusika → Muusika

6 allalaadimist

16

pptx

Viljandi vanamuusika festival

OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“  Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast Choir of Royal HollowayLondonist Hortus Musicus Eestist Heiki Mätlik Eestist Conrad Steinmann Sveitšist FESTIVALI KORRALDAJAD:  kunstiline juht Neeme Punder  Festivali korraldaja Aivar Trallmann  FESTIVAL SEE AASTA  Toimub 9.-15. juuli 2017  Kava ilmub ja eelmüük algab 9. mail 2017  Toimumas 12 kontserdit see aasta  KASUTATUD KIRJANDUS:  https://www.google.ee/search

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

4

rtf

Renessanss - Muusika KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...

Varia → Kategoriseerimata

29 allalaadimist

4

docx

Muusikaajaloo kokkuvõtlik KT

1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut).  Franz Joseph Haydn  Wolfgang Amadeus Mozart  Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat.  Johann Sebastian Bach  Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas.  Sümfoonia  Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste.  Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.  Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole.  Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas.  Oratoorium  Passioon  Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss?  Keskaeg: 5.-13. saj  Romantism: 19. saj  Barokk: 17.-18. saj I pool  Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand  Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat.  Schubert ...

Muusika → Muusikaajalugu

13 allalaadimist

20

docx

Postkaardid ja nende kogumine - referaat (raamatukogunduse alused)

teel kirju saata ja saada. Võib öelda, et praegusel ajal toimub kirjavahetus palju harvemini, kuid on see-eest palju erilisem kui Interneti teel vahetatavad kirjad. 7 Kasutatud kirjandus 1. Kangor, E. (2015b). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis II. Raamatukogu, 3, 30-33. 2. Brydolf, S. Vanad postkaardid 1890 - 1950. Postkaardimuuseum. Kasutatud 03.11.2015 http://www.postkaardimuuseum.com/ 3. Hortus Librorum 31: Postkaardid ja nende kogumine (2015). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kasutatud 03.11.2015 http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale- et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-31 4. Kangor, E. (2014). Postkaardid ja nende kogumine. SlideShare. Kasutatud 03.11.2015 http://www.slideshare.net/eerokangor/postkaardid-ja-nende-kogumine 5. Kangor, E. (2015a). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis I. Raamatukogu, 2, 32-34

Infoteadus → Raamatukogundus

7 allalaadimist

2

rtf

Karl Orff ja Arvo Pärt

BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus

Muusika → Muusikaajalugu

5 allalaadimist

1

doc

Olav Ehala

Koosseisu kuuluvad -Riina Roose- ansambli juht ja töötab Tallinna Linnateatris muusikalise kujundajana ning EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lauluõpetajana; -Toomas Rull-on vabakutseline muusik, kes osaleb paljudes eesti ansamblites löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala

Muusika → Muusika

12 allalaadimist

4

doc

Dzäss Eestis

EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi ­ näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumi...

Muusika → Muusika

87 allalaadimist

3

doc

Barokk - muusikas

Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist ­ see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono ­ meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper ­ koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 ­ 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...

Muusika → Muusikaajalugu

9 allalaadimist

4

doc

KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS

KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS   ∙     Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja  rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o.  keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙     Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙     Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu.  Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis­didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja  kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka  moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks  pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.     VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) ­ rändurielu elavad...

Kirjandus → Kirjandus

9 allalaadimist

18

ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...

Muusika → Muusika

52 allalaadimist

2

docx

Jumalate kujutamine Vergiliuse „Aeneise“ I laulus”

Poeemi peategelane on Aeneis, Trooja sõda kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. "Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus". Esimeses laulus peamiselt on näidatud 3 jumalat: Juno, Jupiter, Veenus. Juno käitumises võib märkida viha, hirm, armastust, hoolitsust. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline. Kasutatud allikad. 1. Vergilius. Aeneis. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992 2. Rooma kirjanduse antoloogia (koosatnud Kaspar Kolk). Tallinn: Varrak, 2009

Ajalugu → Ajalugu

1 allalaadimist

2

doc

Keskaeg Ilmalik Muusika

burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus ­ kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve) Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni Wytars (Marco Ambrosini), Eduardo Paniagua Group, Shirley Rumsey, the Broadside Band (Jeremy Barlow), Mediaeval Babes, Sinfonye (Stevie Wishart), Ensemble Villanella, Studio der Frühen Musik (Thomas Binkley), Ensemble

