Joongraafik - lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab inseneri sekkumist, analüüsi ja prognoosi vahendid puuduvad. Võrkgraafik keerulisem, seosed tööde vahel selgelt näidatud, kõrvalekaldumine ajas ei nõua ümbertegemist, efektiivsed analüüsi ja prognoosi vahendid. Tsüklogramm (aeg koht graafik) Keerulisem, Kasutatakse voolehituse plaanimisel, Efektiivne, Selgelt nähtav tööde järjekord Joongraafikul näidatakse tavaliselt horisontaalsuunas aeg ja vertikaalsuunas ülalt alla ehitusprotsesside nimetused. Ehitusprotsesside kulgu kujutatakse horisontaaljoontena. Joongraafik, mis annab nädala täpsussega objekti ehitamiseks vajalikud tähtsamad tööd ja ressursid. Vahetuse täpsusega teatud ehitusetapi tähtsamad tööd ja peamiste ressursside liikumine ühelt töölt teisele. Etapid ettevalmistustööd, mullatööd, vundamenditööd, karkassi ehitus, katusetööd, sisetööd, eriosade tööd, viimistlustööd, üleandmise tööd
.. 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 9 Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 32 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. madalsüsinikteraste puurimisel b. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel c. malmi ja terase koorival treimisel d. elektererosioontöötlemisel Küsimus 33 Valmis
kaheks teineteisega risti olevaks komponendiks horisontaalsihiliseks kiiruseks v h = v0 cos ja vertikaalsihiliseks kiiruseks vv = v0 sin . Horisontaalsihis liigub keha ühtlaselt kiirusega v h , vertikaalsihis aga ühtlaselt muutuvalt (raskuskiirendusega g), kusjuures vv on keha vertikaalsihilise liikumise algkiiruseks. Keha trajektooriks tuleb jällegi parabool. 21 Näidisülesanne 15. Torni otsast kõrgusega 40 m visatakse horisontaalsuunas kivi algkiirusega 10 m/s. Kui kaugel torni jalamist kukub kivi maapinnale? Milline on kivi kiirus maapinnale kukkumise hetkel? Lahendus. Teeme kivi liikumise Antud: kirjeldamiseks h = 40 m joonise, millel on v0 = 10 m/s kujutatud kivi kiirus g = 9,8 m/s2 kukkumisel mingil suvalisel ajahetkel t ja s = ?, selle lõpphetkel. v=? Antud juhul on kivi liikumine vaadatav kahe
suurkujud 8) Liikumishulga võib omistada? dr Liikumishulka võib omistada ka massikeskmele L = M M = Mv M drM - punkti M asukohta näitav dt raadiusvektor, vM - punkti M liikumiskiirus 9) Keha visatake horisontaalsuunas tornist alla, keha maandub 48m kaugusel 4sekundi pärast. Leia keha algkiirus ja lõppkiirus. XI 1) Newtoni III seadus? Kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune ; jõud millega kehad teineteist mõjutavad ,on alati suuruse poolest võrdsed ning suunalt vastupidised. 2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
– jagada või müüa jäätmematerjali; – toota ja müüa energiat (prügilagaasi). Prügipõlengud • Põlengu põhjused: – Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. – Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu. – Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel. – Kuritahtlik süütamine. • Põlengu tulemus: – Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, kus prügi on ladestatud kihtidena – Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata tõhusalt Geomembraanid - paksud (0,5 kuni 3 mm), mehaaniliselt ja keemiliselt vastupidavad kiled, millega saab keskkonnaohtliku rajatise veetihedaks muuta. Geotekstiilid – õhukesed ja kerged, väga vastupidavad kunstkiust kangad. • Lasevad läbi vett, aga peavad kinni pinnaseosakesi. • Kasutatakse peamiselt pinnasekihtide lahutamiseks, filtrites, drenaažis ja
liikuval eskalaatoril? 17. Sõiduauto liigub kiirusega 20 m/s veoauto järel, mille kiirus on 16.5 m/s. Möödasõidu alustamise hetkel märkas sõiduautojuht vastu liikuvat bussi, mille kiirus on 25 m/s. Milline on vähim kaugus bussini, et võiks alustada möödasõitu, kui alguses oli sõiduauto 15 m kaugusel veoautost, möödasõidu lõppedes aga peab olema 20 m sellest ees? LIIKUMINE RUUMIS 18. Keha visatakse horisontaalsuunas algkiirusega v0. Avaldada kiirenduse normaal- ja tangentsiaalkomponendid olenevalt ajast. 19. Lennuki kompass näitab, et lennuk lendab põhja. Kiirusmõõtja näitab, et kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Tuul puhub läänest kiirusega 100 km/h. Kui suur on lennuki kiirus maa suhtes? 20. Lennuk peab lendama põhja. Tuul puhub läänest 100 km/h. Lennuki kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Kuhu peab piloot lennuki suunama? RINGLIIKUMINE 21
tööiga ja väheneb energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: absorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed absorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Absorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
- kalibreeritud (ka joonlaud) mõõtskalad (sõltuvalt mõõtmiste vahemikust peavad nad olema kas µm, 10 µm, 100 µm, jne. jaotistega - SEMi piltide kalibreerimisel kasutatakse mõõtvõrke, et saaks täpse tulemuse nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. - TEM piltide kalibreerimisel kasutataksespetsiaalseid difraktsioonivõrede söerepliike, näiteks sammuga 430 nm, suuremate suurenduste jaoks ka monokristallide aatomtasandite vahelisi kauguseid, näiteks Au (200) korral d= 2,04 Å. Kujutise analüüsi programmil on kalibreerimise käsustik sees. Algul mõõdetakse kalibreerimisjoonise peal mingi ühikpikkus, edasi töödeldakse uuritavaid objekte. 7. Mis on hallskaala? (GOOGLEST)
81=8155m. Suurem osa õhu molekule asuvad madalamal kui 8 km, aga mõned omavad sedavõrd suurt algkiirust, et võiksid tõusta ka 100 või 200 km kõrgusele. Molekulide kiiruse jaotus maapinnal on seotud atmosfääri tiheduse jaotusega kõrguses. 10. Kaugushüppaja on äratõukemomendiks saavutanud hoojooksu kiiruse 10m/s. Kui kõrgele peab ta hüppama, et maanduda 8 m kaugusel? Tuleb leida, kui kõrgele tuleb hüpata, et püsida õhus 0.8 s, sest just selle ajaga liigub hüppaja horisontaalsuunas 8 m. Kuna tõus ja langus on sümmeetrilised, siis kumbki kestab 0.4 s. Seega, kui kõrgelt kukkudes kestaks lend 0.4 s? Valem: s=at2/2=9.81*0.42/2=0.78m. 11. Haamriga, mille mass on 1kg ja mis liigub kiirusega 5m/s lüükse naela. Haamer peatub naelapeal 0.01 s jooksul. Kui suur on jõud, mille toimel nael puusse läheb? Impulsi muutuse valem mv = ft , kust f= mv/t=1*5/0.01=500N=50.97kG. 12. Auto esiosa on projekteeritud kortsu minema jõu toimel, mille suurus on 50t. Auto mass
r rvõre / 2 ), määatakse kuni 60 elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel liikuvad detailid puuduvad 21 2. Tasapinnalise võrega spektromeetrid koosnevad ICP (vms) allikast, monokromaatorist ja PMT detektorist 3. Echelle spektromeetrid: prismaga lahutatakse spekter komponentideka ja madala lahutusvõimega võre lahutab spektrid horisontaalsuunas järkudeks (Joonis) ICP-MS induktiivselt seotud plasma on ioonide allikaks massispektromeetris üle 50 elemendi ioniseerub plasmas kuni 90% ühendus ICP ja massianalüsaatori vahel realiseeritakse veega jahutatavate kahe koonuse abil, mis on asetatud plasmaleeki ja milledes on 1 mm ava AES rakendused : sulamite analüüs metallurgias metallijälgede analüüs geoloogilistes- ja keskkonnaproovides, lahustitas ja biomaterjalides vee analüüs
