.......................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa refleksidest omandatakse elu jooksul (neid järglastele ei pärandata), need on ........................................ refleksid (0,5p) Kokku 5,5 punkti Vastused: 1. HINGAMISKESKUSEKS 2. AJURIPATS, KILPNÄÄRMED, KÕHUnääre, SUGUnäärmed 3. HORMOONID 4. PEA- ja SELJAAJUST 5. SISEelundite, SILElihaste 6. TINGITUD
Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad
eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib
veredoping veredoping 23% 23% 19% 21% 17% 11% alkohol 26% alkohol 2% 13% 1% 26% toidulisandid toidulisandid 18% hormoonid hormoonid narkootikumi narkootikumid d 9. Kas Teie arvates peaks olema doping spordis õigustatud? Poisid Tüdrukud Jah; 9% Ei; 100% Ei; 91% 10.Mis saab dopingut tarvitanud sportlastest? Poisid Tüdrukud
sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku:
Harva võib esineda aknet. Kaalutõus Munasarjatsüstide tekkimise oht. Minipillide võtmise ajal on rasestudes emakavälise raseduse võimalus normaalsest suurem. Rasestumisvastane plaaster Plaaster on 20 ruutsentimeetri suurune nahale kleebitav transdermaalne plaaster rasestumise vältimiseks. Plaaster kleebitakse nahale igakord erinevasse kohta vältimaks ärritust. Plaastrist imendub iga päev verre ühesuurune annus östrogeeni ja progestiini. Hormoonid pärsivad ka siinkohal ovulatsiooni mis muudavad emakakaela sekreedi tihkemaks ja takistavad emaka sisemise kihi paksenemist. (Bayer, 2014) Positiivsed omadused Plaaster muutub iga aastaga ainult tõhusamaks. Kõik negatiivsed nähud peaksid plaastri pikema ajalisel kasutamisel kaduma või leevenema. Plaaster võib olla alternatiivmeetod neile naistele, kes soovivad kasutada mõnda muud kontraseptsiooni meetodit.
hapniku transpordil veres. · NH4 ammooniumioon loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti väljutamine erituselundkonna kaudu. · H vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla? Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7. Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too näiteid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Nad on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame
Kõhr ümbritseb nt luude otsi. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud Ca ja P sooladega. Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale).
hapniku transpordil veres. • NH4 – ammooniumioon – loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti väljutamine erituselundkonna kaudu. • H – vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla? Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7. Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too näiteid • Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Nad on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. • Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa
COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma --30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on
Kõhr ümbritseb nt luude otsi, on nt kõrvalestades. *Luukude- jäik sidekude, luud jäigad ja tugevad, täidab organismi tugifunktsiooni. ///Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, ül- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e
Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused toimuvad aeglaselt, hormoonide sisaldus veres väike. Hormoonid pidurdavad/aktiveerivad protsesse. Negatiivne(põhiline)-kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Nt kehatemperatuuri regulatsioon. Positiivne-selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. Selle kaudu toimib näiteks vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine.
Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia) Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia): See võib tekkida palaviku ajal. Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia): See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. · Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi;
Mõhnkeha - ühendab suurajupoolkerad Humoraalne regulatsioon Hormoonid - keemilised signaalained, reguleerivad organismi talitlust. Hormoonidele on omane see, et neid eritavad rakud või näärmed, mis paiknevad keha ühes otsas, kuid toimet avaldatakse organismi teistes osades paiknevatele rakkudele. Hormoon toimib ainult nendele rakkudele, millel on hormooni äratuntav retseptor. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes otse verre. Vesilahustuvad hormoonid: ei saa läbi rakumembraani, kinnituvad membraanil olevatele retseptoritele, mis muudavad kuju ja vallandavad rakku reaktsiooni, muutes rakut talitlust seestpoolt. nt. peptiidhormoonid - liiga suured, ei pääse rakku ja annavad signaali üle retseptorvalkudele, mis muudab kuju, mille tagajärjel toimuvad muutused rakus. Rasvlahustuvad hormoonid: ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad selle maha, läbivad membraani ja kinnituvad tuumale. nt
Kiire kasv algab tüdrukutel keskmiselt 12-aastaselt, kuid mõnikord ka alles 14-15-aastaselt. Murdeiga toob kaasa igasuguseid muutusi nii su keha sisemuses kui ka välimuses sa kasvad ja arened hoogsalt ning iga päev toob uusi üllatusi. Murdeiga on igale tüdrukule nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paras proovikivi, sest muutused ei toimu mitte ainult kehas, vaid ka meeltes ja mõtlemises. Hormoonid tegutsevad Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid " keemilised saadikud", mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu.
(monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valgus omavadmitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks).