Muusika → Muusika

25 allalaadimist

8

odt

Praktika aruanne - Praktika AS Ceres Aianduskeskus

anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täitsin ajavahemikus aprillist-septembrini.Erinevatel aegadel olid eri tööd.  1.1Firma üldandmed Juhataja:Andres Suitso Asukoht:Järvekalda 33,Harkujärve,Harku vald,Harjumaa As Ceres tegeleb nii aianduskeskuse ,haljastuse ning ka hulgimüügiga. As Cerese alla kuulub ka Ceres Hortus OÜ , mis tegeleb omakorda puukooli ning taimekasvatusega . Ceres Aianduskeskus on üks vanimaid aianduskeskuseid Eestis. Nad on istikute ja aiatarvikute müügi ning klientidega tegelenud nüüdseks 15 aastat. AS Ceres on maastikuehituse ja-kujundusega tegelenud alates ettevõtte loomisest aastal 1992.Selle aja jooksul on nad osalenud kas konsultandina või kujundaja-ehitajana sadade koduaedade ning ühiskondlike haljasalade rajamise juures.

Maateadus → Haljasalade rajamine

148 allalaadimist

4

doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA

Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve) Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni Wytars (Marco Ambrosini), Eduardo Paniagua Group, Shirley Rumsey, the Broadside Band (Jeremy Barlow), Mediaeval Babes, Sinfonye (Stevie Wishart), Ensemble Villanella, Studio der Frühen Musik (Thomas Binkley), Ensemble Accentus (Thomas

Muusika → Muusikaajalugu

7 allalaadimist

15

pptx

Naine ja perekond

naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja ­olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...

Ajalugu → Ajalugu

17 allalaadimist

3

doc

Muusika 1. perioodi arvestus

(rahvakeelne koguduselaul ­ luteri koraal; et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta) 34. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? 35. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! 36. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! (Lasso, Palestrina, Victoria, Tallis, Desprez) 37. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! (Vox Clamantis, Hortus Musicus, Rondellus, Linnamuusikud, Heinavanker, Püha Miikaeli Poistekoor)

Muusika → Muusika

12 allalaadimist

2

doc

Arvo Pärt, Sostokovits

2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja ­orkestriga on salvestatud enamus lood

Muusika → Muusika

8 allalaadimist

5

docx

Ansambel Rondellus

Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Programmid Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikani. Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud) kuni kuuest (keskaegne mitmehäälsus, renessansi ansamblimuusika) muusikust. Programmid on paindlikud, neid võib ühendada ja kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on näited kavadest, mida oleme viimasel ajal esitanud.

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

12

rtf

Arvo pärt

Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...

Muusika → Muusika

109 allalaadimist

8

docx

Klassitsism ja romantism muusikas

Muusika on siiras ja südamlik Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Naiivne tunderikkus ja nüüdismuusikaga võrreldes lihtne helikeel. Ideaaliks puhta hinge ja alglihtsuse püüdlus. Jäi kõige paremini meelde, meeldejääv looming. Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi. Andres Mustonen (dirigent, kunstiline juht) – Hortus Musicus, vanamuusika ansambel Neeme Järvi (peadirigent, kunstiline juht) – ERSO (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) Tõnu Kaljuste (algataja, dirigent) – Nargenfestival, pikim ja mitmekesiseim suvine kultuurifestival Eestis. Festivalipaikadeks on Eesti saared ja paigad, kuhu saab ligi mööda merd. Kristjan Randalu – Eestis sündinud pianist, peetakse uue generatsiooni jazzigeeniuseks Paul Mägi (peadirigent) – Vanemuise sümfoonikud

Muusika → Muusika ajalugu

51 allalaadimist

9

doc

Tromboon

Praeguse hetke üks tuntuim trombonist Eestis on Aabi Ausmaa. Ta on Rahvusooper ,,Estonia" orkestri tromboonirühma kontsertmeister aastast 1979. Täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel Moskvas, Peterburis, Helsingis ja Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, ,,NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne. Hinnatud trombonistina on ta mänginud ERSOs, Soome Raadio Sümfooniaorkestris, Tapiola Synfoniettas, Kuopio Sümfooniaorkestris ja teistes orkestrites. Teised tuntumad endised ja praegused trobinistid Eestis: Ants Nuut, Ülo Raudmäe, Jüri Kivi ja Tiit Karis. Üks tuntuim välismaine tromboonimängija oli Glenn Miller (1904-1944). Ta oli

Muusika → Muusika

17 allalaadimist