*kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile) Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed e...
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri...
· elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada "karp karbis" tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) · santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalsahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad · korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nisse, mis vähendavad heliisolatsiooni · elamute liftisahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19
tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud. Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (sahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud. Masinaruumist saab traditsiooniliselt avariikorras välja korstnakatte kaudu. Üks väljapääs on tavaliselt laeva ahtris võllitunnelist. Kui laeval on olemas kommunikatsioonide tunnel ka vööri poole, seatakse ka selle vööripoolses otsas sisse avariiväljapääs. Tankid ja tsisternid
koha kõrgusest hõredamaks Päikesesammas – kaheksatahulised Värske lumi: 75-95%, paksud pilved: 60- horisontaalsed jääkristallid, peegeldus vaid 90%, õhukesed pilved: 30-50%, jää: 30- Tuule-külma indeks Atmosfääri stratifikatsioon (troposfäär kristallide alaküljelt põhjast 40%, liiv: 15-45%, Maa (koos näiv temperatuur, omane
Sarrusevar- ras peab olema 1000 mm võrra pikem kui ava kõrgus. 60. Kui projektis ei ole ette nähtud teisiti, painutatakse välimine sarrusevarras müüritise nurkades üle nurga ja sise- mised sarrused asetatakse risti. Õõ- nesplokkseina sillused sarrustatakse projektide kohaselt. Elektripaigaldised 61. Õõnesplokkseinas tuleb elektrijuhtmed paigaldada alati torudesse. Õõnesplokk- seina paigutatakse ainult vertikaalsed juhtmetorud. Horisontaalsed juhtmeto- rud paigutatakse vahelagedesse. Elektri- karbid paigaldatakse seinaploki ülemis- se või alumisse serva, mitte keskele. Valamine 62. Õõnesplokkidest müüritis laotakse tava- lise ruumi kõrguste osadena (kuni 3 m). Seinad, mis on kõrgemad kui 3 m, lao- takse kahe või enama osana. Töövuugis jäetakse betoonivalu pind ülemise plo- kirea poole peale. Vuugis peab olema piisav vuugisarrus. 63
mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid Euroopa Lehis (larix decidua) LH: 1. Levila: Kesk-Euroopa mäestikes ja Lõuna-Poolas. 2. Suurus: 40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Noores eas koonusjas, hiljem laiuv, ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad. Tüvekoor hallikaspruun, pikuti lõhenev, vanemas eas paksu korbaga. Noored võrsed hallikad, helekollased. Pungad kerajad, pruunid , vaigused. 4. Lehed ja pungad: Pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul, kolletuvad ja varisevad novembri algul. 5. Õied ja viljad: Käbid moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad
· süüdistatakse teisi; · nägeletakse pisiasjade pärast; · teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; · püütakse kolleege leeridesse jagada; · pealekaebamine, ässitamine, laim; · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded;
füüsiline tasapind. Pidev istumine ühes ja samas asendis pärsib inimese normaalset arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
a=Ra-Rb/Ra = 1/298,3 *Maakera pindalast on 70,8%(360,8 milj.km2) kaetud veega. Põhjapoolkeral on see näitaja 60,7%. Lõunapoolkeral on 80,9%. *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused).
Soojapidavus ehk soojatakistus sõltub eelkõige kasutatavatest materjalidest ja nende paksusest, lisaks veel külmasildade olemasolust R = d / m2*K/W Tarind ehk konstruktsioon - hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piiretarindireks - materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid - vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed Vundamendid Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust
Tema sõnad ja teod oli erinevad (tapeedifirma kallidus ja masinatöö). Punane maja 1859 on saanud nime punaste telliste järgi, eriline on spst, et muidu kasutati sel ajal dekoratiivkrohvi, aga see on nii-öelda viimistlemata maja. Maja paigutus asendiplaanil oli hästi orgaaniline. Kujundati seest poolt väljapoole. On mõeldud ruumi kasutajale kõige paremini. Ei ole sümmeetriline. On vabalt voolav. Charles Voysey toetus kohalikele materjalidele, oli omas ajas uuendusmees, horisontaalsed aknad ja valge pind. Chicago koolkond (USA 1886-1895) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad sulavad üksteisele sisse. 20 aastaga 10x elanike arv jnejne. Ameerika tõusis esile just oma tehniliste saavutustega, kui Euroopale tutvustati USA tooteid. Chicago vastandus New Yorkile, kus kasutati kõrghooneid ja pilvelõhkujaid. Metalli katmine kiviga tule kaitseks ja said ehitada kõrgemaid hooneid nii. Metallkonstruktsiooni tulepüsivaks muutmine aitas
oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna näiteks postidele 5 x 15 cm lisatakse horisontaalsed latid 5 x 5 cm ja nende peale paigaldatakse vertikaalsed latid 5 x 5 cm. Sõrestikpostide samm on tavaliselt 60 cm, siseviimistluseks kasutatakse kipsplaati soovitavalt 2 kihti. Sõrestiku välispinnale kinnitatakse tuuletõke, sellele Koostas: Meeli Kams 22 Hoone osad EPMÜ
''surnute'' linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat. Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist
ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. 3. Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline
uhiskonna alamsusteemis toimunud muutuste tagajärgi kõigi teiste alamsusteemide funktsioneerimise ja arengu kriteeriumide alusel. 8.Selgitage vertikaalsete juhtimisseoste ja horisonaalsete koostöösuhete olemust juhitava protsessi väliskeskkonna kujundamisel. (Majanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks peab tasakaalustama majandussubjektide vertikaalsed ja horisontaalsed seosed.) Kuigi majandussubjektide horisontaalsete seoste tasakaalustamise ulesande suudab turg peamises osas enam-vähem täita. Probleemid tekivad turutõrgete (infotõrked, välismõjud, monopoli jms) esinemiselm aga sotsiaalse õigluse tagamisel. Sel juhul puuab valitsus regulatsioonide ja rahalise sekkumise abinõudega (maksud, subsiidiumid, toetused jms),
Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Varjutaimed Harilik jugapuu Taxus baccata AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS 10-30 m. VÕRA Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed. KOOR, VÕRSED Tüvekoor õhuke, punakaspruun, vanematel puudel eraldub plaatidena või soomustena. Kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised. LEHED 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt veidi heledamad, tuhmrohelised. Okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult. ÕIED, VILJAD Tavaliselt kahekojalised puud
kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. 2.5 Juurestik Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur, mis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured, mis võivad võrastikust tunduvalt kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel 18
Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. ASUSTUSSÜSTEEM Mingil territooriumil (riigis, regioonis, piirkonnas vms.) asuvad asulad, millede vahel on majanduslikud, kultuurilised, poliitilised vms. seosed ja sidemed; aine-, energia- ja infovood. Koosneb linnadest ja linnade tagamaast. Linnade endi vahel ja linnade ning tagamaa vahel on mitmesugused vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed ja vastasmõjud. Vertikaalsed sidemed hierarhia. 13 Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad "suurte sündmuste", pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus.
2 Voolutugevus (A) Joonis 2: Näidisjoonis Vearist kirjeldab graafikul oleva punkti määramatust. Joonisel 2 on vearistide alumine serv mag- netvoo väärtuse Φ − U C Φ juures ja ülemine väärtuse Φ + U C Φ juures. Kui samal joonisel tuleks näidata ka voolutugevuse määramatust, siis tuleks lisada horisontaalsed vearistid voolutugevuse tarvis. Katses mõõdetud punkte ei või omavahel joonega ühendada (väga aktiivselt pakub sellist või- malust näiteks Excel), sest pole teada, kuidas muutub mõõdetud suurus kahe katsepunkti vahel. 17 Äkki on sõltuvuseks siinusfunktsioon ja kõik tulemused mõõdeti sinusoidi maksimumis? Pideva joonega võib kujutada vaid funktsioone, sest nende väärtusi saab leida igas graafiku punktis. 5
- krge tkindlus 4.10. huliinid Peale juhtme margi ja ristlike ning liini elementide valikut omavad thtsust jrgmised andmed: 1. Liini vertikaalne gabariit - minimaalne lubatud juhtme kaugus maast vi ehituskonstruktsioonidest. 2. Liini horisontaalne gabariit - minimaalne lubatud horisontaalne rmise juhtme kaugus puudest vi ehituskonstruktsioonidest. 3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist. Vertikaalsed ja horisontaalsed gabariidid ja juhtmete arvutuslikud koormused mratakse elektriehituseeskirjade jrgi. Masti krguse arvutamine: h = hv + f + hlisa h - masti krgus hv - nutud masti vertikaalne gabariit f - juhtme rippe suurus hlisa - krguse varu, mis arvestab pinnase ebatasasust Juhtmete ripe horisontaalse trassi puhul: l - tugedevaheline kaugus g - taandatud juhtme koormus (N/m3) - arvutuslik juhtme pinge (Pa) f hv l
ettevõtjate vahelist koostööd (kokkulepet, kooskõlastatud tegevust, ühenduse otsust), millel on ainult konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning millel pole mingisugust kasulikku mõju. Kuna kartellis osalevad ettevõtjad reeglina enam omavahel ei konkureeri, siis väheneb ka konkurents kaubaturul. Konkurentsisurve paneb ettevõtjad üldjuhul efektiivsemalt tegutsema, seega mõjutab kartell ka majanduslikku efektiivsust. Kartellikeeld: Horisontaalsed kokkulepped ja kooskõlastatud käitumine; Konkurentsi- Parameetrite fikseerimine; Valdavalt kurnavad turu vastaspoolt; Vertikaalsed vabatahtlikud kokkulepped; Äripartnerite fikseerimine; Äritingimuste fikseerimine; Ahistavad konkurente. Vertikaalsed kokkulepped: 16.Turguvalitseva seisundi kuritarvitamise järelevalve. Kuritarvitamine: otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade kehtestamine; tootmise, teenindamise,
Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat.
· Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Auramine on väike. 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele;
see tarindite erineva pikenemise ja lü lühenemise tõttu põhjustada tarinditesse pragusid. 50 25 Deformatsioonivuugid 51 Deformatsioonivuugid Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda temperatuurist ja niiskusest põhjustatud deformatsioonidel, roomel ja läbipaindel ning vertikaalsest ja külgkoormusest põhjustatud sisepingete võimalikel tagajärgedel nii, et saaks vältida tarindite kahjustusi. Vajumisvuugid tuleb teha: Kohtadesse, kus koormused vundamenditaldmiku all on erinevad (erineva koormusega ja massiga hooneosade vahele, erineva taldmiku laiusega ja erineva rajamissü
! parameetritega elektrone sinna juurde ei lasta.! Hund’i reegel spinnide kohta: ühesugused orbitaalid (samade n ja l väärtustega) täituvad esmalt ü! hesuguse spinnkvantarvuga elektronidega.! 3. Elementide perioodiline süsteem, selle ülesehituse põhimõtted. Metallid ja ! mittemetallid. Isotoobid. Elementide elektronegatiivsus. S-, d- ja p-elemendid. E!lementide perioodilise süsteemi tähtsus loodusteadustes. ! Perioodid - horisontaalsed read, on ühesugune elektronide arv. Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arv kasvab. Tähis n = elektronkihtide arv aatomis. Rühmad - vertikaalsed read. Kokku 18 rühma mis jaotatakse A ja B rühmadeks. Esimese kolme perioodi elemendid asuvad ainult A -rühmades, alates neljandast perioodist tuleavd juurde ka B - rühmad. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab A- rühm = väliskihi elektronide arv aatomis. ! !
Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat.
Esimeses kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga: f(a) = f(b) = f(c) = 0. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordinaatidega (d, f(d)) ei ole graafik sile, seega f(d) puudub. Võtame piirväärtuse: Siinkohal tuleb rõhutada seda, et teoreemile vastupidine väide ei kehti. See tähendab, et igas kriitilises punktis ei Võrratused ja näitavad, et f(x1) 0 ja f(x1) 0. See on võimalik vaid siis, kui f(x1) = 0
pideva vastava kiirusega liikumisega. Kriitilisest rõhust madalamatel rõhkudel tagatakse küttepindade jahutus pidevalt märgava veevooluse või auru-veesegu piisava kiiruse hoidmisega. Vee-aurusegu voolamise reziimid. Soojuse ärajuhtimise intensiivsusele küttepindadelt avaldavad tugevat mõju auru-vee segu struktuurid. Teisest küljest vee- auru segu voolamise reziimid (struktuurid) muude võrdsete tingimuste juures sõltuvad ka küttepindade orientatsioonist ruumis: vertikaalsed, horisontaalsed ja torupõlved. Vertikaalsed torud. Aurustumisel vertikaalses torus, kus leiab aset keskkonna tõusev liikumine, soodustab mullide pinnalt lahtirebimist vooluse poolt aurumullile mõjuv dünaamiline rõhk. Ülespoole tõustes liiguvad mullid ühtlasi toru telje poole. Toru keskosas võib kujuneda välja ketitaoline liikumine. Väikesel aurusisaldustel ja väikeste masskiiruste juures adiabaatsetes tingimustes liiguvad üksikud väikeste mõõtmetega aurumullid (läbimõõduga ühest kuni mõne
Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 ´ suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat.
266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? Trumli kallutamisega,Trumli pöörlemissuuna muutmisega, reversiga 267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused? Aktiveerimissagedus ca 1...2 p/m, Segamis e töösagedus, Tühjendamissagedus, võib olla suurem kui töösagedus 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis?
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
..10 mW/cm2. Nende puuduseks on aeglane reageerimine ja väike jälgimisnurk. Selle poolest jäävad nad valgusdioodidest kaugele maha. Paljudes rakendustes ei ole see aga kriitiline ning aja jooksul on neidki parameetreid suudetud üha paremaks muuta. Valmistatakse ka arvuti- ja teleriekraani suurusi indikaatoreid, sealhulgas ka värvilisi. Neil juhtudel kasutatakse maatrikstüüpi indikaatoreid, kus elektroodideks on ühel poolel horisontaalsed ja teisel poolel vertikaalsed ribad. Helenduv punkt saadakse pingestatud ribade ristumispunktides. Pikkov lk 50 Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2)
koordinaatringe esialgu eraldi. Joonis 10 kujutab horisondiga seotud koordinaatringe. Vertikaalsed suurringid, mis läbivad seniiti, nadiiri ja vajalikku punkti taevasfääril on vertikaalid. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja Ost, West punkte, nirnetatakse esimeseks vertikaaliks. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja taevakeha, nimetatakse taevakeha vertikaaliks. Ühel ja sarnal vertikaalil asuvatel punktidel on ühesugune asimuut. Horisontaalsed ringid, rnis tekivad horisonditasandiga paralleelsete tasandite lõikumisel taevasfääriga, on kõrgusringid e. almukantaraadid (ar. al- muquantarat). Need on, peale horisondiringi, kõik väikesed ringid. Ühel ja samal kõrgusringil asuvatel punktidel on ühesugune nurkkõrgus, teiste sõnadega, kõrgusring on ühesuguste kõrgustega punktide geomeetriline koht. Joonisel 11 on näidatud taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe. Taevapooluseid läbivad suurringid on meridiaanid (hour circles).
Tacvapärane turustuskanal; siin tegutsevad sõltumatud tootjad ja hulgi- ning jaemüüjad. Vertikaalne turustussüsteem ; nimetatud süsteem seob turustuskanali koostisosad ; tootmis-,hulgi- ja jaeettevõtted; ühistööks ning toetub omandi-,lepingu- ja võimusuhetele. Horisontaalne turustussüsteem - siin sõlmitakse turustusalaseid kokkuleppeid ühe ja sama astme firmade vahel. Turustuskanalis võivad tekkida vertikaalsed ja horisontaalsed konfliktid. Horisontaalne konflikt- see on konflikt kanali ühel ja samal tasemel. Vertikaalne konflikt see on turustuskanali eri tasemeil tegutsevate lülide konflikt. 28. Jaotuskanali juhtimine: eesmärgid, valiku otsused (tegurid ja kriteeriumid), vahendajate tüübid, liikmete motiveerimine. Turunduse tehingulised, logisilised ja abistavad funktsioonid ei kuulu üksnes ühe isiku või organisatsiooni kompetentsi. Tootja, hulgimüüja, jaekaupmees ja koguni lõpptarbija suudab neid kohustusi
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
(Täpsemini esimest järku kriitilisteks punktideks). Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus Kui funktsioonil f on punktis x lokaalne ekstreemum, siis on x selle funktsiooni kriitiline punkt. Tarviliku tingimuse põhjendus (Joonis) Funktsioonil on puntides a,b,c,d,e lokaalsed ektreemumid. Esimesed kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumupunktis ei ole graafik sile, seega tuletis puudub. Igas kriitilises punktis ei tarvitse ektreemumit olla. Võimalike kriitiliste punktide hulk on suurem kui võimalike ektreemumite hulk. Tingimus, et x on kriitiline punkt, on vaid tarvilik lokaalse ekstreemumi olemasoluks. Sellest tingimusest ei piisa lokaalse ekstreemumi jaoks. Lokaalsed ekstreemumid on punktid, kus funktsiooni kasvamine asendub kahanemisega või vastupidi.
