mv = h Laboratoorne veejuhtivuse määramine võib olla seotud oluliste vigadega, mille peamised põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga. b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter. Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga
savi) valmistatud ja erineva suurusega kuppe. Kupumassaazi tehakse lihastele, liigestele ja punktmassaazina. Massaazi eripäraks on kuppude abil tekitatav vaakum, mis saavutatakse kuppe kehapinnale asetades. Kupumassaaz kombineeritakse klassikalise massaaziga. Selleks kasutatakse erineva suurusega kummist kuppe. Masseeriv efekt saavutatakse kupu abil tekitatava vaakumiga. Kupp imeb endasse hulgaliselt pehmeid kudesid, lihaseid ja nahka nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Selle tulemusena saab kudesid intensiivsemalt töödelda, organismi lümfi- ja vereringet ning ainevahetusprotsesse parandada. Vaakum vähendab lihaspingeid, trimmib nahka ja puhastab poore. Parandab naha funktsionaalset aktiivsust, siseorganite tööd ja verevarustust, puhastab nahka, tõstab naha kaitse- ja regeneratsioonivõimet ning akupunktuuripunktide reaktsioone. Eriti hea vahend kopsuhaiguste raviks. Lomi Lomi massaaz
Kui arvestama peab sedagi, et kasvu algfaasides kui juurekava on nõrgalt arenenud, omastatakse toiaineid ainult huumushorisondist ja siiski esialgu huumushorisondi ülemisest osast. Taimejuurte levik huumushorisondis sügavuti toimub üsna kiiresti. Juba teravilja kahe lehe faasis olles on taimede juured tunginud 10 cm sügavusele ja 3 lehe faasis kogu künnikihi sügavusse. Taimede juured ei levi ainult sügavuti, vaid ka horisontaalsuunas. Suviteraviljadel levivad nad kuni 31 cm, mitmeaastastel heintaimedel (ristik, timut) 30-35 cm ja kartuli juurekava kuni 40 cm kaugusele taimede varest. Kahe lehe faasis ulatub teraviljade juurekava mineraalmuldadel kuni 10 cm ja turvasmullal ainult kuni 3 cm kaugusele taimede telgjoonest. Õitsemisfaasis saavutab juurte levik maksimumi. Kaer omandas 77% omastatud fosforist 10 cm raadiusega toitepinnalt. Ka kartulijuurekava areneb algul aeglaselt. Kuni õitsemise alguseni on enamik fosforist
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
uute tingimustega: seega jõgede spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aastaajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes.
kasutamine, millega hälvituse tundlikkus suureneb 1,5...2 korda. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 9.5). JOONIS 9.5. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjetikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja kasutatavad laotussagedused madalamad. Seevastu on aga kergem saavutada suuri hälvitusnurki. 9.4. Ekraanid Ekraani tähtsaimaks osaks on fluorestseeriva aine kiht. Selleks kasutatakse mitmesuguseid metalliühendeid: tsinksulfiidi, tsinksilikaati (villemiiti) kaltsium- volframaati jne. Sealjuures lisatakse põhimaterjalile aktivaatoritena 0,001.... 1%
Hea monitor on tavaliselt kallis. Odav monitor võib küll töötada kõrgetel sagedustel, kuid pilt ei pruugi olla väga hea (näiteks tekib kontrastsuse vähenemine suurtel resolutsioonidel). Soovitava kaadrisageduse saamiseks peavad seda toetama nii monitor, kui ka videokaart. Eraldus- ehk lahutusvõime (resolution)- nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikselite vertikaal- ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Loomulikult peab arvestama ka seda, et liiga suur resolutsioon väiksel monitoril võib muuta vaadeldava pildi üldse lugematuks, seega tuleb resolutsioonide puhul arvestada ka monitori suurusega. Kuna kuvari ekraan ei ole ruudukujuline, on horisontaaleraldus suurem vertikaalsest
Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks
Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks
Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks
energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: adsorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed adsorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Adsorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev. --- 87 Moreenpinnases liigub vesi kiirusega kuni 1 m ööpäevas, karstunud kivimites koguni mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett takistab sügavamale imbumast ka temperatuuri ja rõhu kõrgenemine maapinna sügavamates kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast. Kui vett pidavad ja läbi laskvad kihid on vaheldumisi, võib kujuneda mitu veehorisonti. Ühe ja sama territooriumi piires võivad maapinna geoloogilise ehituse tõttu muutuda põhjavee toitumistingimused, kivimite veeläbilaskvus, põhjavee enda liikumise iseloom ja äravool. Samuti esineb territooriumi erinevates osades erineval hulgal sademeid. Kuid üldjoontes
energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: adsorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed adsorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Adsorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
madalate pingetega (UDS max < 100 V, RDS < 6 m, UDS = 30 V) transistoride tootmist. CoolMOS- transistoride kasutuselevõtmine aastal 1998 võimaldas veelgi vähendada avatud oleku takistust RDS, võrreldes tavalise MOSFET-transistoriga ligikaudu 5...6 korda. Samuti suurenesid ka transistoride pinged UR = 0,6...1 kV. Vertikaalsete p-juhtivusega ribade kasutamine siirde triivipiirkonnas võimaldas laiendada ka ruumilaengu piirkonda horisontaalsuunas, mille tulemusena vähenes transistoride paksus ja seega vähenesid juhtivus-ja lülituskaod ning 69 IF1 I VD1 IF IF VD2 Us Ud k M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
