· Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus näitab: must huumushorisont-mulla viljakus, hall- toitainetevaesem, väheviljakas, sinakashall- viitab savi mineraalidele ja et muld on olnud liigniiske, roostetäpid- rauaühendid, hele horisont huumushorisondi all- väljauhud toitainevaesed. · Horisondi tüsedus näitab, millised protsessid ja kui kaua on saanud mullaprotsessid tekkida
Pikemalt peatusime sellistel atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei peatu. MIRAAŽID Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud. (Kamenik, 2011) Näiteks võivad muutuda nähtavaks silmapiiri taga olevad reaalsed objektid või on tõusva/loojuva päikese kuju moonutatud. Enamasti korraga olemas nii asukoha- kui ka kujumoonutus. Miraaži põhjuseks on valguse suuna muutumine või peegeldumine atmosfääris, nii et valgus jõuab vaatlejani ebaharilikust kohast. Miraaži puhul on vajalikud erineva tihedustega
Tõusu maksimaalne kõrgus h = 5 m . Keha pöördub tagasi Maale 2 sekundi pärast. Graafik III on graafiku I järg. Vabalt langev keha, põrgates vastu Maad, hüppab tagasi (pall) ning selle kiiruse märk muutub vastupidiseks. Edasine keha liikumine ei erine juhtumist II. Horisondi suhtes nurga all visatud keha liikumine Ülesanne kehade vaba langemise kohta on tihedalt seotud ülesandega keha liikumise kohta, mis on üles visatud horisondi suhtes teatud nurga all. Keha liikumise kirjeldamiseks on otstarbekas suunata üks koordinaattelgedest vertikaalselt üles (OY-telg), teine aga (OX-telg) horisontaalselt. Sellisel juhul võib keha liikumist mööda kõverjoonelist trajektoori vaadelda kui kahe teineteisest sõltumatu liikumise - vaba langemise kiirendusega liikumise piki OY-telge ja ühtlase sirgjoonelise liikumise piki OX-telge - summat. Joonisel 8.2 on kujutatud keha algkiiruse vektorit ja selle projektsioone
2. täpsuse hindamine Täpsuse hindamiseks tuleb igas jaamas leida kaks kõrguskasvu h1 = t1 - e1 ja h2 = t2 e2. Neid kõrguskasve tuleb omavahel võrrelda: |h1 h2| 5 mm. 8.3. kõrguste arvutamine Kõrguse arvutamiseks tuleb leida keskmine kõrgus kasv (selleks tuleb leida kahe kõguskasvu h1+ h2 aritmeetiline keskmine): hk = 2 . Keskmine kõrguskasv tuleb liita teadaoleva punkti kõgusele. 9. Kuidas toimub kõrguse arvutamine instrumendi horisondi kaudu? Instrumendi horisondi (Hi) arvutasin valemitest Hi=H1+tII ja Hi=H2+eII ning leidsin nende kahe keskmise. Instrumendi horisondi kaudu punktide määramiseks mõõtsin vahevaated (v) ning arvutasin punktide kõrgused valemiga Hp=HI vi. Kui on mõõdetud kõrguskasv hAB ja on teada lähtepunkti kõrgus, näiteks H A, võime arvutada teise punkti kõrguse valemist: HB = HA - h, st järgmise punkti kõrgus võrdub eelmise punkti kõrguse ja kõrguskasvu algebralise summaga 10
kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont on tekkinud huumus- ja näivleetunud horisondi vahele
rakendama nii erirelatiivsusteooria kui kvantmehaanika mõistestikku ja seaduspärasusi. Osakese ja antiosakese tekkimise ja kadumise seletamiseks on vajalik käsitleda ka välja kui kvanditud süsteemi. II murrang: 1964 a. M.Gell-Mann ja G. Zweig näitasid, et osakesi saab klassifitseerida. Kõik tugevas vastastikmõjus osalevad osakesed koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest. Tuumafüüsika avas maailmatunnetuses uue horisondi ja võimaldas tungida mateeria struktuuri uurimisel veel kahe astme võrra sügavamale. 1. Selgus, et aatomituum on keerulise struktuuriga süsteem, mille terviklikkuse tagab senitundmatu mõju tugev vastastikmõju. 2. Tuuma koostisosakestel nukleonidel on samuti sisemine struktuur. Kuid nukleonide koosseisu kuuluvaid osakesi kvarke ei ole nüüdisaegsete teadmiste kohaselt võimalik nukleonide koosseisust eraldada