erinevate materjalide kiirgustasemed ruumides. Ehitusmaterjalidele kehtib sanitaarnõue, et gamma-indeks (Bq/kg) peab olema alla 1. AEROC poorbetooni vastav näitaja on 0,05-0,1. Seega on poorbetoonist eralduv kiirgusdoos vaid kümnendik lubatavatest näitajatest. Moodulid AEROC poorbetoontooteid valmistatakse teatud kindlate mõõtmetega. Sellepärast tasub juba projekteerimise staadiumis järgida kokku lepitud moodulite mõõtusid. AEROC toodete puhul on põhimoodul horisontaalsuunas 2M ja vertikaalsuunas 2M. Moodulmõõt M = 100 mm. Tehnoloogilistest võimalustest tulenevalt valmistame ainult teatud standartsete mõõtmetega tooteid. Horisontaalmoodulid Hoone projekteerimisel panna teljed paika sammuga n·2M. Välisseinad tuleks telgedega siduda selliselt, et ploki siseserv on 150 mm kaugusel teljest. Hoone sisemised kandvad vaheseinad on soovitav paigutada nii, et telg asub seina mõlema pinna vahel ja vähemalt 100 mm seina pinnast seespool
Hooldusesse kuulub õli vahetus kindla aja tagant, õlitaseme kontroll, rõhutasandi puhtuse ja töötamise kontroll. 40. Teehöövli CG-18 pöörderingi ülesanne, ehitus, reguleerimine. Selle abil toimub tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Pöörderingi juhitakse hüdrosilindrite ja pöördesektori abil. Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega, mis fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. 41. Teehöövli tööhõlma seadenurgad, nende mõju tootlikkusele. Hõlma pöördenurk, lõikenurk ning kaldenurk. Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga
kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett *vegetatsiooniperioodi pikkus sügispuidu osa aastarõngastes.Tihedus muutub aeglasemalt*lülipuidu mahuline kahanemine kuivades väiksem*lülipuit samuti piki tüve,olles ülemises osas väiksem ja alumises osas suurem.Puidu vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad tihedus vertkaal- või horisontaalsuunas ning nende ül on juhtida ja säil suurendab:tugevust,kõvadust,kulumiskindlust,soojajuhitavust,kütteväärtust,ka vaike.Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on hanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul haava
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. 60. *Magmatism ja vulkanism - Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega+Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel+Tehnogeensed : inimtegevuse môjul Maavärinad vôivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. *Magmatism ja vulkanism- Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rôhureziimi
Tõstevõime, tõstekõrgus kinnitatult, tõstekõrgus vabalt, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstukeid kasutatakse koormate ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega, samuti on nad tihti sobivamad võrreldes liikurkraanadega. Põhitunnussuurusteks on tõstevõime. Lisaks on olulised tõstekõrgus, tõstekiirus, horisontaalsuunas liigutamise ulatus ulatus ja võimalus, vertikaalne liikumisulatus hoones, liikurtõstukitel rataste ja telgede vahe, mootorite võimsus, mass, jõudlus. 12. Liikurnoolkraanad (auto-, traktori-, ratas- ja roomikkäituriga). Tornkraanad ehitustöödeks. Laoplatsidel kraanad (portaal-, pukk-, sild- ja kaabelkraanad). Teisaldatavad kerged noolkraanad. Millega tagatakse, et tornkraana ümber ei kuku? Statsionaarsed tornkraanad kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud
igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas korral tuleks suurte vigade vältimiseks püsivus on piisav samal ajal kui enamikel juhtudel on vajumi deformatsioonimooduli sõltuvust pingest 15. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas arvutamiseks vaja teda vertikaalsuunas. Pinnas on arvestada, Sellistel pinnastel on kasutuspiirseisundi järgi? Kasutuspiirseisundi anisotroopne, seetõttu ei ole deformeeritavus
• Kui kaua ja kui kõrgele tõuseb kiirusega 10 m/s otse üles visatud kivi? • Kui kaua kukub ja millise kiiruse saavutab Tallinna teletorni tipust allapillatud ese? Torni kõrgus on 314 m. Kui kõrgel on ese 5 sekundit pärast kukkumise algust? Horisondiga kaldu visatud keha liikumine • Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui kahte korraga toimuvat sõltumatut liikumist. Üks on suunatud üles-alla ja allub vaba langemise seadustele ning teine horisontaalsuunas ja on kõrvaliste mõjude puudumisel ühtlane sirgjooneline. Kokkuvõte ja Ülesanded • Horisondiga kaldu visatud keha liikumine gravitatsiooniväljas-Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui vaba langemise seadustele alluvat üles-alla liikumise ja horisontaalsuunas ühtlase sirgjoonelise liikumise summana. Need kaks liikumist on üksteisest sõltumatud ja neid kirjeldab võrrandite süsteem{h=h0+v0tsinα−gt22x=x0+v0tcosα
1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Laboratoorne veejuhtivuse määramine võib olla seotud oluliste vigadega, mille peamised põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga. b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter (joonis 3.3). 18 r1 r2 V a a tlu s k a e v Q
mõnekümne meetrini, kõrgus valdavalt 2-3 meetrini. Raudteejaama kõrval asuvad seitsmes ja kaheksas kaevandus erinevad teistest aga väga kõrgete, kuni 10 meetriste käikude poolset. Kaevanduse selles osas alustati liiva kaevandamist ülemistest kihtidest ning liiguti töö käigus allapoole. Seejuures moodustusidki kõrged ja avarad sammaskäigud, mis on eriti ulatuslikud idapoolseimas kaevanduses, kus käigud ulatuvad horisontaalsuunas mitmesaja meetri ulatuses maa alla. Uuemate kaevanduskäikude lagedes võib märgata lõhesid, esineb ka sissevarisenud kohti. Ohtlike piirkondade sulgemiseks üritati möödunud sajandi 80-ndatel aastatel lõhkamisega varistada koobaste sissepääse, mis aga ei õnnestunud. Atraktiivsesse Sammaskoopasse on plaanitud rajada muuseumi, mis tutvustaks turistidele klaasiliiva kaevandamise ajalugu ning arengut, samuti ka kohaliku aluspõhja geoloogiat. 2. Looduskaitseala asukoht
tekkimine ja nii ongi, et Veenus on kaetud pidevalt paksu pilvkattega, mis koosneb väävelhappetilgakestest. Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund. Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel. 1.4. Udu Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu koosneb tavaliselt 0,005-0,05 mm läbimõõduga piisakestest. Negatiivsetetemperatuuride korral 5 on udus enamasti allajahtunud piisad. Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub
Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur, mis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured, mis võivad võrastikust tunduvalt kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel 18 Anzelika Künnap kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu. 2.6 Paljunemine ja kasv
öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga. Udu õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1km. Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristlikud suurused ja kontsentratsioonid. Osakese tüüp Ligikaudne raadius Osakeste arv cm3-s µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad
5 Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui kahte korraga toimuvat sõltumatut liikumist. Üks on suunatud üles-alla ja allub vaba langemise seadustele ning teine horisontaalsuunas ja on kõrvaliste mõjude puudumisel ühtlane sirgjooneline. Kaks erisihilist korraga toimuvat liikumist on teineteisest täiesti sõltumatud ja neid saab kirjeldada eraldi võrrandite abil. Horisontaalsuunas puudub kiirendus, seega vx komponent jääb v0x
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const. Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad, muutuda võib ka kehade arv süsteemis. Nii n...
