Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi
Nende aktiivsus kindlustab konkreetse elundi või terve süsteemi töö. Mõningate fermentide kõrge aktiivsus viitab teatava elundi kahjustusele. Näiteks kõhunäärme poolt välja töötatav pankrease lipaas annab teada kõhunäärme funktsioneerimisest, kreatiniini aine, mis osaleb lihaste kokkutõmmetes ööpäevane eraldumine sõltub aga õigest toitumisest, mis on oluline normaalseks sünnitustegevuseks. Vere hormoonid Insuliin (norm 36180 ühikut), adrenaliin, kilpnäärme türeotroopsed hormoonid, ketosteroidid (neerupealsete hormoonid), progesteroon, 11 oksütotsiin ning prolaktiin on äärmiselt tähtsad raseduse normaalsel kulgemisel ning sünnitusel. Alfafetoproteiin viitab loote sünnipäraste puuete olemasolule või puudumisele. Mikroelemendid Nende näitajad kajastavad organismi happelisaluselist
· Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel. · Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. · Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis. · Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. Sisenõresüsteem · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist. · Inimese sisenõrenäärmed on: ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, neerupealised, sugunäärmed. Närvisüsteem · Jagatakse kaheks: 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem.
(terve sünteesi.Interkalaarse suhkrufragm on geeni sisseviimine d ag:peavad olema riboos,T asemel on rakku)Signaalmolekuli õhukesed,et ruumiliselt U,RNA ei esine d:neurotransmitterid,ho mahtuda aluspaaride kaksikspiraali kujul,kuigi rmoonid,hormonoidide vahele.Nad tungivad esined spiraalseid lõike. lokaalsed nukl hapete aluspaaride (mRNA-vahendab valku hormoonid,neurohormo kihtide vahele(takistab kodeerivat infot onid(närvirakkude DNA replikats.,ja genoomselt DNA-lt poolt).Membraanipote transkripts.,)Harilikult valgu nstiaal-elektriliste on sünteesisaiti,rRNA-on potentsiaalide aromaatset,nt.,proflavii valgu sünteesi vahe,tasakaal(elektrolü n,malaariavastased saitiks,tRNA-on ütide lahuste kinoliintüüpi
Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 17
hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluste poolest, sest kõigile neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks
Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin. Hormoonid bioaktiivsed ained, mis moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes (ajuripats, neerupealsed, kilpnääre). Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon on östrogeen. Hormoonid reguleerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi -> mõjutavad kogu organismi elutegevust. Organismi peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid on: sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Polüsahariidid, valgud ja nukleiinhapped on ka biopolümeerid
Ehituslik funktsioon rakuorganellides( ribosoomid koosnevad RNAst ja valkudest), karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist.
· Mitmed keskkonnamürgid ja alkohol on rasvlahustuvad, mistõttu need neerudes ei eritu, vaid liiguvad verega edasi · Nii moodustub esmane uriin, mis kusejuha kaudu liigub kusepõide ja sealt välja 2. Nahk. · Eritab vett, sooli, rasu. 3. Kopsud. · Eritab veeauru, süsihappegaasi 4. Soolestik. Närvisüsteem. Organismi talitlust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid Närvisüsteem Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem 11 Koosneb närvirakkudest. Närvirakud saadavad edasi signaale. Sensoorsed ehk tundenärvid
Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis Pulss Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN) 1. SSN Bioloogiliselt aktiivsete ainete (hormoonide) moodustamine ja verre eritamine 2. Hormoonid Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite talitlust juba väga väikestes kogustes Toime: 1) Soodustavad vaimset (kilpnäärme hormoon), füüsilist (kasvuhormoon), sugulist (testosteroon, östrogeen) arengut 2) Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Hormoonide jaotus toime alusel: 1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile 2) Hormoonid, mis reguleerivad 1. rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid MONOSAHARIIDID e suhkrud Koosneb süsinikust , vesinikust ,
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1
Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige vähem valke. Põhilised energiaallikad on lipiidid ja sahhariidid. Vesi täidab rakus mitmesuguseid ülesandeid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistest reaktsioonides. Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi. Peamised bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid. Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolmeks: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid on ühendid, milles süsiniku aatomite arv on 3-6. nt. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. 2 viimast põhilised organismide energiaallikad. Oligosahhariidid on moodustunud kahe kuni kolme monosahhariidi ühinemisel. Glükoss+ fruktoos=sahharoos. 2glükoosjääki=maltoos. Glükoos+galaktoos=laktoos (piimasuhkur)
5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on
kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Humoraalne - hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale, omavad olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerudes. Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal juhitakse kesknärvisüsteemist efektorrakkudesse
koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, infovahenamine, rasvlahtustuvatele kaitsefunktioon, antikehad vitamiinidele lahustiks jne
Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine · Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed)
Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitslust. Jaguneb 2: keksknärvisüst.(pea- ja seljaaju) ja piirdnärvisüst. (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid kontrollivad paljusid elutalitslusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenürenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Reguleerivad paljusid funktsioone. Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks.Inimese sigimine toimub suguliselt. Sugurakkude ühinemisel. (Munasari, emakas, tupp, peenis, seemnesari, rinna- ja eesnääre) Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid
Menstruaaltsükkel- ajavahemiks ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. (25-36 päeva) VILJASTUMINE Munaraku ja seemneraku ühinemine. Toimub MUNAJUHAS. Viljastumisel määratakse inimese sugu. Naissoost inimese sugukromosoomid........... Naise organismis on XX, meessoost määravad XY, spermide sees saavad olla nii X kui ka Y kromosoomid. Teoreetiliselt on võrdne võimalus, mõlemast soost järglaste tekkeks. Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega.
TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha:
2. Milleks kasutavad organismid orgaanilisi aineid? - Liikumiseks, soojuse hoidmiseks, ainevahetuseks. 3. Mis on biomolekulid? Nimeta neid. (6) - Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis. Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid. 4. Mis on bioaktiivsed ained? Nimeta neid. (4) - Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetus ja reguleerib elutalitlusi. Ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, steroidid. 5. Mis on sahhariidid (ehk süsivesikud)? Kuidas jaotatakse? - Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. 6. Mis on monosahhariidid? - Ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. 7. Millised monosahhariidid kuuluvad nukleiinhapete (nukleotiidide) koosseisu? - Riboos ja desoksuriboos. 8
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre
6. Kuidas mõista rahvasuus käibelolevaid fraase. ,,Ta on adrenaliinisõltlane" ta on koguaeg äravas seisundis või siis katsub midagi, et ta suudaks nt. Kiiremini joosta. ................................................................................................. ................................................................................................................................................ ,,Oh neid noori, hormoonid möllavad" inimesed on tundelised ja võivad iga pisiasja peale solvuda või nutma hakkata. ................................................................................................... ................................................................................................................................................
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem.
Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Käbikeha Ajuripats Kilpnääre Neerupealised Munandid/munasarjad Harkelund Kõhunääre Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. Lihasraknä
estreid (rasvad, vahad, õlid). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. · Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). · Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Lipiidide ülesanded: * Energeetiline funktsioon kõige energiarikkamad (1g rasva annab 38,9 kJ energiat) * Ehituslik ülesanne ( rakumembraan) * Kaitsefunktsioon rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest * Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht.
lipiidid nukleiinhapped. - Neid nimetatakse biomolekulideks, moodustuvad elutegevuse tulemusel. - Biomolekulid on ka aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt. - Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad talitlusi ja omavahelist koostööd, osalevad aine- ja infovahetuses kk-ga. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. · Sahhariidid e süsivesikud. - Ühendid, mille koostises süsinik, vesinik ja hapnik. - Jaotus: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. · Monosahhariidid e lihtsuhkrud. - Süsiniku aatomeid 3-6.
Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides. Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale organismis. Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem kui närvisüsteemil. Negatiivne tagasiside- retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks. 7) Mis on punalibled, valgelibled ja vereliistakud, vereplasma?
uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Samuti tuleks kasutada eksperimentaal ja kontrollgruppi. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võibolla on tehtud eksperimendis vigu. Oranismi tasand Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostöös ja regulatsioonist Neutraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia Organismi talitust uurib füsioloogia Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organimid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid Liigi mööratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alustel. Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodusjaeluta keskkon, mis on aineringe kaudu seotud Ökosüsteeme uurib ökoloogia
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad
Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitlust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND- Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. N: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia. LIIGI TASAND- Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. ÖKOSÜSTEEMI TASAND- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on
Teadusringkondades levis hoogsalt ateism ning kristlikke teadusmehi nendes jäi järjest vähemaks. Mina leian, et selline oli asjade loomulik käik. See, mis teaduse arengus toimus oli inimeste jaoks enneolematu, samas lootustandev. Nad tahtsid uskuda seda, mis neile pidevalt ette söödeti ja kaugenesid nii kirikust, lootes aina uusi avastusi, mis võiksid ka nende elu kergemaks muuta. Uued teadussaavutused aitasid ka inimestel iseennast paremini mõistma hakata. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Arvan, et need kaks avastust sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub
Lülijalgsete, välisskeletis aga ka seente raku kestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polusahhariidide hulka.Nahaalune rasvkude kaitseb hüljest liigse jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise kehakuju. Rasvkude lagundamisega saab ta aga elutegevuseks vajalikku energiat. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Steroidid on on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolestorooli, mis on samuti üks steroididest. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on kolmeosaline. RNA kolm lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin (A), GUANIIN(G) ja tsütosiin (C).
eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine • Signaalmolekulid sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid • Lähteaine toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad, samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid VALGUD 1. Mis on valgud, millest koosnevad? Orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohappejääkidest. 2. Mis on aminohapped? Amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad peptiidsidemeta abil valkusid 3
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem j...