v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); materjali erikaal T/m3, ( = 0,75 T/m3); c kaldenurka arvestav tegur (c = 0,95 [1, lk. 72, tabel 76]). Tegur mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele on arvutatud valemiga (2.2) = 0,35 = 0,35 0,4 50 = 7, (2.2) kus tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; tegur, mis arvestab kaldenurka horisondi suhtes ( = 0,4 [1, lk. 72]); e materjali loomulik varisemisnurk (e = 35 [1, lk. 72, tabel 77]). Asendades valemis (2.2) valemisse (2.1), saame lindi laiuseks B Q 600 B= = = 1,992m 576 tan v c 576 tan(7) 3 0,75 0,95 Standardseks lindi laiuseks võtan B = 2000 mm ja lindi vahekihtide arv i = 3. 2.2
Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI v°_1l30/krl th12-20 - 0,9 12 M' t_330-50/l - 0,86 12 LkIg krl60-80/kr 17-22 - 0,03 1
meest, kes oleks sattunud oma unistuste eesmärgile nõnda diametraalselt vastupidisesse kohta. Põhjapoolus oli mind köitnud lapsepõlvest saadik ja ometi olin ma siin, lõunapoolusel. Kas saab midagi absurdsemat ette kujutada?» Siiski võib arvata, et see läbimõeldus on tagantjärele pisut ilustatud. Oma meenutustes ei maini Amundsen, et esimese katse naba poole teele asuda tegi ta juba 8. septembril, mil polaartalvepuhkuselt naasev päike vaid mõneks minutiks üle horisondi kerkis. Õige pea tabasid rühma aga torm ja käre külm, mis sundisid otsa ringi pöörama. Amundsen kihutas tagasiteel teistel eest, mille tõttu jäid paar rühma liiget telgi ja varustuseta lumetormi, olles surnuks külmumise ohus. Kaaslase elu päästnud Hjalmar Johanson, kes oli varast starti algusest peale kritiseerinud, läks Amundseniga konflikti. Selle tõttu kahandas Amundsen lõunanabale püüdleva grupi suurust kaheksalt viiele ning saatis Johansoni
hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas Taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus 67. Kamardumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. Rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks.
Gleistumine. Õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 59. Turvastumine. Liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. Teatud tingimustes, nt mägedes, võib turvastumine toimuda ka keskkonnas, mis ei ole veest küllastunud. Tekib omapärane kuiv turvas. 60. Kamardumine. Huumusakumulatiivne protsess, toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Moodustub A-ehk huumushorisont, protsessi intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine
horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2. Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. 9 Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu.
Kuna pinnalaine levib mõnekümne kilomeetri kaugusele ja peegeldunud laine jõuab uuesti Maale väga kaugel, jääb vahepeale ala, kus signaali ei ole kuulda. Mida kõrgem on sagedus, seda väiksem on pinnalaine leviulatus ja seda laiem vaikuseala. Signaal peegeldub hüppe jooksul seda kaugemale, mida väiksema nurga all ta kiirgub. Iga järgnev peegeldumine vähendab signaali tugevust oluliselt. Seetõttu proovitakse kaugside jaoks antennid konstrueerida niimoodi, et nad kiirgaksid signaali horisondi suhtes võimalikult vaikese nurga all. (Ibid., 19-20) Levi sõltuvus lainepikkusest ja ajast Päevasel ajal neelab ionosfääri alumine, D-kiht, sinna jõudnud pikemad lained täielikult. Seetõttu õnnestub 160 m ja 80 m lainealal päevasel ajal sidet pidada ainult pinnalaine levikauguse piires. Hämaruse saabudes D-kiht kaob, ja raadiolained hakkavad peegelduma ionosfääri kõrgemast, E- kihist. Võimalikuks muutuvad kaugsided.
Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Nähtavushorisont Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir Mis on nähtavus- horisondi sees? Mis on nähtavus- horisondi taga? Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on Mis on selle nähtavus- (nähtavushorisondi) horisondi sees? taga ? • Mis on sellest veel suurem asi? Ja Mis on need veel väiksemad asjad, millest uuritav asi koosneb? • vastamine nendele küsimustele on võimalik vaid kuni nähtavushorisondini. Kuidas tekib vikerkaar? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees? Miks taevas on sinine? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees?
24) Kiirusvektori komponendid saame süsteemist (1.21). Kiiruse moodul suvalisel ajahetkel on seega v = v02 + g 2 t 2 . (1.25) Et arvutada kiiruse moodulit maapinnale langemise hetkel, asendame valemisse (1.25) veel lennuaja valemist (1.22): v = v02 + 2 z 0 g . (1.26) 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. Keha visatakse nurga all horisondi suhtes algkiirusega v 0 . Määrata lennuaeg t, lennukaugus x ja maksimaalne lennukõrgus z max . z max v0 x0 = z 0 = 0 z = 0, x Algkiiruse vektor moodustab x-telje sihis nurga , seega omab ta komponente v0 = (v0 cos ,0, v 0 sin )
augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sama suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ka terminit Schwarzschild'i raadius: r_s = {2,Gm over c^2} kus G! on gravitatsioonikonstant, m! on objekti mass, ja c! on valguse kiirus. Maa massiga objekti kohta oleks Schwarzschild'i raadius 9 millimeetrit, niisiis nööpnõelapea suurune. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi
Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Ta paistab oranzi värvi tähena tähesuurusega tavaliselt 1...1. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on enamasti näha üksnes ähmane sirp. Ka kõige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha. Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Faasid
kõrgusevahemikus 68 km, troopikas ja suvel kõrgusel 810 km. Sageli on nende teke seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega. Tavaliselt enne neid tekivad kassiküüsi meenutavad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis hiljem tihenevad ja ühinevad. Kiudkihtpilved moodustavad pisut kiulise või täiesti ühtlase valkja või piimja või nõrgalt sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla mitmekihilised (duplicatus). Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva. Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised rõngad ümber
Maa ööpäeva. Võiks arvata, et Merkuuril ei saa olla vett ega jääd, sest atmosfäär on hõre ja Päike kütab planeedi pinna väga kuumaks. Ent 1991. aasta radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri põhjapoolusel (mida Mariner 10 ei kaardistanud) võib olla pinnal või pinna lähedal tolmu all pisut veejääd. Kui seal tõesti vett on, siis tõenäoliselt ta paikneb kraatripõhjades, mis jäävad alati päikesevarju, sest põhjapoolusel on Päike alati madalal horisondi kohal. Seal võib olla külmem kui -161ºC. Vett on sinna arvatavasti toonud komeedid. Võib ka olla, et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tõttu ära aurata. Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku. NASA on otsustanud saata Merkuuri-lähedasele orbiidile kosmoseaparaadi Messenger, mis startis 3
hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei
Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine Eelduseks Fe ja Al sisaldavate savimineraalide olemasolu mullas, rikkaliku lehevarisega Midagi mullast läheb ära mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi taimkate, kõrge to ja suur niiskus Savistumine e. siallitisatsioon Ferraliidistumise tagajärjed: Mulla või mõne selle horisondi saviosakestega rikastumine võrrelduna lähtekivimiga: Keemilised muutused, aga savistumine ei säili: karbonaatidest ja alustest vaesunud, Fe ja Al 1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw)
Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Ta paistab oranzi värvi tähena tähesuurusega tavaliselt 1...1. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on enamasti näha üksnes ähmane sirp. Ka kõige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha. Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, 4 kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse
40 a.-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse arvestavad. KLASSIFIKATSIOONIDE ÜHIKUD: referentsmullad-WRB-s 3o,lisanduvad II ja III tase täiendsõnade lisamisega(kokku u.170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel. Lähedaste tüüpide kogum-KLASS:1.alltüüp-olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus-
Mida peaks päevitaja teadma Maapinnani jõudev päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib õhema osoonikihi korral olla tugevam ning inimesi, loomi ja taimi kahjustav. Ent siiski ainult võib, aga kaugeltki ei pruugi seda olla igas olukorras. Alustame ilmselgest: osoonikiht jääb lauspilves ilmaga ja ööselgi 4 selleks, mis ta päeval on, ent ultraviolettkiirgust pole. Kui päike on horisondi kohal madalal, siis läbivad kiired õhukihti kaldu ning ultraviolettkiirgus nõrgeneb oluliselt. Tuleb arvestada ka vastupidist: ultraviolettkiirgus ei jõua meieni mitte ainult otse päikeselt, vaid ka õhkkonnas hajununa ning maapinnalt peegeldununa igast küljest(liivarannas või merel võtab päike ka vilus). Ka õhuke pilvisus ei pea kiirgust päriselt kinni, mõnel juhul võib isegi tugevdada. UV-
Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2. Millistes oludes on otstarbekas ekstensiivne põllumajandus ja millistes oludes intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus on otstarbekas väiksema kogutoodanuga ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste to...
