Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja - ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse horisontaalse abi teatud kategooriate suhtes, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse. Kõlvatu konkurents - ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Eksitav teave - ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje (või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust)....
Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks; b) korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument)...
Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21...
Selle tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Seejärel lüüakse joonele AB vahepealseid punkte nii palju, kui töö tegemiseks on vaja, igas punktis lüüakse vaia nii kaua maasse kuni lugem vaiale asetetud latilt võrdub h'ga. Suurte kallete asemel kasutatakse nivelliiri asemel teodoliiti. 3. HORISONTAALSE JA KALDVÄLJAKU MÄRKIMINE Horisontaalse väljaku märkimiseka tuleb kõige pealt välja märkida nurgapunktide asukohad, seejärel tuuakse reeperist ükskõik millisesse väljaku punkti projektkõrgus. Selleks tehakse edasi-tagasi nivelleerimiskäik. Olgu selleks väljaku nurk A. 1 2 jaam II Nivellir pannakse ülesse kas väljaku keskele jaam I A B...
Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi territooriumil on rajatud kõrguseline võrk, mille moodustavad kas maa sees või hoonete vundamentides asuvad kindelpunktide reeperid, mille kõrgused on määratud täpse nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus...
1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled...
Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy(xz, yz)pinnaga? 126. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 127. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 128. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid). 129. Skitseerige horisontaalse kaldisomeetria teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 130. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 131. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks. nii...
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse , vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2)...
Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest 8848m HIMAALAJA Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja LosAngeleses. Kokkuvõtteks Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe; maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine. VULKAAN MAAVÄRIN KURRUTUS...
Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks...
Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus otse-ja hajuskiirgus. Albeedo tagasipeegeldunud kiirgus maailmaruumi. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud(inertsjõud mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje). Tänu selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv...
Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit...
l II I ,L_ i I i 4 Joonestadapiiiirdkoonusepdhiaring- Joonestadakruvijoone3/4-keeru Ail kuiutis joon, kui koonuse noodustaia kalde- risfisoneef rias. nurk on g ja tipp asub punktis T. 3 a I 2 Joonestadakaldpinnaa horisontaalide plaan, kui on anfud j1lgjoon (?-horisonfaaUia d punkt A(il; il kalle l:2. Joonise nddtkava t"l1:100. t A k"llg. ' a - 0/,03.07 4 F f+T----f...
Kirjeldus loogika indikaatorid meetodid riskid ÜLDINE EESMÄRK OTSENE EESMÄRK VÄLJUNDID TEGEVUSED SISENDID Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Allpool selgitatakse LogFrame'i vertikaalse ja horisontaalse loogikaga seotud mõisteid. 24 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Vertikaalne loogika LogFrame'i vertikaalne loogika seob omavahel viis tasandit: üldised eesmärgid, otsesed eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. Iga kõrgem tasand on seotud madalamaga ja vastupidi. Alustades...
Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel...
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV)...
Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile. Pärast tõukefaasi jätkavad labakäed, säilitades seejuures pihkude horisontaalse asendi, liikumist rinnakorvi alla kuni lõuajooneni ja sealt ette lähteasendisse, kus käed sirutatud, kuid pingevabad asendis ootavad jalgade löögi lõppemist. Et saavutada seejuures minimaalset vee takistust ning seega ka head libisemist, sirutatakse õlad võimalikult ette. Käte tööd erinevatest vigadest tuleb esmajärjekorras mainida ülepaisutatult laiahaardelist tõmmet. Selle paratamatuks tagajärjeks on ebastabiilne...
Hermeetilist reisijate salongi toidab värske õhuga tehiskliimaseade. Öennuk toetub kokku 10 sissetõmmatavale rattale. Reisijate sissetõmmatav trepp paikneb sabaosas kere all. ,,Caravelle" on varustatud täiusliku piloteerimise- ja navigatsiooniaparatuuriga, sealhulgas poolautomaatse maandumissüsteemiga, mis kondlustab ohutu maandumise 30 m vertikaalse ja 400 m horisontaalse nähtavuse tingimustes. KOPTERID TRANSPORDIKOPTER MIL M-6 NSV Liit Esmalend 1957 Tiiviku läbimõõt 35 m Pikkus 35 . . .41,7 m Tühimass 27 240 kg Stardimass 40 500 . . .42 500 kg Maksimaalkiirus 300 km/h Lennulagi 4500 m Lennukaugus 1050 km Meeskonnaliikmed 5 Reisijate kohti 65 . . . 90 Veos 12 000 kg...
Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru...