1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
pinnase tugevdamine, täitetööd, õuevõrkude ehitustööd, õueala pinnakattetööd, õueinventaritööd. Ettevalmistustööd- käsitleb ehitusplatsi ettevalmistamist ja raadamist, ehitiste ja taimestiku kaitsmist, tarbepuidu kogumist ja äravedu Mõõtmisreeglid: Ettevalmistustööd Ettevalmistus- ja raadamistööd (m2): Mahud rühmitatakse raadamistööde raskusastme ja maapinna tasasuse järgi Raadamismahtu arvestatakse maapinna horisontaalprojektsiooni järgi (m2) Ehitusplatsil olevate ehitsite kaitse (m2, m, tk): Mahud rühmitatakse kaitsmisviisi järgi Joonistelt mõõdetakse ehitise kaitstav pind, pikkus või kogus; kaitstavat ehitist kirjeldatakse töökirjes Taimestiku kaitse, hooldamine ja eemaldamine (tk, m): Mahud rühmitatakse haljastamisviisi või taimede liigi järgi (nt puud, põõsad, hekid) Joonistelt mõõdetakse kaitstavate hooldatavate või eemaldatavate puude ja põõsaste kogus või heki pikkus keskteljel
tud tööskeem. Sõna idealiseeritud tähendab siin, et igasuguse arvutuse koostamisel tuleb teha mööndusi tegelikkuse suhtes. Vaatleme raudbetoontala kivimüüril. Pinged tala otsa all Skeem 2.1 Tala arvutusskeem Tegelikkuses ei ole täpselt fikseeritud toereaktsiooni asukoht. Tala läbipaindest koormuse all tala horisontaalprojektsiooni pikkus lüheneb. Tala otsad lähenevad üksteisele, seda lähenemist takistab toepindadel tekkiv hõõrdejõud - talas tekkib sisemine tõmbejõud. Idealiseeritud skeemis võetakse see jõud tema väiksuse tõttu nulliks ja eeldatakse, et tala ots saab vabalt lii- kuda toel. Suurte koormuste ja karedate toepindade puhul peab tekkivat tõmbejõudu arvesta- ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele.
keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda Pööningukorrus ja katusekorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Ehitusealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind Ehitise ehitusealune pind määratakse 1m2 täpsusega Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Brutopind. Ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Suletud brutopind on kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind. Kaldpinnaga kaetud ruumides arvatakse brutopinna hulka vähemalt 1m laiune pind, mille kohale kujuneb vähemalt 1.6m kõrgune ruum
armatuuri tugevusest fyd ja surutud varrastes betooni tugevusest fcd. Kaldpraoga elemendi piirtasakaalust lähtuv arvutus. Joonis 6.4 Kaldpraoga eraldatud toelähedane osa Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 85 Vaadeldakse kaldpraoga muust elemendist eraldatud elemendiosa tasakaalu kandepiirsei- sundis (joonis 6.4). Vaadeldav elemendiosa on määratud kaldlõike horisontaalprojektsiooni pikkusega c (kaugus toe servast kuni kaldprao lõpuni survetsoonis) ja kaldprao horisontaal- projektsiooni pikkusega csw (kaugus kaldprao ja pikiarmatuuri lõikumiskohast kuni kaldprao lõpuni). Oletatakse, et kaldpragu läbiv armatuur piirseisundis voolab. Koostatakse kaks tuge- vustingimust: kaldlõikes esinevate vertikaaljõudude suhtes ja momentide suhtes. VEd VRd = Vc + Vsw + Vs,inc,. Momente vaadeldakse survetsooni raskuskeset D läbiva telje suhtes.