Väikseim planeet, Päikesele kõige lähemal, teeb tiiru Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim ümber Päikese 88 päeva jooksul, nime on saanud Rooma taevakeha. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu Maalt on teda näha veidi enne päikesetõusu või pärast kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Läbimõõt on 3476 km, Kuu loojangut madalal horisondi kohal. Pöörlemistelg on mass on Maa omast 81 korda väiksem. Tumedaid laike orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, Kuu pinnal kutsutakse ''meredeks'', heledaid alasid pöörlemisperiood võis olla 8h, Päikese poolt põhjustatud nimetatakse mandriteks. Kuu kraatrite läbimõõdud loodete pärast on see aeglustunud. Päikesesüsteemi ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini, Kuu
langenud 160 tonnini aastas TSEMENDI TOOTMISPROTSESS Toorained Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja kivisöe segu. Lubjakivi kaevandatakse tehasest 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning veetakse tehasesse. Savi kaevandatakse tehasest 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse Lontova horisondi mahu kihti ja Keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Tsemenditehase põhikütusena kasutatakse Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1800 kcal/kg), Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni (kütteväärtus 2400 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu.
Tähtvere vallas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, horisondi aste % tüsedus, cm KIg v°_2ls_160- 22-30 II1 2,50 44 100/v_2ls_1 LP(g) v°_2sl70- 28-30 II1 2,04 36 80/v°_2ls_1 LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12 Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s)
ise. Reemo Voltri Nähtavushorisont Reemo Voltri Reemo Voltri Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir Reemo Voltri Mis on nähtavus- horisondi sees? Mis on nähtavus- horisondi taga? Reemo Voltri Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on Mis on selle nähtavus- (nähtavushorisondi) horisondi sees? taga ? Reemo Voltri · Mis on sellest veel suurem asi? Ja Mis on need veel väiksemad asjad, millest uuritav asi koosneb? · vastamine nendele küsimustele on võimalik vaid kuni nähtavushorisondini. Reemo Voltri Kuidas tekib vikerkaar? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees? Reemo Voltri Miks taevas on sinine?
