naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak %
5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6
5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust
s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi. K: Rähkmuld vls_3 Veeris,rakse liivsavi. v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures
raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld
A-R; A-C-R pae sügavus alla 30 cm A-R; A-Bg-R; A-Cg-R paas kõrgemal kui 30cm AT-R Paas kõrgemal kui 30cm T-Rg kuni 30cm turvast, paas selle all A-C; A-C-R; A-B-C pae sügavus üle 30 cm A-B-C pae sügavus üle 30 cm, huumushorisondis peenest üle 50% roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine A-Cg; A-Cg-R; A-B-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine A-Bg-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides AT-CG; AT-BG-CG T-BG-CG A-B-C B tavaliselt BC- või C-st raskema lõimisega Gleistumistunnused kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, A-Bg-Cg rasketel A-le järgnevas horisondis BG kollakaspruun kuni kollakashall, sisaldab väikeseid gleilaike; G-
Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm. Leostunud gleimuld (Go) Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe
tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3]
t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). Mustmulla veereziim on tasakaaluline. Kõrbete ja poolkõrbete mullad on sooldunud, kuna seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad on väheviljakad ja happelised, kuna maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised
geomeetrilist meetodit.*Kaalutakse 10g õhukuiva mulda. *Kord nädalas kontrollitakse mulla massi, seda tehakse seni kuni mulla mass muutub konstantseks. *Pärast küllastumise lõppemis kaalutakse ja kuivatakse alumiiniumtoosis olev muld 105 C temp. 2-3 tunni vältel.* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides peamiselt lõimise erinevusest ja gleistumise esinemisest või puudumisest.Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides.Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel .Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis
· moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioon Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage.
juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist, küll aga muudavad mulla produktiivsemaks. Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline ( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0 või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu
Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti
hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet
Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud
· Mulla veereziim Auramise ülekaaluga läbiuhteline veereziim: veereziim: auramine sademed ületavad ületab sademed, auramise, sademetevesi mullavees lahustunud jõuab vähemalt kord soolad liiguvadaurumise aastas nõrguda läbi mulla suunasmaapinna ja lähtekivimi põhjaveeni. lähedale, võib järgneda Kaasneb mullaviljakuse soolade kuhjumine mulla langus. Tasakaalustatud ülemistes horisontides veereziim: sademed ja auramine tasakaalus, mulda imbuv sademetevesi ei ulatu põhjaveeni. Viljakus ei lange. Kasutatud allikad · http://members.tripod.com/halbertri/images/bruce/GnarledRockTh.jp g · http://www.wunderground.com/data/wximagenew/o/orchid82/22.jpg · http://www.steveshamesphotos.com/images/black_rock_desert09.jp g · http://earthobservatory.nasa.gov/Library/Deforestation/Images/amaz on_soil.jpg · http://www.adrian
.. Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis
vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on. Lähtekivimite mitmekesisusest ja omapärasest veereziimist tingituna on Viidumäe mullastikuliselt väga vaheldusrikas. Niiskusreziimi seisukohast katavad umbes ühte kolmandikku looduskaitsealast - valdavalt endise ranna-astangu vahetut ümbrust - kuivad või väga kuivad ainult sadevetest toituvad mullad. Ligikaudu 20% muldadest on ajutiselt liigniisked, millele viitab gleistumispesade esinemine sügavamates horisontides. Peaaegu poole Viidumäe muldadest moodustavad põhjaveest mõjustatavad liigniisked mullad. Viimaste puhul on suurem osatähtsus gleimuldadel; turvastunud ja madalsoomullad esinevad põhiliselt astangute kompleksist madalamal ja võtavad enda alla umbes 10% looduskaitsealast. Turvas on enamasti hästi lagunenud ja tema tüsedus keskmiselt 1 m. Sood Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on
kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub ning soolad jäävad. Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem. Mulla paksus 6-10m. Toimub ferralisatsioon ehk mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullad on punaka tooniga.
Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel Mulla paisumise tulemusena kevadel lasuvustihedus väheneb ja suvel mulla kuivades see suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Suurem on
toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8. Võrdle eri loodusvööndite muldi. Tundravööndite mullad Kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Väga aeglane mullateke. Mullad liigniisked ja hapnikuvaesed. Esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas vahelduvad niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul palju. Sellistes
Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele. · Soostumine/turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne.
deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6] 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine huumushorisondile järgnevates horisontides. Huumushorisont on parasniisketest tumedama värvusega. Mullaprofiil koosneb tavaliselt A-BCg-Cg või A-BCg- M horisontidest, kusjuures pae esinemisel on selle sügavus üle 30 cm. . Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu.Gleistunud rähtmuldi on ca 1,6% mast ja 2,1% põllumaast [2] 3.3 Koreserikka rähkmullaga Järgmine suur osa põllust on kaetud koreserikka rähkmullaga, mille siffer on Kr. Selle mulla
3) GI Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega 30cm tüsedune kiht, millele järgneb kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
· Tasakaalustatud veereziim ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on
Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega.
Nende huumushorisondi lasuvustihedus on põldude puhul ligikaudu 1,5, metsades aga 1,1-1,2 g cm -3. Haritavate leetjate muldade muldkatte aktiivvee mahutavus on saviliiv-liivsavil liivsabi moreenidel kujunenud muldadel 145-155 mm piires [2 lk 33]. 3.5 Leetjate muldade keemilised omadused Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad. Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis. Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates
lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3.mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Savides Dm muutus suurem, kergetes lõimistes väiksem. 38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust
esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnused, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse erinevad gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005). 1 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1 Gleistunud pruunmullad Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3)
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. [De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3 Mulla üldine poorsus - mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = %
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5 Kh“;K (Kh“ - 70%; Lõimis 1: ls_210- 10 kuni 15 4 2412.43 2 K - 30%) 15/p Lõimis2: ls_225- 30/r_3ls_2;pk KI V°_1|30...
.............................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0. Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti
liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine. Mineraalsed ained kasutavad orgaanilise aine hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD. Keerulise ehitusega mullad
Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi. Külmal aastaajal sõltub ilmastik põhiliselt läänemerest, suvisel ajal liituvad mere mõjudele kohalikud kliimatekke tegurid, millest juhtivateks on reljeef, veekogud, muldadevahelised erinevused, taimkate (esmajoones mets), inimmõjutused jne. 51. Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides? Mulla temperatuuri mõõdetakse suvel, väiksematel sügavustel (kuni 20cm) Savinovi paindtermomeetritega. 52. Kirjelda mullatemperatuuri ööpäevast käiku. Temperatuuri maksimum maapinnal vaatlusväljakul on keskpäeval kella 13-14 ajal, miinimum tavaliselt umbes tund pärast päikesetõusu. Taimkatte all temperatuuri amplituud väheneb. Sügavuse suurenemisel väheneb temperatuuri kõikumine. Taimkate pidurdab päeval pinnase soojenemist ja
Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga
2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste 5 FÜÜSIKA-HÜDROFÜÜSIKA-MEHHAANILISED OMADUSED 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel raamat- (Mahukaal- 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.) 2) Tahkefaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%.
muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32
(ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. mulla lasuvustihedus- on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. 28. Mulla poorsus. Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust.
mineraalained huumushorisont. huumushorisondis ja intensiivsem. toimuv protsess. jamulla viljakus Eriti intensiivne mullapinnal ning Läbiuhtumist ei Sinakad või rohekad langeb. Esineb parasvöötme gleistumine toimu, seepärast glei mullad. okasmetsa vööndis. rohtlates, kus järgmistes sisaldavad mullad Väheneb mulla Valge leetevorm. läbiuhtumist ei horisontides. rohkesti soolasid. poorsus ja halveneb toimu. Tekivad Levinud kõrbetes ja vee läbilaskvus. maailma kõige poolkõrbetes. Iseloomulik viljakamad must tundramuldadele ja mullad. leidub Lääne-Eesti
Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle.
mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need
Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
1,0 Mg m-3 Liigniiskuse tõttu savistunud horisondis (Bm või Bt) sinakad ja hallikad gleilaigud, Aktiivveemahutavus sl ja ls 140160 mm lähtekivimis veeris ja rähk pudedad ja kollaka värvusega. K0g keemine sügavamal kui 30 cm, esineb A all Bm horisont: A Bmg Cg pHKCl 5,5 6,0 looduslikel 0,5 ühiku võrra väiksem, pH suureneb alumistes horisontides K(0) gleistunud küllastunud muld, profiil: A Cg, kihisemine puudub, kuid pHKCl > 5,6 H5,6 < 0,5 cmol+ kg-1, suurm looduslikes KIg keemine algab enamasti 60 cm, profiilis E, profiil: A Eg Btg Cg, A Ebtg Cg H8,2 põllum. 23, metsam. 46 cmol+ kg-1 K(I)g gleistunud küllastumata muld, puudub kores, keemist ei esine, profiil: A Cg , pHKCl T 1823 metsam. ja 1721 cmol+ kg-1 põllum. (enamus neeldunud alused)
(Pärn, Mandre 2010: 88). Tulenevalt suurest saaste koormusest on metsas nõrgalt leetunud ajuti liigniiskete liivmuldade ülemiste horisontide pH esialgsega võrreldes tõusnud kuni 4,5 ühiku võrra. Tugeva tolmukoormusega alal on muldkatte muutusi märgata isegi visuaalselt. Tehnogeenne mõju on kõige tugevam metsamulla kõdukihis ja see väheneb sügavuse suunas, ulatudes tugevama koormusega alal kuni 70 cm sügavuseni. Võrreldes etalonalaga Lahemaal on mulla ülemistes horisontides kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus tõusnud kuni 15 korda, naatriumisisaldus kuni 30 korda, kaaliumisisaldus 2-4 korda, väävlisisaldus kuni 35 3 korda ja alumiiniumisisaldus 5 korda. Tõusnud on ka mitmete mikroelementide sisaldus. Horisontaalsuunas on valitsevate tuulte alusel alal (Kunda tehasest ida ja kirde suunas) heitmete tugev mõju mullas märgata kuni 5 km kauguseni (vastassuunas 2 km kauguseni),
soolsuse kasv 1% võrra – 1,2 m/sek. Keskmiselt jääb heli levikiirus vees 1400...1585 m/sek vahele. Heli levikiirus rõhtsuunas muutub vähe. Navigatsioonis aga on tarvis teada levikiirust püstsuunas ja just selles suunas on levikiiruse jaotus väga erinev. Allpool on toodud võimalikud heli levikiiruse graafikud. Harilikult määratakse heli levikiirus püstsuunas kui rõhtsuunaliste kiiruste kaalutud keskmine. Selleks mõõdetakse heli levikiirus rõhtsuunas erinevates horisontides Cr1 Cr2, Cr3...... . Seejärel arvutatakse keskmine kiirus kahe naaberhorisondi vahel: C Cr 2 C Cr 3 C Cr 4 C1 r1 ; C1 r 2 ; C1 r 3 jne 2 2 2 Keskmistele kiirustele omistatakse kaal P1; P2, P3...sõltuvalt kihi paksusest. Kõige õhema kihi kaaluks võetake 1, teiste kaalud aga arvutatakse valemist: hn Pn hmin Kaalutud keskmine arvutatakse valemist: n
75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris. Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui torkav kuusk, mistõttu sobib kasutamiseks linnade ja tööstuspiirkondade haljastuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