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed
temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Varuaine :munavalge, piim 6. Kaitse : antikehad · Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? · Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.
sfingosiin) Fosfolipiidid: Fosfolipiidid on ehituselt sarnased triglütseriididele, kuid sisaldavad tavaliselt lisaks kahele rasvhappele fosfaatrühma ja sellega seotud lämmastikku sisaldavat ühendit. Fosfolipiidide näiteks on letsitiin. Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisse ning kuna nad on nii vesi- kui ka rasvlahustuvad, siis osalevad nad rasvlahustuvate ühendite, nagu vitamiinid ja hormoonid, transportimisel rakkudesse ning rakkudest välja. Fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena, aidates rasvadel seguneda veres ja teistes vesialuselistes kehavedelikes. Sfingolipiidid- Sfingolipiidid sisaldavad pika ahelaga aminoalkoholi sfingosiini, mis moodustab vastava klassi lipiidide selgroo. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid, tserebrosiidid ja gangliosiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad
Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? *Hingamisgaaside sisaldus veres, *jäsemete liigutamine, *vererõhk, *adrenaliin, *noradrenaliin. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab: *INSULIINI annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. *GLÜKAGOONI aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Selgita joonise abil veresuhkrusisalduse regulatsiooni organismis. MADAL VERESUHKRUSISALDUS: 1) madala veresuhkrusisalduse korral algab pankrease rakkudes glükagooni süntees. 2) glükagoon jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad
· Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid. · Süsivesikute ülesanded: Energeetilinekõige kiiremini kasutatav energiaallikas; Struktuurnetaimeja seeneraku kestas; Varuaine taimedes tärklis, loomades glükogeen · Süsivesikute jagunemine: Monosahhariidid(lihtsuhkrud) Kõikide organismide energiaallikas, tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust (riboosRNA koostises, desoksüriboosDNA koostises, glükoosviinamarjasuhkur, veresuhkur= glükoos veres, fruktoospuuviljasuhkur)
funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju
c)Nukleiinhapped, ül pärilikkuse säilitamine, pärilikkuse edasi kandmine. Omadused: komplementaarsus- saab pärilikkust edasi kanda. Replikatsioon-DNA ja RNA Vvahetavad infot, saavad taastada. transkriptsioon. : 1. DNA-deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3) ensüümid e biokatolüsaatorid. MÕISTED! ATP- mis on kõikides biokeemilistes reaktsioonides energijakandjaks. Peptiitside- moodustub 1 anionhappeanionrühma ja 2 anionhappe kaarboksüül rühma vahel. Geen- DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni ühe RNA sünteesiks. Nukleiinhapped- biopolümerid, mille monomeriks on nukleotiit. Transkriptsioon- maha kirjutamine DNA-lt informatsiooni ülekandmine RNA-le. Vastavus e komplementaarsus.
Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda. Selle tulemusena algavad tüdrukutel menstruatsioonid ja kujunevad teised murdeeale iseloomulikud muutused. Hormoonid võivad sind ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on teismelistele väga iseloomulikud. Mehe kehas on ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Tüdrukute murdeiga kestab enamasti 10.-16 eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub suhtumine
isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures.
suur ning struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Valkude tähtsus: · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid ehk biokatalüsaatorid kiirendavad meie normaal temperatuuril toimuvaid protsesse. Väga spetsiifilised- iga ensüüm teostab ainult ühte reaktsiooni) · Bioregulatoorne funktsioon (osad hormoonid on valgulise ehitusega ja reguleerivad ainevahetuslikke protsesse, nt insuliin- veresuhkrut) · Kaitsefunktsioon (antikehad (valgud) asuvad võitlusesse antigeenide (võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks)
Makro- Bioaktiivsed ained elemendid Vesinik Süsinik H C ensüümid hormoonid vitamiinid valgud steroidid Reguleerivad elutalitusi Mõjutavad organismide ainevahetust
Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
(glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi ) Tsüklilised ühendid regulatoorne funktsioon
Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14
Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14
Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi
fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks rakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni
Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid. V: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on lihtsaimad süsivesinikud. Üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Koosnevad ühest suhkrust. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks glükoos ja fruktoos, riboos, desoksüriboos. 3-6 C-d Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel
* Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju
a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11. Vähesed valgud muundavad keemilise energia valgusenergiaks Need valgud helenduvad, nt jaanimardikate vastsete helendumine, selle valgu nimi on lutsiferiin 12. Toiteline funktsioon, mida täidavad seemnete, munade ja piima varuvalgud
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest ning mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks
Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15. Raseduse vältimine Kondoom Emakasisene spiraal SOS pillid Naissuguhormoone sisaldavad tabletid 16. Munaraku ja seemneraku võrldus Tunnus Seemnerakk ehk sperm Munarakk
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine
*Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚
jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades.
leukotsüüdid ehk valged verelibled (osalevad immuunsüsteemi töös, kui neid on palju tekib leukeemia), vereliistakud ehk trombotsüüdid (osalevad vere hüübimisel, kui hüübi siis om hemofiilia). Organid Organitesse kuuluvad erinevad koed. Organid moodustavad elundkonnad. Taimedel on organid, kuid neil puuduvad elundkonnad. Organsüsteeme reguleerivad närvid (neuraalne regulatsioon). Humoraalne regulatsioon toimub koguaeg ning seda reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid. Populatsioon Populatsioon - ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires saavad nad vabalt ristuda. Nt: peipsi ahvenad, pärnu jõe räimed... Erinevate kohtade populatsioonid moodustavad liigi. Ökosüsteem Näiteks raba, järv, mets on ökosüsteemid. On ise reguleeriv seotud tervik, kus kõik on toiduahela ja aineringluse kaudu omavahel seotud. Biosfäär On kõige kõrgem organiseerituse tase ehk kõik, kus on elu. Organismide koostis
Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest. Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa
Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest. Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa
Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest. Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