täpsem, sest nad on meile lähedal. Seetõttu saame substantside arengust ja käitumisest aru, kui vaatleme, kuidas asjad enamasti on. Kuualuste asjade kohta on võimalik mingi objektiivne teadmine. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole
Merkuurist üldiselt Merkuur on suuruselt kaheksas Päikesele lähim planeet, mis on oma nime saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel teeb ta ühe tiiru ümber päikese 88 päevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas (1), sest ta ei eemaldu kunagi päikesest sedavõrd, et väljuks täielikult meie tähe pimestavast särast(2) Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, kui näiteks Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli.(1) Kuni 1962. aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega
a paiku) on 1998, mis oli 0,57 kraadi võrra kõrgem kui aastate 1961-1990 keskmine temperatuur. 1990. aastad olid ühtlasi kõige soojem aastakümme: seni teadaolevad kuus kõige kõrgema keskmise temeperatuuriga aastat langesid 1990. aastatesse. Kõige vähem päikest. Lõunapoolusel ei paista päike 182 päeva aastas, põhjapoolusel 176 päeva. See tuleneb nende kohtade geograafilisest asupaigast: Päike jääb pooleks aastaks järjest horisondi taha. Võimsaim looduslik kliimategur. El Nino nime all tuntud ilmastikunähtuste kogum on seotud lõunavõnkumistega, mida põhjustab Vaikse ookeani ida- ja keskosa tsükliline soojenemine. Tegu on aastaaegade vaheldumisest tulenevate muutuste järel Maa kõige tugevama lühiajalise loodusliku kliimamuutusega. El Nino ja La Nina (eelmise jahedam vaste) kogutsükkel kestab 3-7 aastat ning see põhjustab kogu maailmas tavatuid
Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul
Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub: · solaarkonstandist · Maa ja Päikese vahelisest kaugusest · Atmosfääri läbipaistvusest · Päikese kõrgusest horisondi kohal. Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude
juhtimissüsteemide osakonda. Eesti-poolse töörühma ülesandeks sai lahendada roboti kontekstitundlike teadmiste modelleerimise ja roboti juhtimisega seotud probleemid. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega kontekste siduvad üldistatud mudelid ning hulk kontekstispetsiifilisi mudeleid, mis kokku määravad roboti teadmiste horisondi. Üldisuse astme järgi jagunevad mudelid kolme rühma. Madalaima abstraktsioonitasemega rühma moodustavad liigutuste trajektoore kirjeldavad kvantitatiivsed mudelid, olgu siis diferentsiaalvõrrandite kujul või konkreetseid trajektoore esitavad numbrilised jadad. Järgmise taseme moodustavad mudelid, mis kirjeldavad üksikliigutuste võimalikke järjestusi ja liigutuste üleminekutingimusi. Niisuguste mudelite näiteks on mitmesuguste
4 Tüüpprofiil ja selle selgitus KI: Kihisemine 60(50)-100 cm sügavusel. Profiil: A-El-Bmt(Bt)-Bc-C [3]. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt
(L, B, h) GPS mõõtmisega ±3 cm täpsusega riikliku I ja II klassi punktidest lähtudes; Mõõtmissessiooni pikkus võib olla 10 min. 3 2. Koordinaadid arvutatakse seejärel riigi ristkoordinaatide süsteemi L-Est97 ja kõrgused süsteemi BK77. Normaalkõrguste arvutamisel kasutada Eesti geoidi 2011. a mudelit (Maa-ameti kodulehel); 3. Horisondi avatus punktil peab olema alates 10˚. Probleemsete kohtade puhul koostada geodeetilise punkti ringpanoraam; 4. Punkti läheduses (kuni 300 m) ei tohi olla GPS signaale segavaid objekte (kõrgepinge liinid, raadio-, mobiili- ja televisiooniantennid); 5. GPS signaalide mitmeteelisuse vältimiseks ei tohi valida punkte peegeldavate pindade (hoonete seinad, katused, veekogud jms) läheduses; 6
Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile.Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180 o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis.Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga:c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
Rubens on enda noorest naisest maalinud mitu portreed ja kompositsiooni, nt ,,Helene Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks.
..............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. ANALÜÜS 1.1. Tabel ja joonised Tabel 1. Põllumassiivi nr: 64648378481 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala Osatähtsus šiffer horisondi aste tüsedus, cm KIg k°_1ls_260/v_2ls_2 20-27 9,49 ha 34,9% KIg v°_1sl 25 0,41 ha 1,5% KIg v°_2ls_270/v_2ls_3 23 1,63 ha 6,0% KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 25 0,75 ha 2,8% Krg v°_3ls_230/v_3ls_3 0
Sisukord Merkuuri iseloomustus 3 Vaadeldavus 4 Väljanägemine nagu kuul 5 Ainuomased jooned 6 Magnetväli 7 BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleito...