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel. 2.4 Järglaste saamine on bioloogiline elu eesmärk Paljuneda saab suguliselt ja mittesuguliselt Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alguse vaid ühest vanemast. St , et geneetiliselt on see isend vanematega identne. See on kõige lihtsam paljunemis viis. See võib toimuda kas vegetatiivselt või eoste e spoorid vahendusel. Evolutsiooniliselt on see vanim. St isendite vähest geneetilist
8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. SÜSIVESINIKUD ehk SAHHARIIDID - Orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. * Loomad kasutavad niisuguseid toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana. * Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enim levinud orgaanilised ühendid (75% - 90%). MONOSAHHARIIDID - Lihtsuhkrud. Sahhariidid jagunevad: - Monosahhariidid (C6H12O6 - GLÜKOOS ehk viinamarjasuhkur);
Mis on stress? Kuidas vältida stressi ehk ABC! Tervisekasvatus ja esmaabi. Autorid: Jevgenia Špiljova, Jevgrnia Burljajeva. 02.10.2013 • Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Mis on stress? • Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Hormoonid. • Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus...jne. Kuidas tekib stress? • Vaheta õhkkonda • Tee trenni • Kirjuta kõik üles • Ära huumorimeelt kaota • Mine jalutama Kuidas vältida stressi? • Jäta kõik pooleli • Ütle "ei" asjadele, milleks sul aega pole • Tähelepanu nõudvate ...
RÄÄSUMINE- soojuse, hapniku ja valguse mõjul.Eriti rääsuvad külmpressitud taimsed õlid. LIHTLIPIIDID ehk neutraalrasvad · Vedelad rasvad-taimsed(kookos ei ole ) · Tahked rasvad-loomsed(kalamaksaõli) · Vahad-taimsed ja loomsed. LIITLIPIIDID ehk fosfolipiidid · Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga. · Kuuluvad rakumemebraani koostisesse. TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid · Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad gl...
Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust. hormoonid kindel toime- mõjutab puuduvad aeg organismis kindlaid juhad elundeid AJURIPATS e hüpofüüs tähtsaim sisenõrenääre,asub peaajus, Ülesanded: Juhib teiste sisenõrenäärmete tegevust, Mõjutab organismi kasvu Mõjutab suguhormoonide sünteesi(rindade kasv, puusade/õlgade laienemine) KILPNÄÄRE suurim sisenõrenääre, 40g, asub kaelal Ülesanded:
Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D-vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid. Funktsioonid 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik
tsükli järelejäänud päevade jooksul vahekorras olles kasutada mõnd muud viisi. 7 Vaginaalrõngas 54 mm läbimõõduga vaginaalrõngas on mõeldud rasestumise ärahoidmiseks. Rõngas viiakse tuppe kolmeks nädalaks, eemaldatakse siis ja tehakse nädalane paus. Tupes olemise vältel imendub sellest iga päev naise verre ühesugune annus kahte hormooni, östrogeeni ja progestiini. Nagu kombineeritud pilli puhul, nii pärsivad hormoonid ka siin ovulatsiooni, muudavad emakakaela sekreedi tihkemaks ja takistavad emaka sisemise kihi paksenemist. Vaginaalrõnga teoreetiline tõhusus on u. 99% ja võrdne kombineeritud rasestumisvastaste pillide omaga. Kõrvaltoimed on samasugused kui rasestumisvastastel pillidel. Vaginaalrõngas võib põhjustada vaginiiti, tupevooluse rohkenemist ja ebamugavustunnet seksuaalvahekorra ajal.
Tuntumad KNS haigused on nt puuk entsefaliit, poliomüeliit, epilepsia ning ka dementsus. Samuti kahjustab närvisüsteemi hapnikupuudus (uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga). Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult teisele) ning neid eritavad sisenõrenäärmed. Hormoonide vahendatud regulatsioonmehhanismi nim humoraalseks regulatsiooniks. Hormoone, nagu ka paljusi teisi keemilisi aineid transporditakse vere ning ka lümfi kaudu. Peamisteks hormoonide tootjateks on hüpotalamus, käbikeha, ajuripats, neerupealised, kilpnääre, munandid ja munasarjad.
1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest. Eelkõige taimeriik (fotosüntees), aga ka bakterid (tootjad, gemosüntees). Fotosüntees – 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 1.3.2
üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos peavaluga, töövõime langus ja südame kloppimine. Kuidas saab hüpertooniat diagnoosida? Diagnoosimise aluseks on kliiniline pilt ning mõõdetav vererõhk. Lisauuringutena on kasutusel ka eletrodiagramm. Vereanalüüsid. Silmapõhjade uuring. Kopsude ning südame röntgenülesvõte
Ravimireostus Läänemeres Sander Meentalo Olgert Viitak Ravimireostus Inimeste ja koduloomade raviks on kasutusel üle 3000 keemilise toimeaine Antibiootikumid ja valuvaigistid Põletikuvastased ravimid Sünteelised hormoonid (rasestumisvastased tabletid) Ravimained mõjutavad veeorganisme juba väga madalatel kontsentratsioonidel alla 10 ng/L. Kuidas tekib ravimireostus 1.Inimese ravimiseks kasutatavad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