mõjuva pingega. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 4.28). Joonis 4.28. Kineskoobi hälvitusmähised [4]. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjestikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 28 (43) kasutatavad laotussagedused madalamad. Seevastu on aga kergem saavutada suuri hälvitusnurki. Ekraanid Ekraani tähtsaimaks osaks on fluorestseeriva aine (luminofoori) kiht. Selleks
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil
püsivusaeg atmosfääris on vaid 1-3 päeva (näiteks , , jt). Soodsate tuulte puhul võib kuu aega atmosfääris püsiv aine levida Maa poolkera piires, põhja- ja lõunapoolkera vaheliseks transpordiks peab aine õhus püsima 6-12 kuud (Maasikmets 2004: 11). Olulisim roll õhusaaste kaugleviku seisukohast on atmosfääri üldisel tsirkulatsioonil (Maasikmets 2004: 12). Õhk võib liikuda nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Vertikaalsed õhuvoolud ulatuvad harilikult 5-10 kilomeetri, mõnikord ka 18-20 kilomeetri kõrgusele (Jürisaar 2011: 68). Õhu vertikaalsele segunemisele aitab kaasa ka temperatuur, mis on suurim pärastlõunal ja suvekuudel, mil Maa soojendamine päikese poolt on suurim. Siis on ka temperatuuri vertikaalne muutumine (vähenemine suunas) maksimaalne ja maapinnal soojenenud õhk liigub kõrgemale, kandes saasteaineid troposfääri ülemistesse osadesse (kuni 10- 12 km kõrgusele).
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
• Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas. • Radiaalselt paiknevad säsikiired moodustavad sektorikujulisi barjääre. • Vertikaalselt kulgevad juhtsooned ummistu- vad täiteainetega ja pidurdavad mingil määral seeneniidistiku vertikaalsuunalist arengut. Sel- lele vaatamata levib mädanik just vertikaalsuu- nas siiski kiiremini kui horisontaalsuunas, sest juhtsooned on väga pikad (kümneid sentimeet- reid). • Kõige tõhusamat kaitset pakub vigastuse järgselt Joonis 2. Mädaniku kapseldumine puidus (CODIT): juht- sooned (1), aastarõngad (2), säsikiired (3) ning kahjus- kasvanud aastarõngasse moodustunud tõkke-
savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega. 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) koppelevaatorid, b) korvelevaatorid, c) riiulelevaatorid. 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi. 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
otstarbekas küttekulu tavalise soojusarvestiga fikseerida. Joonis 1. A Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik vaid küttekulujaoturitega. B Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik küttekulujaoturite või soojusarvestiga. Sel juhul sobib ideaalselt individuaalne mõõtesüsteem, mida oleks õigem nimetada küttekulu jaotamise süsteemiks. Küttekulujaoturid (allokaatorid) paigaldatakse kõikidele radiaatoritele samal viisil: küttekeha horisontaalsuunas ½ küttekeha pikkusest ja vertikaalsuunas ¾ küttekeha kõrgusest (joonis 2). Joonis 2. Küttekulujaoturid paigaldatakse kõikidele radiaatoritele ühtemoodi: Paigalduspunkt on 75% radiaatori kõrgusest ja 50 % radiaatori
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel ● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. ● Magmatism ja vulkanism-kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel
Täiendavateks abinõudeks võivad olla: Eelkuivendus, mahulised filtermaterjalid, kasutada suuremaid pilusid, survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed, väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaa(iga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Pinnavee eemaldamine - maapinna tasandamise ja profileerimisvajadus - kaevikute täitmine Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Vajumise suurus oleneb turbalasundi esialgsest tüsedusest, turba lagundumisastmest ning kraavide (ehk dreenide) sügavusest. Selle arvutamisel määratakse eraldi kraavi sügavuse vähenemise ning kraavi põhja vajumise suurus
Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorbtsioon. Adsorbtsiooni isotermid, adsorbtsiooni kasutamine praktikas. a. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumiseni süsteemis. Difusioon põhjustab molekulide, ioonide ja teiste osakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Vedelikes on horisontaalsuunas difusioon kiirem kui vertikaalses suunas. Ühtlasi soodustab difusiooni ka keskkonna liikumine. Difusiooni kiirus on suurim gaasides ning väga väike tahketes ainetes. Difusiooni rakendatakse paljudes tehnoloogilistes protsessides (nt. Metallide jootmisel) ning sellel on väga tähtis roll organismide elutegevuses (tänu difusioonile tungib hapnik läbi naha inimese
*mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine Nõrk lainetus paneb org aine horisontaalsuunas liikuma kuni jõuab vaiksesse vette, kus ta settib põhja. Need sisaldavad palju org ainet ja sellest toitujaid. Mõõdukas vee liikumine võib kerget org ainet lahti uhtuda jättes alles liivased põhjad, kus epifauna organismid on eelistatumas olukorras. Jõgedes, kus vool ühesuunaline, on filtertoidulised + larvid – 2tiivalised kärbsed, puruvanad. Lahustunud org aine kondenseerub kividele, kattes need limaja kihiga – neid armastavad
´Genom´ on 1,5...3 m kõrgune laiavõreline väga tihe põõsas. Selle okkad on 3,5...4,5 cm pikad (Laas, 2004). ´Hesse´ on kääbusjas väga madal põõsas, millel on 7...8 cm pikkused tumerohelised okkad ja veidi kaardunud oksad (Laas, 2004). ´Kobold´ on laikeraja vormiga ja jäikade okstega. Tihedalt asetsevad okkad on 2...3 cm pikkused (Laas, 2004). ´Humpy´ on aeglaselt kasvav põõsas, millel on horisontaalsuunas kasvavad oksad. Põõsas on 0,5 m kõrge ja kaks korda sama lai. Sordile on omased ka ülespidise suunaga käbid ja tihedalt paiknevad tumerohelised okkad (Palmstierna & Johanson, 2006). ´Mops´ on justkui laia võraga põõsas. Selle kõrgus jääb vahemikku 0,5...1,2 m ja laius on 1,5 m (Palmstierna & Johanson, 2006). Põõsas on kerakujuline veidi lame ja tihedalt harunev. Sobib kasutamiseks igihaljaste põõsastega, okaspuudega ja pinda katvate püsikutega (Sammuelsson & Schenkmanis, 1996)
kõrgusest kukkumine oleks minimaalne ja töötaja ei saaks vigastada. On keelatud inimese tõstmine kõrgusess, kui plokk kinni kiilub. Inimese tõstmine peab toimuma käsitsi, sujuvalt ja pootsmani juhendamisel. Enne inimese masti tõstmist tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar. Radari juurde tuleb astetada silt "Inimene mastis". Kui tekib vajadus talasid tösta, langetada või horisontaalsuunas liigutada, tuleb sealt mööda tormiredelit tekile tõusta. Peale talasid ja tormiredeli uuele kohale kinnitamist võib töö jätkamiseks uuesti talasile laskuda. Tormiredelil ei tohi kunagi olla 2 inimest üheaegselt. Tormiredelil asudes tuleb kinni hoida trossidest, mitte astmetest. • Lamesõlm, lühike pleiss. • RSK-65 PILET 15 • Roolikäsklused, käsklused sildumisel ja ankrusse jäämisel eesti, inglise ja vene keeles.
23. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. . Difusiooni kiirus gaasides sõltub rõhust, võrdeliselt (osarõhkude summa). Lahustes kulgeb oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonnas st et difusioon toimub koos välismõjudega. Olulist rolli hakkab mängima osakeste tihedus (pole suletud ruum) ja temp erinevus (gradient) atm ülemiste ja alumiste kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Vees on dif ver suunas oluliselt aeglasem kui hor suunas (jõgede reostus voolab põhjas, kui on tihedam aine). Difusiooni kasutamine tööstuses: pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt
s Pöörleva silindrite blokiga radiaalkolbpumba skeem (KRRP) ja tööpõhimõte: Pumba (joonis ) rootor (1) kujutab endast tähekujuliselt ühendatud mitmest silindrist koosnevat silindriplokki, millede telgjooned asetsevad ühel tasapinnal ja lõikuvad ühes punktis. Rootor paikneb vabalt pumba kere (2) sisse kinnitatud võllil (3), milles on vaheseinaga eraldatud imemis-ja survekanal ning kere suhtes varb (7) abil horisontaalsuunas vasakule- paremale liigutamisvõimalusega silindrilises juhtvõrus (6). Juhtvõru liigutamisega saab muuta silindriblokis asuvate kolbide liikumise ulatust jättes rootori asendi pumba kere suhtes muutmata. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Rootor pumba juhtvõrus pannakse pöörlema ühes konstantses suunas. Koos rootoriga pöörlevad juhtvõru sees kolvid (4) ja tsentrifugaaljõul vastu tema sisepinda surutud liugurid (5).
paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas kooer all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidu vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne Vaigudkäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks. Nas on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena.
22) Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides sõltub rõhust, võrdeliselt (osarõhkude summa). Lahustes kulgeb oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonna s st et difusioon toimub koos välismõjudega seega pole võrdeline kontsentratsioonigradiendiga. Boyle-Mariotte-Cay-Lussaci võrrand: p0V0/T0=pV/T Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia). Adsorbent on vastav tahke aine (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid aktiivsüsi, silikogeel, rauageel); mida suurem eripind sellel on, seda parem
lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 21. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Adsorbtsioon, selle isotermid Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konts-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Gaaside dif kiirus võib erineda vertikaal ja hor. suunas, juhtudel kui gaasi osakeste vahelised vahed on suured, nt Cl on õhus palju kiirem horisontaalsuunas levija. Dif kiirus õhus H2 0,634 cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139. Lahustes on dif kiirus oluliselt väiksem kui gaasides ja aurudes, seejuures on eristatavad dif kiirused nii vertikaal kui hor. suunas. Hor. suunas on dif kiirem N:KCl (4M ja 10°C juures 1,27 cm2/päev. Tahkete ainete korral on dif kiirus väike, sest kokkupuutuvate ainete dif teineteisega on seotud suure juhusega - et üks osake teise kehasse pääseks, peab just täpselt selle osakese juures olema
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal
Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 Pilvede kõrguse määramine. Jäide lähedal, siis tekib udu või uduvine. Udu km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi Pilved esinevad kolmes kõrgusvahemikus On take sade kas läbipaistva vüi korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8 1) "cirrus" ehk kiudpilved kõrgemal kui läbipaistmatu tiheda jääkihi kujul. Ta km, uduvine korral 110 km. Udu koosneb 1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) 6000 meetrit tekib nii rõhtsatel kui ka vertikaalsetel tavaliselt 0,0050,05 mm läbimõõduga cumulonimbus 0,41,0 km, Cirrus pindadel okstel, traatidel jne, harilikult piisakestest
Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides on rõhuga võrdelises seoses (osarõhkude summa). Difusioon kulgeb lahustes oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Vertikaalsuunas on difusioon palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonnas difusioon toimub koos välismõjudega, seega pole võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga (ruumilise muutumise kiirus). Olulist rolli hakkab mängima osakeste tihedus ja temperatuurerinevus atmosfääri ülemiste ja alumiste kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Difusiooni kasutamine tööstuses pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