siis on vikerkaar ebasümmeetriline. Miks vikerkaar on ümmargune? Kui valgus siseneb veetilka ja peegeldub, siis muudab see esialgset suunda umbes 138 kraadi võtta ehk peegeldumise sisenurk on umbes 42 kraadi, mistõttu vaatleja näeb peegeldunud valgust tulevat 42 kraadi kaugusel antisolaarsest punktist. Teise nurga alt tulev valgus läheb vaatlejast mööda ja ta ei näe seal värvusi ega kaart. Seetõttu peab vikerkaare nägemiseks olema päike madalamal, kui 42 kraadi kõrgusel horisondi kohal, kui just ei asu kuskil kõrgemal või ei hõlju õhus. Millal võib vikerkaart näha? Alati, kui sajab vihma ja paistab päike samal ajal. Vikerkaarte nägemine pole piiratud üksnes päikesega, vaid ka täiskuuga võib neid näha. Vikerkaar saab tekkida ka kastesel rohul. Võimalusi on muidugi veel. Kus võib vikerkaart näha? Kõikjal, kus hoovihmad ja päike on tavalised, eriti parasvöötme (Fääri saared) ja niiske troopika saartel (Hawaii)
vastavad järgnevatele nõuetele: - nurga mõõtmise täpsus ± 1,5 - kauguse mõõtmise täpsus ± (2 mm + 2 ppm × D km). Polügonomeetria mõõtmistel kasutati nelja erinevat elektrontahhümeetri mudelit (Tabel 4; 5; 6; 7). Elektrontahhümeetri ja prismade tsentreerimiseks kasutati tsentriire, mis võimaldasid tsentreerimist ± 1 mm täpsusega. 15 Instrumendi horisondi kõrgus tsentri märgist mõõdeti ruletiga ± 1 mm täpsusega. Temperatuuri ja õhurõhu väärtuste määramiseks kuulusid mõõtmiskomplekti baromeeter ja termomeeter. Polügonomeetria mõõtmistel osalenud töögrupid kasutasid järgmisi instrumente ja lisaseadmete komplekte: AS K&H geodeesiabüroo mõõtmisintrumentide komplekt Elektrontahhümeeter NIKON DTM-750 1. Väikseim ühik Horisontaalring 0,2 mgon
Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul
meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit. Täielik päikesevarjutus on nähtav väikesel maa-alal. Kestab maksimaalselt 7 minutit ja 40 sekundit. Esineb 3-5 korda aastas. Antud maakohas kordub hästijälgitav täielik päikesevarjutus 200-300 aasta jooksul. Võib esineda ka rõngakujuline päikesevarjutus
hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu, nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju! Lõõtsub justkui ehtsast vihast! Puhub läbi luust ja lihast! Puhub põue!Puhub verre! Rullib halli pilvevalli nagu sinavmusta vahu, mis ei mahu enam merre, üle ehmunud horisondi... Justkui petetud või pete - päev poeb pelgu pilvepurje... Vesipüks pilvelevandid väljasirutatud londi taoline käib mööda vete tumerohelisi turje. Korraga maa raksub rahest! Pilvede ja puude vahest nagu valgest klaasist helmi vingub vastu kadult lastu vihina ja kahinaga! Vahi aga tuulekelmi: taas on ilm täis helke varje - kuna mõtteta ja nõuta vetepiirilt puudepiirilt rõkkab iili rõõmukarje, kui ta murrab vihmavarje, mida sulgeda ei jõuta küllalt kiirelt...
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik ...
siis kõrgemate mägede puhul on vahed kilomeetri ringis. Asi on selles, et kui mägede ümbruses oleks vesi, siis see ei jälgiks Marsi pinna keskmist kumerust, vaid veest väljaulatuva mäe tohutu mass oma gravitatsioonilise külgetõmbega tõstaks oluliselt ümbritseva vee taset. Seisaks nüüd Olympus Mons'i jalamil "lainetava Marsi mere" kaldal vaatleja ja jälgiks kaldast eemalduvat laeva, siis ei kaoks see mõne kilomeetri kaugusel horisondi taha, nagu juhtub Maal. Vaatleja näeks ka vee piirilt laevu suurte kaugusteni, nagu see on võimalik Maal vaid mäe otsast vaadates. Olympus Mons'i ja teiste Marsi vulkaanide võime "vett kergitada" tuleneb nende suurest kogumassist, nad ei ole mitte ainult kõrged, vaid väga suure ulatusega ka horisontaalselt. Nagu tabelist näha on Olympus Mons'i läbimõõt jalamil üle 600 kilomeetri, palju ei jää alla ka teised Marsi hiidvulkaanid.
-Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teised galaktikad. Lisaks sellele on avastatud ka mikromaailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