Kõneprobleemide korral abistab logopeed, kes juhendab ka õpetajaid ning lapsevanemaid. 5. Liikumiseks vajalikud vahendid ja sobiv keskkond. Motoorikahäiretega laste jaoks kohandatud varustus on kujundatud nii, et see muudaks lapse iseseisva toimetuleku võimalused maksimaalseks. Mõningate laste jaoks tuleb aga vahel mõnda mööblieset või vahendit kohandada. Tööpinnad peaksid olema nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed. Peamine eesmärk on lihtne ja iseseisev juurdepääs. Nagid, kraanikausid, WCpotid ja joogikraanid peaksid olema sellisel kõrgusel, milleni lapsed ise ulatuksid. Erivajadustega lapsed peavad saama õppida oma vajadustega ise toime tulema neile sobival ajal. ANDEKUS KUI ERIVAJADUS 1. Mõisted: Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad
4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed)
ühendatakse tulpidiagrammi tulpade tippude keskkohad üksteisega. Summadiagrammi ja summapolügooni kasutatakse kogufrekventse näitlikustades. Kasutatakse: ,,kui mitmel isikul või millisel osal on uuritavatest väiksem (suurem) väärtus kui x?" Kvalitatiivse teabe näitlikustamiseks võidakse kasutada rõht- ja püstasendis tulpdiagramme. 1) Rõhtdiagramm on sobiv esitusviis siis, kui muutuja klasside vahel on suuri frekventsierinevusi. Rõhtdiagrammi on kergem lugeda kui püstist. 2) Horisontaalsed sambad esindavad loomulikku lugemissuunda vasakult paremale. Rõhtdiagrammi on tihti kergem lisada nii artiklitele kui raportitele. (2004: 306) Kvalitatiivse ainestiku põhjal tehtud joonise puhul tuleb meeles pidada: 1) Kõik tulbad on ühelaiused, nii et nende pikkus osutab frekventsi; vaid eriolukorras võidakse tulp katkestada 2) Tulpade vahele jäetakse ruumi, ei viidata kvalitatiivsete väärtuste mittejätkuvusele 3) Suuremates diagrammides võib kasutada ruute või tugijooni
b. Mõõtühikud (SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene mõõtühikute süsteem, nurgamõõduühikud) c. Kaardiprojektsioon 44. Mis on koordinaadid? a. Arvud, mis määravad punkti asendi tasandil, pinnal, ruumis (ristkoordinaadid, polaarkoordinaadid) b. Jaotatakse alguspunkti järgi: geotsentrilised, topotsentrilised c. Jaotatakse tasapinna järgi: ekvatoriaalsed, ekliptilised, horisontaalsed, orbitaalsed d. Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus) e. Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom 45. Mis on geotsentrilised koordinaadid? a. 0 on keskel b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f. transformeerimiseks kaardiprojektsioon g
4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed)
Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium
sundsüütega mootorid kompressioon süütega mootorid isesüttimisega mootori V konstruktsiooni järgi • ristpeamootori • ristpeatamootor 1 kolb, 2 kolvisäär, 3 diafragma, 1 silindrikaan, 2 kolb, 3 hülss, 4 liugpinnad ,5 ristpea, 6 liuad, 7 keps 4 keps, 5 väntvõll ristpeata mootorid VI silindrite asetuse järgi rida V- kujuline tähtkujuline horisontaalsed vastastikku liikuvate kolbidega mootor VII silindrite arvu järgi VIII väntvõlli pöörlemis suuna järgi parempoolse pöörlemisega vasakpoolse pöörlemisega IX reverseerimis võimaluse järgi reverseeritavad mitte reverseeritavad X kolvi keskmise liikumiskiiruse järgi • aeglasekäigulised Cm < 6,5 m/s • kiirekäigulised Cm > 6,5 m/s Cm – kolvi keskmine kiirus
Toodete transport Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine o Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel o Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm o Turustuskanali astmed, vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID: o Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest o Tarbijate veenmine ja mõjutamine o Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine Eesmärkide piiritlemisele järgneb SIHTAUDITOORIUMI VALIK, kellele sõnumeid suunata: olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid. Müügitoetuse liigid: o reklaam
8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi. VIIMISTLUS MARTJALID VUNDAMENT VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed:
Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt. Tarviliku tingimuse põhjendus. Näiteks joonisel 4.1 kujutatud funktsioonil on punktides koordinaatidega (a, f(a)), (b, f(b)), (c, f(c)) ja (d, f(d)) lokaalsed ekstreemumid. Esimese kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga: f 0 (a) = f 0 (b) = f 0 (c) = 0. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordinaatidega (d, f(d)) ei ole graafik sile, seega f 0 (d) puudub. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused . I - Olgu x1 funktsiooni f kriitiline punkt. 1) Kui läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub plussist miinuseks, siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. 2) Kui aga läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub miinusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
